3-13-1774/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1774 Haldusasi Viatica Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.07.

1. a otsuse nr 23116 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.08.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja Viatica Grupp OÜ Esindaja v. adv. Rene Varul Vastustaja/määruskaebuse esitaja Maksu- ja Tolliamet (MTA) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.08.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 252 lg 7 ls 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 27.06.
5. a korraldusega 12.2-3/16228-1 (tl 8−9) kohustas MTA Viatica Grupp OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma 12.07.2013 kell 10:00 maksuhalduri juurde selgituste andmiseks Viatica Grupp OÜ-s toimuva ettevõtluse kohta ning esitama maksuhalduri poolt antud tähtajaks maksuhaldurile Viatica Grupp OÜ aprill−juuni 2013 ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid ja pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2013– 30.06.2013 kohta.
6. 12.07.2013 esitas kaebaja maksuhaldurile taotluse, milles palub kooskõlastada kohtumiseks uus aeg põhjusel, et kaebaja sai maksuhalduri 27.06.
7. a korralduse kätte 10.07.2013 ning kaebajal ei ole võimalik nii kiiresti dokumente koguda. Samuti avaldab kaebaja taotluses soovi anda selgitusi ja dokumendid üle Tartus.
8. 15.07.2013 saatis MTA kontrolliosakonna maksukorralduse talituse revident kaebajale e-kirja (tl 11), milles palus kaebajal teatada maksuhaldurile aeg, millal on nii kaebaja raamatupidajal, õigusnõustajal kui ka juhatuse liikmel võimalik üheaegselt minna maksuhalduri vastuvõtule.
9. 23.07.2013 tegi MTA otsuse nr 23116 (tl 12−13), millega kustutas Viatica Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alates 30.07.
10. Nimetatud otsuse kohaselt ei ole Viatica Grupp OÜ esitanud MTA-le viimase poolt 27.06.
11. a korraldusega nõutud teavet ega dokumente, mis tõendaksid äriühingu Eestis ettevõtlusega tegelemist, ega loonud maksuhaldurile võimalust seda täiendavalt kontrollida. MTA hinnangul puudub eeltoodu põhjal alus arvata, et Viatica Grupp OÜ tegeleb Eestis ettevõtlusega.
12. 23.08.2013 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 23.07.
13. a otsuse nr 23116 tühistamiseks (tl 2-4). Kaebuses esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtumenetluse ajaks peatada MTA 23.07.
14. a otsuse nr 23116 täitmine ning kohustada MTA-d registreerima Viatica Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registris. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on kaebaja seotud kokkulepetega transporditeenuste osutamiseks, kuid nende mittetäitmisel kaotab ta oma kliendid, kuna on elementaarne, et teenuse osutamiseks Eestis peab ettevõttel olema käibemaksunumber. Kaebaja leiab, et kui ta ei saa esitada arvet koos käibemaksuga, ei soovi keegi temalt teenust võtta, sest tellijad ei saa sel juhul oma käibest sisendkäibemaksu maha arvata. Samuti ei saa kaebaja oma käibest maha arvata sisendit, mis tuleneb erinevate teenuste võtmistest (nt autoremondi arved). Isegi positiivse kohtulahendi korral oleks kaebaja hinnangul raskendatud või võimatu taastada oma tegevus ja kliendid, ning kaebaja peaks alustama ettevõtlust sisuliselt nullist. Samuti ei hüvitaks ilmselt keegi kaebajale kahjusid, mida vahepealne sunnitud paus talle tekitaks. Ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks esitas kaebaja koos kaebusega kohtule kaebaja poolt väljastatud arved transporditeenuse osutamise eest Formet Grupp OÜ-le kuupäevadega 20.06.2013 ja 22.06.2013, Mark Oil OÜ-le kuupäevadega 30.04.2013, 31.05.2013 ja 30.06.2013, ning konto väljavõtted eelnimetatud arvete tasumise kohta kaebajale (tl 16−20). Samuti esitas kaebaja kohtule AS EMT arved kuupäevadega 30.06.2013, 31.05.2013 ja 30.04.2013, Eesti Energia AS arved kuupäevadega 30.04.2013, 31.05.2013 ja 30.06.2013, OÜ Digiraam arved äriruumi rendi eest kuupäevadega 30.04.2013 ja 31.05.2013, OÜ Rakvere Põllumajandustehnika arved kuupäevadega 25.04.2013 ja 30.04.2013, GBF Kummikeskus OÜ arved kuupäevadega 02.05.2013 ja 07.06.2013, ning pangakonto väljavõtted nende arvete tasumise kohta (tl 21−41).
