) §-le 4 ja §-le 5, taastada menetlus kriminaalasjas nr 1-07-2186 ja kaasata ta kolmanda isikuna menetlusse. Kohtu seisukoht 4. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et Tartu Maakohtu kriminaalasja menetlusega on kaebaja osas seatud ohtu PS §-ga 32 kaitstud õigus omandi puutumatusele. 5.
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja taotleb halduskohtult taastada menetlus kriminaalasjas nr 1-07-2186 ja kaasata ta kolmanda isikuna kriminaalasja menetlusse. Kriminaalasjas tehtud otsuse teistmismenetluse kord on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 13. peatükis. Tulenevalt KrMS § 367 lg-st 1, § 344 lg-st 3 ja § 17 lg-st 1 ei ole kaebajal teistmisavalduse esitamise õigust, kuna teda ei ole olnud kaasatud kriminaalasjas kolmanda isikuna. Samuti ei ole kaebaja menetlusse kaasamata jätmine kolmanda isikuna KrMS § 366 järgi teistmise aluseks. Seega ei ole kaebaja poolt halduskohtule esitatud taotluse menetlemiseks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud menetluskorda. 6.
sätestab halduskohtu volitused, nimetades õiguskaitsevahendid, mida kohus saab kaebuse rahuldamise korral rakendada. Sellega on määratud kindlaks ka võimalikud nõuded, mida kaebuse esitaja saab kohtult taotleda. Tulenevalt
§-st 5 ei ole võimalik esitada halduskohtule nõuet kriminaalmenetluse taastamiseks ja selles kolmanda isiku kaasamiseks. 7.
lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. RKÜK on kohtuasja nr 3-3-2-1-04 p-s 27 väljendanud seisukohta: “Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine ka kohtuvõimu kohustus. Juhul, kui seadusandja pole kehtestanud tõhusat ja lünkadeta põhiõiguste kaitse mehhanismi, peab kohtuvõim tulenevalt Põhiseaduse §-st 14 tagama põhiõiguste kaitse.“. 8. Hoolimata sellest on kohus seisukohal, et käesolevas asjas esitatud taotlust ei pea eelnimetatud põhjusel läbi vaatama. Halduskohtusse pöördumise eelduseks on eelkõige kaebeõiguse olemasolu.
Sama põhimõte tuleneb PS § 15 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See tähendab seda, et kaebajal peab olema subjektiivne õigus, mille kaitset ta kohtumenetluses taotleb. Kõnealuses asjas on kaebaja viidanud põhiseadusega kaitstud omandiõiguse riivele, mille tõttu oleks teda tulnud kolmanda isikuna kaasata kriminaalmenetlusse. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kriminaalmenetluses on otsustatud tema õiguste ja vabaduste üle. Kohtute infosüsteemist kättesadav kriminaalasjas nr 1-07-2186 tehtud otsus puudutab üksnes Raivo Paala süütegu ja karistust ning tema rahalisi kohustusi. Kaebaja omandiõigust ei ole nimetatud lahendist nähtuvalt puudutatud, mille tõttu ei ole kohus saanud otsusega riivata ka kaebaja õigust omandi puutumatusele. Seetõttu pole kohtu hinnangul kaebaja kriminaalmenetlusse kaasamine olnud ka vajalik. 2 9. Kohus selgitab
lg 3 alusel kaebajale, et kaebaja saab käesoleval juhul oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta tema omandiõigust puudutavas tsiviilasjas nr 2-12-49087, milles kaebaja on kaebuse kohaselt menetlusosaliseks. 10.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus on tuvastanud, et kriminaalasjas, mille menetluse taastamist kaebaja soovib, ei ole riivatud kaebaja õigusi. Seetõttu puudub kaebajal kõnealuses asjas kaebeõigus ja kaebus tuleb
/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.