lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on
§-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled on võrgu- ja elektrilepingu nr XXX kohaselt kokku leppinud, et ostja tasub elektrienergia ja võrguteenuse eest kord kuus arve alusel, mille müüja väljastab ostja poolt fikseeritud näitude alusel (t.lk 41). Sama lepingu üldsätete punkti 2 alusel on lepingu lahutamatuks osaks XXX OÜ võrgulepingu tüüptingimused ja XXXAS elektrilepingu tüüptingimused (t.lk 41). Tulenevalt võrgulepingu tüüptingimuste punktist 9.8 (t.lk 28) ja elektrilepingu tüüptingimuste punktist 4.1 (t.lk 35), maksab ostja elektrienergia tarbimise ning võrguteenuste eest arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Kostja lepingust tulenevat raha maksmise kohustust täitnud ei ole. Vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus loeb kostja seadusliku esindaja 06.08.2013 toimunud kohtuistungil antud ütlustega (t.lk 115) tõendatuks asjaolu, et kostja äriregistris ning võrgu- ja elektrilepingus märgitud eposti aadressi talvekuudel ei vaata. Kohtu hinnangul on kostja tekitanud ise hooletu käitumisega olukorra, kus kolmandal isikul oli nelja kuu jooksul võimalik tarbida elektrit hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel, kuna e-posti kontrollides oleks kostja saanud juba veebruaris 2012 teada hageja poolt edastatud arvest, et rendipinnal on elektrit tarbitud. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude summas 1797,18 eurot
Viivis Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 lause 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagejal on õigus nõuda viivist elektrilepingu tüüptingimuste punkti 4.4 (t.lk 35) ja võrgulepingu tüüptingimuste punkti 9.11 (t.lk 28) alusel tasumata summalt 0,1 % päevas. Kohus rahuldab viivisenõude 599,50 eurot
lg 1 esimese lause ja elektrilepingu tüüptingimuste punkti 4.4 ja võrgulepingu tüüptingimuste punkti 9.11 alusel. Viivise arvestamisele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgitud viivise määrast mõistab kohus XXXOÜ-t välja XXXAS-i kasuks alates 23.04.2013 viivise põhinõudelt 1797,18 eurolt 0,1% 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.