15. Vastustaja leiab esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses (tl 46-47), et kaebaja poolt taotletav esialgse õiguskaitse abinõu ei too kaebajale kaasa soovitud tagajärge, kuivõrd kaebaja registreering käibemaksukohustuslaste registris on juba lõppenud ning haldusakti täitmise peatamine ei too kaasa tema registreeringu taastamist.
16. Tartu Halduskohus rahuldas 30.08.
17. a määrusega (tl 53-55) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, peatas MTA 23.07.
18. a otsuse nr 23116 kehtivuse ning kohustas MTA-d registreerima Viatica Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registris. Kohtu hinnangul esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus käibemaksukohustuslaste registris maksukohustuslasena registreerimiseks. Kaebajal ei ole käibemaksukohustuslaste registrist registreeringu kustutamise tõttu võimalik arvata tasumisele kuuluvast käibemaksust maha sisendkäibemaksu. Sellest võib kaebajale tekkida pöördumatu kahju, kaebaja võib kaotada oma äripartnerid ja kaebuse rahuldamisel ei pruugi tema ettevõtlustegevuse 2 taastamine olla võimalik. Kaebajale positiivne kohtulahend ei pruugi talle kohtumenetluse ajal tekkivaid kahjulikke tagajärgi kõrvaldada. Kahju hüvitamise võimaluse olemasolu ei kaitse piisavalt kaebaja õigusi ja ei õigusta seetõttu esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Kohus on seisukohal, et kaebuse eduväljavaated ei ole väikesed. Kaebaja heidab vastustajale ette, et Viatica Grupp OÜ-l ei võimaldatud esitada MTA-le ettevõtlusega tegelemiseks vajalikke tõendeid ning kaebaja kustutati käibemaksukohustuslaste registrist ilma hoiatamata ja olukorras, kus kaebaja võis arvestada, et maksuhalduriga alles hakatakse kooskõlastama kõigile sobivat kohtumisaega dokumentide/ütluste andmiseks. Halduskohus leiab, et sellele, kas maksuhaldur oli kaebajale andnud nõuetekohaselt võimaluse ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks, tuleb anda sisuline hinnang kaebuse lahendamisel, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise staadiumis pidada kaebuse eduväljavaateid vähesteks. Halduskohtu hinnangul ei esine ka esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastanduvat ülekaalukat avalikku või kolmandate isikute huvi. Kuigi kaebaja on taotlenud vaidlustatud haldusakti täitmise peatamist ning MTA kohustamist kaebaja registreerimiseks käibemaksukohustuslaste registris, ei too otsuse täitmise peatamine kaebajale enam kaasa soovitud tagajärge, ning kohtu hinnangul on kaebaja õiguste kaitseks vajalik peatada vaidlustatud haldusakti kehtivus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
19. 13.09.2013 esitas MTA määruskaebuse (tl 56-57), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.08.
20. a määrus. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus vaidlustatud määruse tegemisel lähtunud üksnes kaebaja huvidest ning jätnud tähelepanuta avaliku huvi. Käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 3¹ eesmärk on ära hoida käibemaksupettusi ja riigile käibemaksu laekumata jäämist. Käibemaksukohustuslaste registri kande puudumine ei takista aga äriühingul tegutseda ega teenuseid osutada. Seega kaaluvad antud juhul esialgse õiguskaitse kohaldamisel riivatavad olulised avalikud huvid üles kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Vastustaja hinnangul on kaebaja teadlikult viivitanud MTA 27.06.
21. a korralduse nr 12.2-3/16228-1 täitmisega. Isegi juhul, kui kaebajal polnud maksuhalduri poolt määratud tähtpäeval, so 12.07.2013 võimalik maksuhalduri juurde ilmuda, oli tal võimalik pärast maksuhalduri korralduse väidetavat kättesaamist 10.07.2013 kahe päeva jooksul dokumendid elektrooniliselt edastada või toimetada MTA Lõuna teenindusbüroosse. Kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik nii kiiresti dokumente koguda, ei ole tõene, kuna kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on mitmed pangakontode väljavõtted välja trükitud juba 11.07.
