) § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromisslepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. Kooskõlas
lõike 1 punktiga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning kuulub seetõttu rahuldamisele vastavalt
Kompromiss kuulub seega kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Vastavalt
§-ile 432 on menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu või kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lõike 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
lõike 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas määruses vastav erikokkulepe puudub (sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda.
lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse, juhul kui pooled sõlmivad kompromissi, pool tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud hagi esitamisel 24.01.2013.a. riigilõivu summas 3 400,00 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumbriga 2900072699, selgitusega „Riigilõiv hagiavalduse eest XXX vastu, XXX “. Nimetatud riigilõiv on siirdatud Harju Maakohtu viitenumbrile 04.02.2013.a. Kompromisslepingus ja 13.08.2013.a. toimunud kohtuistungil esitas hageja taotluse poole (½) menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja taotlusel tagastamisele riigilõiv summas 200,00 (kakssada) eurot hageja pangakontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega: „Lepingu nr XXX , tsiviilasi nr 2-134395, riigilõivu osaline tagastamine“. Vastavalt
lõikele 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 5 (viie) päevani määruse kättesaamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.