1-11-11386/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11386 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (XXX kohtumaja)
2. augusti 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Harri Induse (Indus) kaitsja advokaat Mihkel Gaveri määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Harri Induse kaitsja Mihkel Gaveri määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot, advokaat Mihkel Gaverile tema poolt Harri Indusele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Harri Induselt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Mihkel Gaveri poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse.
7. Harri Indusel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Harri Indus 1-1111386 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Harri Indus mõisteti Viru Maakohtu 15.05.
10. a kohtuotsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 1 järgi ning karistati 3 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust H. Indusele Viru Maakohtu 27.04.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 09.03.2011 ja lõpp 06.09.
11. Viru Maakohtu 14.08.2013 määrusega jäeti H. Indus tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
12. Maakohus leidis, et süüdimõistetu H. Indus ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 H. Indust on varem 8-l korral kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab neljandat korda. Samuti on teda korduvalt väärteokorras karistatud. Praegust karistust kannab isik röövimise eest ja ka varasemalt oli H. Indus karistatud nii vägivalla- kui ka varavastaste kuritegude eest. Sellest asjaolust nähtub, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning et eelnevad karistused ei ole oma eesmärki täitnud. 2.2 Distsiplinaarkaristuste puudumine on H. Indust positiivselt iseloomustav asjaolu, kuid see ei veennud kohut, et ka vabanedes on ta võimeline õiguskuulekalt käituma, kuna olles varasemalt kriminaalhooldusel jätkas süüdimõistetu kuritegude toimepanemist ja sooritas röövimise, mille eest ta kannabki käesolevat karistust. Kriminaalhoolduse tingimuste rikkumine näitab isiku suutmatust järgida talle pandud kohustusi ja ükskõikset suhtumist ühiskonda tervikuna, mistõttu oleks isiku enne tähtaega vabastamine ennatlik. 2.3 Vangla materjalidest nähtub, et H. Indusel on risk seoses alkoholi kuritarvitamisega ning kuritegelik käitumine on seotud alkoholiga. Isik ei tunnista alkoholiprobleemi olemasolu. Seega oli maakohus seisukohal, et isik võib raskuste korral hakata alkoholi kuritarvitama ja panna toime uusi kuritegusid. Vangla hinnangul on uute vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 56%. Samuti leidis kohus, et H. Indus võiks vangistuses viibides kaaluda programmi läbimist, mis aitab alkoholisõltuvusest vabaneda ja vastava programmi läbimine näitaks isiku valmisolekut muutuda. 2.4 H. Indusel puudub vabanemisel kindel töökoht. Süüdimõistetu väide, et pärast vabanemist saaks ta tööle venna kaudu lihakombinaati on kohtu hinnangul jäänud paljasõnaliseks. Asjas ei ole esitatud materjale, et H. Induse vennal oleks tõepoolest võimalus korraldada süüdimõistetu töölevõtmine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on H. Induse töösse suhtumine negatiivne ja töökogemused on vähesed. Vanglas viibimise ajal oli isik nõus töötama vaid puidu- või metallitöödel, välistatud oli töötamine koristajana või toidujagajana. Iseloomustuse kohaselt oli isik enne vangistust töötuna arvel Eesti Töötukassas; tegi aeg-ajalt juhutöid; pere sissetulekuks oli kohaliku omavalitsuse poolt makstav toimetulekutoetus; kriminaalhooldusel olles leidis isik erinevaid põhjendusi, miks ta tööle ei saanud minna või miks teda tööle ei võetud. Süüdimõistetu selline töösse suhtumine ei veennud kohut, et vabanedes hakkab isik uut töökohta otsima. 