Obsah (4)

§ 23§ 22§ 34§ 9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tiit Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2013, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-13-4159 Väärteoasi OÜ Peetmark LH Tapa Liha

eaduse § 532 lg 4 alusel karistuseks rahatrahv summas 300 eurot. 1 Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. ASJAOLUD.

1. Lääne-Virumaa Veterinaarkeskuse 06.06.2013.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 956513000027 määrati menetlusalusele isikule OÜ-le Peetmark LH Tapa Lihatööstus rahatrahv summas 300 eurot. Otsuse kohaselt tuvastati 12.03.2013 OÜ Peetmark LH Tapa Lihatööstuses toimunud inspektsiooni käigus, et ettevõttes on valmistatud lambalihast lihatooteid, mis olid müügil ettevõttele kuuluvas kaupluses (asukohaga
2. Mai pst 11, Tapa). Tooted olid müügiletis etiketiga t/s Lammas ja olid kauplusesse saadetud arve-vastavusdeklaratsiooniga nr 5, 12.03.
3. Inspektsiooni käigus selgus, et toodete valmistamiseks oli kasutatud lambaliha, mille kohta puudus jälgitavus. Puudusid saatedokumendid, puudus informatsioon selle kohta, kus oli lambaliha pärit ja millal see ettevõttesse vastu võeti. Sellega rikuti

eaduse §-is 23 sätestatud nõuet. Mittejälgitav toit ei ole nõuetekohane ja sellise toidu käitlemisega rikkus ettevõte

eaduse § 22 lg 3 nõuet, mis keelab käitlejal vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toitu. Nõuetele mittevastava lambaliha vastuvõtmisega ja selle käitlemisega rikkus ettevõte ka enesekontrolli nõudeid. Enesekontrolliplaanis on kirjas, et saatedokumentideta ja nõuetele mittevastavat toorainet vastu ei võeta ning iga tooraine vastuvõtmine registreeritakse. Sellega rikuti

eaduse § 34 lg 1 ja 2 nõudeid. Lambalihast lihatoodete valmistamine ei ole ettevõttes tunnustatud tegevus. Sellega rikuti

eaduse § 9 lg 4 nõuet. Väärtegu kvalifitseeriti

eaduse § 532 lg 4 järgi ja määrati karistuseks rahatrahv summas 300 eurot.

1. 21.06.2013.a. saabus Viru Maakohtusse menetlusaluse isiku kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusele nr
2. Kaebuse kohaselt on juriidilise isiku kui õiguse alusel loodud õigussubjekti näol tegemist õigusliku abstraktsiooniga, kes tegutseb vaid füüsiliste isikute kaudu. Seega eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse kaudu. Vaidlusaluses kiirmenetluse otsuses on kohtuväline menetleja üldiselt kirjeldanud süütegu ja selle õigusvastasust, kuid ei ole nimetatud eelduseid tuvastanud konkreetse füüsilise isiku käitumises ning on täies ulatuses jätnud tuvastamata süü, kui subjektiivse koosseisu elemendi. Nimetatud asjaolud toovad kaebuse esitaja hinnangul kaasa väärteoasja menetluse lõpetamise. Kaebuses viidatakse muu hulgas Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt see, et juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud. 2 Kaebuses palutakse kaebus rahuldada ning tühistada kohtuvälise menetleja otsus nr 956513000027 täies ulatuses ning jätta menetluskulud tervikuna Lääne-Virumaa Veterinaarkeskuse kanda.
3. 02.08.2013 saabus Viru Maakohtusse kohtuvälise menetleja seisukoht esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus on põhjendatud. Vastuses märgitakse, et kohtuväline menetleja on jätnud kiirmenetluse otsuses kajastamata, kes on juriidilise isiku huvides teo toime pannud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED.
4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 23

kohaselt peab käitleja tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18 kohaselt.

§ 22

lg 3 kohaselt ei tohi käitleja vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toitu.

§ 34

lg 1 kohaselt on käitleja kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll) ning rakendama abinõud selle tagamiseks. Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi.

§ 9

lg 4 kohaselt tunnustatakse ettevõte käitlemisvaldkondade kaupa ning kindla toidugrupi käitlemiseks ettevõttes tunnustamise ajal valitsenud tingimustel.

§ 34

lg 2 kohaselt peab käitleja määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid, sealhulgas kriitilised kontrollpunktid, kontrollima neid ning registreerima kontrolli tulemused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 nõuete kohaselt. Kiirmenetluse otsusele lisatud kohtuvälise menetleja materjalidest nähtuvalt on Peetmark LH Tapa Lihatööstuses fikseeritud

eaduses toodud nõuete rikkumised. Menetlusalune isik on rikkunud eeltoodud nõudeid. 6.

eaduse (edaspidi

) § 532 lg 4 kohaselt toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. 3 Antud juhul on juriidilist isikut OÜ-d Peetmark LH Tapa Lihatööstus karistatud rahatrahviga summas 300 eurot.

1. Kohtule esitatud kaebuses heidab menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale ette seda, et kiirmenetluse otsuses ei ole tuvastatud juriidilise isiku huvides tegutseva füüsilise isiku tegevuses süüteo koosseisu elemente. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Seega peab juriidilise isiku karistamiseks olema välja selgitatud, milline OÜ Peetmark LH Tapa Lihatööstus organi liige või juhtivtöötaja kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo toime pani ning kas nimetatud tegu oli osaühingu huvides. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja jätnud nimetatud asjaolud tuvastamata. Kohtuvälisel menetlejal tulnuks näidata, milles seisnes füüsilise isiku poolt toime pandud tegu, kas oli täidetud ka subjektiivne koosseis, kas puudusid õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja käitumises. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toime pannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus eeldab ka seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides tegutsemine peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne, kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust. Kiirmenetluse otsuses on kirjeldatud rikkumise asjaolusid umbisikuliselt. Puudub viide sellele, milline füüsiline isik ning mil moel pani juriidilise isiku huvides toime juriidilisele isikule süüks arvatavad rikkumised.
2. Kohus leiab, et kuivõrd kiirmenetluse otsuses ei ole ära näidatud juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid kõiki asjaolusid, on tegemist kohtuvälise menetleja sellise veaga, mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Asjaolu, milline juhtivtöötaja või organ on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Kohtuvälises menetluses teo toimepannud füüsilise isiku tuvastamata jätmine on rikkumine, mida ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
3. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad käesolevas asjas VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus OÜ Peetmark LH Tapa Lihatööstus kaebuse ja tühistab Lääne-Virumaa Veterinaarkeskuse 06.06.2013 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr
4. 4
5. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohtule esitatud kaebuses palus menetlusalune isik jätta menetluskulud tervikuna kohtuvälise menetleja kanda. Menetlusalusele isikule anti 04.09.2013 tähtaeg avalduste ja taotluste kohtule esitamiseks. Menetlusalune isik ei ole kohtule esitanud taotlust valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5