KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2013, Tartu Krimaanlasja number 1-08-15582 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulah

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 21. augusti 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu Priit Pungaste määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 20.02.2009 otsusega tunnistati P. Pungaste süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.10.2008, s.o 1 päev. Ärakandmisele kuuluv karistusaeg oli 2 aastat 11 kuud 29 päeva. KarS § 74 lg 1 p 3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui isik ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Sama kohtuotsusega mõisteti P. Pungastelt välja menetluskulud riigituludesse, s.o määratud kaitsja tasu summas 2779 krooni, kaitsjale menetlusdokumentide koopiate tegemise tasu summas 61,80 krooni.
2. P. Pungaste esitas 07.06.2013 Viru Maakohtule avalduse, milles palus peatada täitemenetlus nr 140/2009/1739 kuni tema karistusaja lõpuni, s.o aprill
3. a. P. Pungaste põhjendas oma avaldust sellega, et tal ei ole vanglas võimaldatud töötada ning muud sissetulekud tal puuduvad, perelt saadav rahaline toetus kulub tarbeesemetele. Samuti avaldas P. Pungaste, et kohtutäitur ei toimetanud talle täiteteadet ega dokumente kätte ja tal ei olnud nõuet võimalik vabatahtlikult täita. Esimese astme kohtu määruse sisu
4. Maakohus jättis P. Pungaste taotluse rahuldamata. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 3.1 Maakohus tugines oma määruses TMS §-le 45 ja leidis, et asjaolu, et P. Pungaste kannab vanglakaristust, töötamine on raskendatud ning et kinnipeetav õpib samaaegselt, mistõttu tema materiaalsed võimalused menetluskulude tasumiseks on piiratud, ei tähenda, et täitemenetluse läbiviimine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kinnipeetav on ise enda kriminaalse käitumisega tekitanud olukorra, kus talt on välja mõistetud menetluskulud, ning kohus ei pea võimalikuks avalduses toodud põhjustel täitemenetlust peatada. Täitemenetluse peatamise põhjendatuse üle otsustades tuleb arvestada ka sissenõudja huvisid ning käesoleval juhul ei nähtu kinnipeetava avaldusest selliseid asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvid. 3.2 Samuti märkis maakohus, et kinnipeetav taotleb täitemenetluse peatamist kuni karistusaja lõppemiseni
5. a aprillis ning viidates

§-le 424 selgitas, et sellest tulenevalt ei ole võimalik peatada täitemenetlust kogu vangistuse ajaks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

1. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse P. Pungaste, kes palub tühistada maakohtu määruse ning peatada täitemenetlus nr 140/2009/1739 kuni P. Pungaste vabanemiseni aprillis
2. a. 4.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus ei ole käesoleval juhul arvestanud tema majandusliku olukorraga, kus peale rahalise abi on kogu toetus lähedastelt ära keelatud. P. Pungaste selgitab, et rahaline abi lähedastelt on täpselt selline, et ta saab vangla kauplusest endale osta hügieenitarbeid, pesu ja mõnikord lubada šokolaadi. P. Pungaste on aktiivselt taotlenud Viru Vanglas tööd ja omandanud selle tarbeks kaks kutseharidust. Samuti on ta töötanud üle aasta ja maksnud nõudeid riigile. P. Pungaste selgitab, et ta on hetkel arvatud puidutööstuse reservi, kus on olnud üle kahe kuu. 4.2 Määruskaebuse esitaja märgib, et riigi nõuete tasumine on talle vabanemisel esmaoluline. Kuna tema sissetulek on ca 40 eurot kuus, sissenõudja pole põhjendanud oma huvisid ning Viru Vangla ei ole tal võimaldanud töötada, palub P. Pungaste rahuldada tema taotlus täitemenetluse peatamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on tulemilt seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. 6.

§ 423

sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 424

sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Ringkonnakohus leiab, et P. Pungaste taotlusest ega ka määruskaebusest ei nähtu mõjuvat põhjust temalt välja mõistetud menetluskulude sissenõudmise peatamiseks

§ 423

ja § 424 mõttes, seega nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et puudub alus tema taotluse rahuldamiseks. 7.

§ 424

alusel saab kohus rahalise karistuse ja

§-st 423 tulenevalt ka menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita (RKKKm nr 3-1-1-57-12, p 9). Seejuures on kohtupraktikas leitud, et selle seaduses nimetatud mõjuva põhjuse tõendamiskoormis lasub taotluse esitajal ehk teisisõnu – seda ei saa pelgalt sellekohase väite esitamise taustal eeldada. Samuti on kohtupraktikas leitud, et selliseks mõjuvaks põhjuseks seaduse tähenduses ei ole kinnipidamisasutuses viibimise fakt. Ka ei ole mõjuvaks põhjuseks P. Pungaste poolt viitatud ajutine mittetöötamine vangistuses viibimise ajal. 2 Töötasu puudumine ei tähenda ilmtingimata seda, et isikul puudub sissetulek või muu hõlpsalt realiseeritav vara (nt mootorsõiduk või muu vallasvara) ning seega vahendid oma kohustuste tasumiseks. Seega kui isikul on vaatamata vangistuses viibimisele ning töökoha mitteomamisele võimalik temalt välja mõistetud rahalisi nõudeid tasuda muude vahendite arvelt, ei esine tal mõjuvat põhjust temalt välja mõistetud rahaliste kohustuste täitmise pikendamiseks või ajatamiseks seaduse tähenduses. Nagu öeldud, ei ole P. Pungaste esitanud tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Mõjuva põhjuse puudumisel tuleb kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamise taotlus jätta seetõttu rahuldamata (vt RKKK 3-1-1-2-12, 3-1-1-57-12). 8. Ringkonnakohus märgib veel, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Sellisteks kuludeks on antud kriminaalasjas P. Pungastelt välja mõistetud kaitsjatasu ja kaitsjale menetlusdokumentide koopiate tegemise tasu. 9. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau 3 Aarne Sarjas