Obsah (5)

§ 238§ 427§ 432§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu Ettekande läbivaatamise aeg 19. september 2013 Tartu Maakohtu Viljandi k

§ 238lg 2 alusel vähendatud mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, so.

1 aasta ja 8 kuu võrra ja ärakantavaks karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel eelvangistuse aeg 2 päeva arvatud karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks ärakantavaks karistuseks mõistetud 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 3 aastat ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx x-xx xxxxx xxxxxxxxxxxx . Peeter Rätsepsole määratud katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) asuma alkoholismivastasele ravile. Tartu Maakohtu

1. juuni 2013 määrusega on Peeter Rätsepsole määratud täiendavate kohustustena: 1) läbida alkoholi sõltuvusravi, 2) osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud Peeter Rätsepso kohta. Ettekandest nähtuvalt Peeter Rätsepso rikkus teistkordselt 13.08.2013 kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal. 13.08.2013 kontrollisid Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituses ametnikud Kaja Lind ja Eglelii Soots kriminaalhooldusalust Peeter Rätsepsod, kuna kriminaalhooldusalusel on kohtu poolt pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kontrolli käigus koostati protokoll kriminaalhooldusaluse Peeter Rätsepso kohta. 13.08.2013 kontrollis Viljandi politseijaoskonna Sakala konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik E. Valk täiendavalt isiku alkoholijoovet ja koostas protokolli. Oma 13.08.2013 antud seletuse kohaselt Peeter Rätsepso tunnistab alkoholijoobes registreerimisele tulemist ja väidab, et jõi 12.08.2013 õhtul pudeli õlut. 23.08.2013 kontrollisid Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituses ametnik Kaja Lind kriminaalhooldusalust Peeter Rätsepsod, kuna kriminaalhooldusalusel on kohtu poolt pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kontrolli käigus koostati protokoll kriminaalhooldusaluse Peeter Rätsepso kohta. 23.08.2013 kontrollis Viljandi politseijaoskonna Sakala konstaablijaoskonna politseiametnik M. Mitt täiendavalt isiku alkoholijoovet ja koostas protokolli. 23.08.2013 antud seletuse kohaselt Peeter Rätsepso tunnistab alkoholijoobes registreerimisele tulemist ja väidab, et jõi 22.08.2013 õhtul pudeli (1 liitri) õlut Bock ja põhjendas seda oma sünnipäevaga. Peeter Rätsepso on esitanud ametnikule kaks tõendit, mis kinnitavad, et isik on käinud ambulatoorsel psühhiaatri/psühholoogi vastuvõtul. Katseajal on Peeter Rätsepsoga korduvalt vesteldud alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ja kohustusest mitte tarvitada alkoholi. Hooldusalune Peeter Rätspso ei ilmunud 05.09.2013 registreerimisele ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kriminaalhooldusametnik püüdis telefonitsi saada isikuga ühendust, kuid Peeter Rätsepso eiras ametniku telefonikõnesid
2. ja 06.09.
3. Kriminaalhooldusametnikud Kaja Lind ja Eglelii Soots teostasid 06.09.2013 kodukülastuses P.Rätsepso ema juurde xxxxxxxxxx xxxxx ja isiku korterisse xxxxxxxxx. Xxxxxxxxx xxxxxx ema juures isikut ei olnud. Ema sõnul vestles ta Peeter Rätsepsoga telefonitsi 05.09.2013 õhtul ja tuletas talle meelde, et on vaja minna kriminaalhooldaja vastuvõtule, mida P. Rätsepso lubas ka teha. Kriminaalhooldusametnikud said Peeter Rätsepsoga kokku tema xxxxxxxx asuvas korteris. P. Rätsepsole teostati alkoholi tarbimise kontroll indikaatorvahendiga, mille tulemusel tuvastati alkoholijoove 1,376 mg/l. Kriminaalhooldusametnikud selgitasid isikule, et ta peab tulema registreerimisele 09.09.2013 ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mida P. Rätsepso lubas ka teha. 09.09.2013 Peeter Rätsepso ei ilmunud taas registreerimisele ega sotsiaalprogrammi, kriminaalhooldusametniku telefonidele ei vasta. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et lähtudes Peeter Rätsepso poolt toime pandud lisakohustuse mitte tarbida alkoholi katseajal korduvast rikkumisest, tuleb lugeda isiku suhtes katseaeg ebaõnnestunuks. Peeter Rätsepso suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud vastutustundetu ja jultunud (kahel korral on isik tulnud registreerimisele ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ alkoholi joobes. Isik ei näe kriminaalhoolduses endale kasutegurit. Peeter Rätsepso on omanud kriminaalhoolduse nõudeid mittejärgivat suhtumist ja käitumist. Kriminaalhooldusametnik on teinud kohtule ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kohtus avaldas, et väga halb tegu, on liiale läinud. Käis psühholoogi juures kes ütles, kui probleemid tagasi tulevad tule tagasi. Aga tagasi ta ei läinud. Käib ravil ära. Oli alkoholi joobes ja kartis kriminaalhooldaja telefoni vastu võtta, sest ta ei jõudnud kriminaalhooldaja juurde. Peab tõestama, et käib viinaravil ära. Ta saab aru, et see on tema mure, mitte kriminaalhooldaja ja ema. Kriminaalhooldusametnik selgitab kohtule, et Peeter Rätsepso kirjutas seletuskirjas, et tarbib alkoholi edasi. Programmi tundides käis isik alkoholijoobes. Ametnik jääb oma seisukoha juurde ja palub pöörata karistus täitmisele. 2 Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (

§ 427lg 1). Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise Kar

S § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (

§ 427

lg 2).

§ 432

kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtuistungil leidis kinnitust, et erakorralise ettekande esitamise eelneval perioodil on Peeter Rätsepso rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, ilmunud kahel korral registreerimisele ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ alkoholijoobes. Kohus on seisukohal, et Peeter Rätsepso kohta esitatud kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on küll põhjendatud, kuid konkreetseid asjaolusid arvesse võttes tuleb seekord jätta rahuldamata. Arvestades rikkumise asjaolusid ja isikule määratud katseaja pikkust, on põhjendatud Peeter Rätsepso kriminaalhoolduse jätkamine ja määrata talle kohustuseks jätkata osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning pöörduda viivitamatult arsti vastuvõtule alkoholismivastase ravi läbimiseks. Juhul kui Peeter Rätsepso ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi, on kriminaalhooldusel võimalus esitada kohtule uus erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks.

§ 432lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Silvi Maiste Kohtunik 3