2.5 Vangla materjalidest nähtuvalt on H. Induse vabanemisfondi kogunenud 118,09 eurot ja tasumata nõudeid on 4 280,96 eurot. Iseloomustusest nähtuvalt olid toimepandud kuriteod enamjaolt seotud materiaalse kasu saamisega. Vabanemisel kindla töökoha puudumine, tasumisele kuuluvate rahaliste nõuete olemasolu ja varasemalt varavastaste kuritegude toimepanemine näitas kohtu arvates võimalikku ohtu, et vabanedes võib isik hakata uusi kuritegude toime panema, et saada sissetulekut. -2- 2.6 Isiku pere- ja suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kohtu arvates ei soodusta vabanemisel selliste isikutega suhtlemine süüdimõistetu resotsialiseerumist, vaid naastes sellisesse suhtlusringkonda võib isik uuesti kuritegelikule teele kalduda. Kohtu veendumust kinnitab muuhulgas ka vangla iseloomustus, et H. Indus on kuritegusid toime pannud nii üksinda kui grupis. Isik võib olla ise teiste mõjutaja, kui ka kaasamineja, kui on lootust suurt kasu kuritegelikul teel saada. 2.7 Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pidanud kohus võimalikuks kinnipeetavat enne tähtaega vabastada. Tegemist on isikuga, kelle varasemast käitumisest võib järeldada tema suutmatust vabaduses õiguskuulekat elu elada. Kohus asus seisukohale, et kinnipeetava puhul on vabastamist mittetoetavaid asjaolusid enam kui seda toetavaid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
13. H. Induse kaitsja ei nõustu maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning taotleb süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilisele valvele allutamisega. 3.1 Kaitsja toob määruskaebuses välja, et H. Indusel on vabanemise korral olemas kindel elukoht oma ema juures ning see elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Lisaks on süüdimõistetul olemas ka kindel tegevusplaan oma majandusliku toimetuleku kindlustamiseks. Kaitsja möönab, et hetkel pole H. Indusel garantiikirja, et asuda tööle XXX Lihakombinaadis, kuid tema venna tutvusi kasutades võiks olla võimalik H. Induse töötamine samas ettevõttes. Süüdimõistetu on vanglas viibimise ajal töötanud ning mõnel korral tööst keeldunud kroonilise haiguse tõttu. Kohe pärast vabanemist on ta valmis tööle asuma. 3.2 Kuigi H. Indusel on keerulised suhted oma elukaaslasega, soovib ta osaleda vangistuses viibimise ajal sündinud lapse kasvatamises. 3.3 Süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses, mis näitab tema muutumist ning suutlikkust käituda õiguskuulekalt. Kaitsja märgib, et vaenulikud hoiakud H. Indusel puuduvad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et H. Induse vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on H. Induse tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
15. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et H. Indust ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. H. Induse vabastamata jätmise tingisid peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, sh vägivalla- ja varavastaste kuritegude eest, vanglakaristust kannab neljandat korda, kriminaalhooldusel olles pani toime röövimise, mille eest kannab käesolevat karistust), süüdimõistetu isik (kuritegelik käitumine seotud alkoholi tarvitamisega) ning elutingimused (kindla töökoha puudumine, kriminaalse taustaga isikud pere- ja suhtlusringkonnas). Sellest lähtuvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et varasemalt mõistetud karistused ja kohtu poolt antud korduvad võimalused vabaduses õiguskuulekalt käituda ei ole H. Indust seni suutnud mõjutada. Ringkonnakohtu hinnangul puudub maakohtul põhjendatult H. Indust iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning -3- kriminaalhoolduse nõudeid täita. Ainuüksi vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine eeltoodud kaalutlusi ei mõjuta.
16. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid erandlikke asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid H. Indust vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
17. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H. Indus tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
18. H. Induse kaitsja advokaat M. Gaver on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotlus H. Indusele riigi õigusabi andmisele kulunud aeg põhjendatud. Seega on kaitsja tasuna taotletud summa 43,20 eurot vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat M. Gaverile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 43,20 eurot H. Indusele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu H. Induselt välja. Aarne Sarjas Mati Kartau -4- Tiit Lõhmus