KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2013, Tallinn Haldusasja number 3-09-2215 Haldusasi L D kaeb

§ 187lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L D esitas 08.10.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi poolt õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud varalise kahju summas 1 355 993 krooni (86 663,75 eurot) ja mittevaralise kahju summas 1 428 496 krooni (91 297,53 eurot) hüvitamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Tallinna Halduskohus jättis 12.02.2010 määrusega L. D riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.04.2010 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata ning Riigikohtu halduskolleegium jättis kaebaja määruskaebuse 12.08.2010 määrusega menetlusse võtmata.
3. Tallinna Halduskohus tagastas 04.11.2010 määrusega kaebuse riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.12.2010 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohtu üldkogu tunnistas 29.11.2011 otsusega 3-09-2215 haldusasjas nr 3-3-1-22-11 põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 11 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009-31.12.2010 kehtinud redaktsioonis), mis nägi ette, et halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tuli nõudelt 2 500 000 kuni 3 000 000 miljonit krooni tasuda riigilõivu 130 000 krooni. Kaebajale määrati kuni 31.12.2008 kehtinud RLS redaktsiooni järgi tasumiseks riigilõiv 4425,88 eurot (69 250 krooni) ja asi saadeti halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. L. D esitas vastuseks halduskohtu 09.01.2012 kaebuse käiguta jätmise määrusele menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 25.01.2012 määrusega esitatud menetlusabi taotluse varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata ja kohustas kaebajat tasuma sellelt nõudelt riigilõivu 2860,05 eurot (p 1), andis kaebajale osaliselt menetlusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, vabastades ta riigilõivu tasumisest summas, mis ületab 319,55 eurot, ning kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 319,55 eurot kuue kuu jooksul kuue osamaksena (p 2).
5. L. D palus määruskaebuses halduskohtu määruse p 1 tühistada ja ta varalise kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu tasumisest vabastada. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 08.05.2012 määrusega määruskaebuse osaliselt (p 1), tühistas halduskohtu määruse p 1 osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus varalise kahju hüvitamise nõudes menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel 194,93 euro ulatuses (p 2), rahuldas kaebaja taotluse varalise kahju hüvitamise nõudes menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel 194,93 euro ulatuses ja kohustas kaebajat tasuma varalise kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu 2665,12 eurot (p 3).
6. L. D palus määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse p 3 ja anda talle varalise kahju hüvitamise nõudes riigilõivu tasumisel menetlusabi 1934,14 eurot. Riigikohtu 10.10.2012 määrusega haldusasjas nr 3-3-1-42-12 rahuldati määruskaebus (p 1), tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2012 määruse p-d 2 ja 3 (p 2), tühistati Tallinna Halduskohtu 25.01.2012 määruse p 1 osas, millega jäeti rahuldamata L. D menetlusabi taotlus varalise kahju hüvitamise nõudes ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks 911,73 euro suurust riigilõivu ületavas osas (p 3), rahuldati menetlusabi taotlus Eesti Vabariigi poolt tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes osaliselt (p 4) ning anti L. Dle aega varalise kahju hüvitamise nõudelt 911,73 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15 päeva määruse jõustumisest (p 5).
7. Tallinna Halduskohus võttis 06.11.2012 määrusega kaebuse menetlusse ning jättis 21.12.2012 otsusega haldusasjas nr 3-09-2215 L. D kaebuse Eesti Vabariigi poolt õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud varalise kahju summas 86 663,75 eurot ja mittevaralise kahju summas 91 297,53 eurot hüvitamise nõudes rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
8. L. D esitas 21.01.2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks. Koos apellatsioonkaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse, märkides, et ta on tasunud riigilõivu summas 350 eurot ning palus ringkonnakohtul määrata puuduoleva riigilõivu määr. Juhul, kui tuleb maksta täiendavalt riigilõivu, palub kaebaja anda võimalus selle tasumiseks osade kaupa. Vastuseks ringkonnakohtu 23.01.2013 menetlusabi taotluse käiguta jätmise määrusele esitas L. D 19.02.2013 puuduste kõrvaldamiseks menetlusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.
9. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 28.02.2013 määrusega L. Dle menetlusabi andmise jätkamisest (p 1), jättis apellatsioonkaebuse käiguta (p 2) ning andis L. Dle tähtaja 15 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks – vastavalt määruse põhjendava osa p-dele 17 ja 18 täiendava riigilõivu tasumiseks ja ringkonnakohtule selgituse esitamiseks, millise nõude pealt on riigilõiv tasutud. Ringkonnakohus 2

§ 104lg 2, § 187 lg 4).

28.02.2013 määruse p-des 17 ja 18 selgitas ringkonnakohus, et kuna menetlusabi andmisest jätkamise keeldumise tõttu tuleb RLS § 571 lg 7 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 4425,88 eurot, on apellatsioonkaebusel puudus, mis seisneb selles, et riigilõivu 350 eurot on tasutud ettenähtust 4075,88 eurot vähem. Ringkonnakohus selgitas määruses, et tagamaks kaebajale võimaluse vähendada tasumisele kuuluva riigilõivu suurust apellatsioonkaebuses nõutava hüvitise summa vähendamise kaudu, võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse ulatuses, milles apellatsioonkaebuselt on riigilõiv kuni 31.12.2008 kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 11 kohaselt tasutud. Riigilõivu osalisel tasumisel tuleb apellandil märkida, millise nõude – mittevaralise või varalise kahju hüvitise – eest ta riigilõivu tasub, sh ka seda, millise nõude eest on tasutud riigilõiv 350 eurot, sest ringkonnakohus ei saa kaebaja eest otsustada, kas tasuda riigilõivu varalise või mittevaralise kahju hüvitise nõude eest. Ringkonnakohus hoiatas, et selliste selgituste esitamata jätmisel kuulub apellatsioonkaebus tagastamisele tervikuna. 10. L. D esitas 20.03.2013 Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2013 määruse p 1 tühistamiseks. Riigikohus jättis 23.05.2013 määrusega

§ 219lg 6 ja § 234 alusel määruskaebuse menetlusse võtmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11.

§ 187

lg 3 p 3 näeb ette, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui tasutud ei ole riigilõiv.

§ 187

lg 4 teine lause sätestab, et kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlust takistav puudus, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.

1. Käesoleval juhul keeldus ringkonnakohus 28.02.2013 määrusega L. Dle menetlusabi andmise jätkamisest ja kohustas apellanti vastavalt määruse p-dele 17 ja 18 täiendava riigilõivu tasumiseks ja ringkonnakohtule selgituste esitamiseks, millise nõude pealt on riigilõiv tasutud. Ringkonnakohus andis apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 jõustus 23.05.2013, seega tuli kohtu nõue täita hiljemalt 07.06.
2. L. D ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid täiendava riigilõivu tasumise kohta. E-Riigikassast ei nähtu, et apellant või tema eest keegi teine oleks tasunud apellatsioonkaebuselt nõutava täiendava riigilõivu. Samuti ei ole apellant esitanud selgitusi, millise nõude eest on käesolevaks hetkeks tasutud riigilõiv 350 eurot makstud.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus L. D apellatsioonkaebuse

§ 187lg 3 p 3 ja lg 4 alusel.

14.

§ 104lg 5 p 2 ja lg 8 alusel tuleb L.

D apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot (18.01.2013 maksekorraldus nr 89) maksjale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 3