TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-11-2838 Otsuse tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30.08.2011 käskkirja nr 13-6/1675 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata.
- Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 22.veebruarist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 23.märtsil 2012 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- XXX OÜ esitas meetme „Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ raames taotluse määruse nr 29 § 3 lg 1 p 1 alusel toetuse saamiseks rakendusuuringu tegemiseks „Õlleraba kasutusvõimaluste mitmekesistamine loomakasvatuses“. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 30.augusti 2011 käskkirjaga nr 13-6/1675 jäeti rahuldamata XXX OÜ taotlus nr 171011780021 põllumajandusja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise investeeringutoetuse saamiseks.
- 29.09.2011 esitas XXX OÜ PRIA-le vaide, mis jäeti PRIA 04.11.2011 vaideotsusega nr 134/104 rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
- XXX esitas kohtule kaebuse, milles taotleb PRIA peadirektori 30.augusti 2011 käskkirja nr 13-6/1675 tühistamist ja kohustada PRIA-t menetlema kaebaja taotlust meetmes 1.7.1 ettenähtud korras ja viisil. Kaebaja leiab, et PRIA on rikkunud haldusmenetluse seaduse § 40 toodud ärakuulamise põhimõtet, samuti ei ole PRIA kaalunud eksperthinnangule kaebaja poolt esitatud vastuargumente. Kaebaja leiab, et PRIA on rikkunud Määruse nr 29 § 11 ja § 12 sätteid. Samas väidab kaebaja, et tema poolt taotluses esitatud kulutuste otstarbekas ning säästlik kasutamine tagatakse Määruses nr 29 § 6 sätestatud võrdlevate hinnapakkumiste küsimisega. Kokkuvõtvalt väidab kaebaja, et tema taotlus vastas kõigile Määruses nr 29 toodud nõuetele ja taotleb, et kohus kohustaks PRIA-t menetlema taotlust meetmes 1.7.1 ettenähtud korras ja viisil. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja kaebaja väidetega nõus ei ole ja on seisukohal, et kuigi vaidlustatud käskkirja tegemise üheks aluseks oli käesoleval juhul vaieldamatult eksperthinnang, hindas PRIA otsuse tegemisel kogumis kõike menetluse käigus tuvastatud asjaolusid ning kogutud tõendeid. Haldusakti vastuvõtmisel lähtus PRIA kogu ekspertarvamusest kui tervikust ning eksperdi kontroll-lehel toodud mõnele küsimusele positiivse hinnangu andmine ei muutnud käesoleval juhul ekspertiisi lõppjäreldust positiivseks. Kui taotleja poolt kavandatav projekt sai eksperdilt negatiivse hinnangu põhjustel, et see pole innovaatiline, sellel puudub majanduslik tähtsus ja projekti kulud on ülepaisutatud ning põhjendamatud, siis selline projekt ei saa olla abikõlbulik ning vastavad õiguslikud alused, miks taotlus jäeti rahuldamata, on fikseeritud PRIA peadirektori 30.08.2011 käskkirjas nr 13-6/
- KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
- Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
- Kaebaja väide, et talle ei võimaldatud tema taotluse menetluse käigus lisainformatsiooni esitada, ei vasta tõele. Asja materjalidest nähtuvalt võttis PRIA uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise investeeringutoetuste taotluste menetlemisel abiks vastava eriala eksperdid. Konkreetselt kaebaja taotluse menetlemisel osales eksperdina Tallinna Tehnikaülikooli Toiduteaduse õppetooli professor Raivo Vokk, kes koostas ekspertarvamuse ja see saadeti kaebajale 18.08.2011, millele kaebaja esitas 22.08.2011 omad seisukohad ja vastuväited (tl 14). PRIA esitas need vastuväited veelkord eksperdile, kes 25.08.2011 edastas PRIA-le oma seisukoha (tl 59-60), et ekspert jääb oma esialgses eksperdihinnangus esitatud seisukohtade juurde, kuna vastuväidetes ei ole midagi sisuliselt lisatud ning eksperthinnang seetõttu ei muutu. Kohtu arvates ei ole asjaolul, et viimatinimetatut eksperdi lõppseisukohti ei saadetud kaebajale ja et veelkord ei võimaldatud kaebajal sellele vastata, midagi seadusevastast. 2
- Kaebaja väide, et tema vastuargumente eksperdihinnangule PRIA ei kaalunud, on põhjendamatu. Kohus nõustub siin vastustajaga, et asjaolu, et kaebaja vastuargumente ei arvestatud, ei tähenda seda, et nendega ei tutvutud ning neid ei kaalutud. Tõendatud on, et vastustaja on kaebajaga suhelnud ka taotluse menetlemise käigus, küsides nii ekirjaga selgitusi taotluse kohta kui ka küsides täiendavaid andmeid, mida küsiti algselt telefoni teel (tl 62).
- Kaebaja väide, et PRIA on rikkunud Põllumajandusministri 16.03.2010 määruses nr 29 „Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus nr 29) § 11 ja § 12 toodud taotluse rahuldamise korda, ei vasta tõele. Määruse nr 29 § 12 käsitleb nõuetele vastava taotluse menetlemist. Asja materjalidest nähtuvalt jäeti kaebaja taotlus rahuldamata, kuna see ei vastanud toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Nõuetele mittevastavuse põhjused on välja toodud PRIA peadirektori 30.augusti 2011 käskkirjas nr 13-6/1675 (tl 34). Kohus on seisukohal, et kuna taotleja taotlus ei vastanud toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, siis ei saanudki PRIA kaebaja taotlust Määruse nr 29 § 12 alusel menetleda.
- Määruse nr 29 § 5 lg 2 sätestab, et abikõlbulikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tema poolt taotluses esitatud kulutuste otstarbekas ning säästlik kasutamine tagatakse ainult Määruses nr 29 § 6 sätestatud võrdlevate hinnapakkumiste küsimisega, kuna võrdlevate hinnapakkumiste küsimine taotleja poolt ei välista haldusorgani poolt teiste kontrollimehhanismide kasutamise võimalust Määruse nr 29 § 5 lõikes 2 toodud nõuete kontrollimiseks vajalike tõendite hankimisel ning üheks selliseks võimaluseks on ka ekspertiisi teostamine. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla ka eksperdi arvamus, seega oli vastustajal täielik õigus küsida teatud asjaolude tuvastamiseks eksperdi arvamust. Käesoleval juhul tulenevalt eksperthinnangust ei vastanud taotluses väljatoodud kulutused nimetatud nõuetele ja projekti rahastuse skeem oli põhjendamatult kõrgete kuludega. Projektile taotletava raha kasutamise kohta ei olnud üksikasjalikku ja selget ülevaadet, samuti olid projekti I etapi kulutused kirjandusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks ülepaisutatud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud ühtegi sisulist tõendit, mis kinnitaks tema kulude mõistlikkust ja põhjendatust ning lükkaks ümber eksperdi arvamuse. Kohus nõustub vastustajaga, et ainuüksi viide Määruse nr 29 § 6 sätetele ei saa olla kulude majandusliku otstarbekuse põhjenduseks.
- Kaebaja väide, et nende taotlus vastas kõigile Määruses nr 29 toodud nõuetele, mida kinnitas ka ekspert Raivo Vokk, ei vasta tõele. Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi ekspert andis kontroll-lehel punkti 1 küsimuses, kas taotletavad tegevused vastavad Määruse nr 29 § 3 lg 1 punktidele 1-3, positiivse hinnangu, ei kajasta see tema lõppjäreldust projektile, mis on koguhinnangus negatiivne. Kaebaja on eksperdi ühe positiivse hinnangu kogu ekspertiisi mõistes kontekstist välja rebinud, kuid see ei muuda ekspertiisi lõppjäreldust positiivseks. Ekspert on projekti hinnanud erinevatest kriteeriumitest lähtudes ning lõppjäreldus projekti kohta on, et XXX OÜ projekt ei vasta Määruse nr 29 § 3 lg 1 punktide 1-3 ja § 5 lg 2 nõuetele. Nimetatud nõuded tulenevad Euroopa Komisjoni teatise „Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta“ punkti 2.2 alapunktist f ning lähtuvalt eksperdi poolt antud lõpphinnangust on eelpool nimetatud nõuded täitmata. Kui kavandatav projekt saab eksperdilt negatiivse hinnangu põhjustel, et see pole innovaatiline, sellel puudub majanduslik tähtsus ja projekti kulud on ülepaisutatud ning 3 põhjendamatud, siis selline projekt ei saa olla abikõlbulik ning vastavad õiguslikud alused, miks taotlus jäeti rahuldamata, on toodud vaidlustatud käskkirjas.
- Kuna ka kohtumenetluse käigus ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit ega põhistanud oma seisukohta, mis lükkaks ümber vastustaja poolt tellitud ekspertarvamuse ning sellest lähtuvalt ka vaidlustatud haldusaktis vastustaja poolt esitatud põhjendused taotluse rahuldamata jätmiseks, siis asub kohus seisukohale, et kuigi vaidlustatud otsuse tegemise üheks aluseks oli antud juhul vaieldamatult eksperthinnang, on vastustaja otsuse tegemisel hinnanud kogumis kõike menetluse käigus tuvastatud asjaolusid ning kogutud tõendeid õigesti. Kuna vaidlustatud käskkirja tühistamiseks alus puudub, siis jätab kohus XXX OÜ kaebuse rahuldamata.
- Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maare Aloe kohtunik 4