22. Samuti on vastustaja hinnangul kaebaja teadlikult jätnud esitamata maksuhaldurile kinnituse 27.06.
23. a otsuse e-kirja teel kättesaamise kohta, eesmärgiga lükata korralduse täitmist edasi. Vastustaja leiab, et 27.06.
24. a korralduses määratud tähtaeg dokumentide esitamiseks oli kaebaja suhtes kehtiv ning seni, kuni kaebajal puudus teave tema poolt 12.07.2013 esitatud taotluse lahendamise kohta, ei saanud ta lähtuda eeldusest, et korralduses näidatud tähtaeg dokumentide esitamiseks ega selles antud hoiatus korralduse täitmata jätmisel käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks tema jaoks ei kehti. Kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile kontrollimiseks vajalikku teavet ja dokumente ka määruskaebuse esitamise ajaks. Eelnevast tulenevalt on vastustaja hinnangul ilmselgelt õigustamatu, et isik, kes teadlikult takistab maksuhalduril kontrollida käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise põhjendatust, saavutab käibemaksukohustuslase seisundi läbi esialgse õiguskaitse. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 2 hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Vaidlustatud määruse tegemisel on halduskohus 3 kaebuse põhjendatuse ja kaebaja väidete hindamisel lähtunud kohtule kaebuse lisana esitatud dokumentidest ning jätnud tähelepanuta, et maksuhaldurile kaebaja neid dokumente ei esitanud. Kohtupraktikast tulenevalt on juhul, kui isik ei esita kontrollimiseks vajalikke dokumente, tema käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine põhjendatud. Lisaks märgib vastustaja, et kaebajal on võimalik ka kohtumenetluse ajal esitada taotlus tema käibemaksukohustuslaste registrisse kandmiseks, kuid ta peab seejuures tõendama maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega esialgse õiguskaitse korras MTA 23.07.
26. a otsuse nr 23116 täitmise peatamise osas ning kohustuse osas registreerida Viatica Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registris ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
27. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et käibemaksukohustuslaste registri kande puudumine ei keela küll äriühingul tegutseda, kuid kindlasti raskendab see äriühingu tegutsemist. Kui isik kustutatakse registrist, tekib tal KMS § 29 lg 10 kohaselt kohustus tasuda käibemaksu võõrandamata kaubalt, põhivara puhul aga korrigeerida sisendkäibemaksu KMS § 32 lg-s 4 sätestatut arvestades. See, kas kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik nii kiiresti dokumente koguda, on või ei ole tõene, tuleb välja selgitada peaasja menetluses. Ringkonnakohus ei jaga MTA seisukohta, et kaebaja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. See, miks neid dokumente MTA-le ettenähtud ajal ei esitatud, tuleb samuti välja selgitada peaasja menetluses.
28. Täiendavalt osutab ringkonnakohus hiljutisele Euroopa Kohtu lahendile, kus kohus leidis, et „käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri andmine tõendab maksukohustuslase staatust käibemaksuga maksustamisel ja lihtsustab kontrolli maksukohustuslaste üle eesmärgiga tagada maksu nõuetekohane kogumine. Euroopa Liidu sisese kaubanduse maksustamise üleminekukorra raames on käibemaksukohustuslaste registreerimise eesmärk lihtsustada selle liikmesriigi väljaselgitamist, kus leiab aset tarnitud kauba lõpptarbimine [...]. Peale selle on käibemaksukohustuslasena registreerimise numbril oluline tähtsus tehtud tehingute tõendamisel“ (EKo 14.03.2013, C‑527/11, p 19–20). Samas otsuses on Euroopa Kohus leidnud, et selleks, „et registreerimata jätmine oleks proportsionaalne meede maksupettuste ärahoidmise eesmärgi suhtes, peaks see põhinema arvestataval teabel, mis lubab objektiivselt järeldada, et kui maksukohustuslasele antakse käibemaksukohustuslasena registreerimise number, hakkab ta seda tõenäoliselt kuritarvitama. Otsus peab põhinema hinnangul, mis antakse kogumis juhtumi kõigile asjaoludele ja tõenditele, mis on ettevõtja esitatud andmete kontrollimise käigus kogutud“ (EKo 14.03.2013, C‑527/11, p 34). Ringkonnakohus leiab, et neid põhimõtteid tuleb kohaldada ka kustutamisele. Kustutamine peaks seetõttu olema eelkõige meede, mis rakendub sellisel juhul, kui ettevõtlusega ei tegeleta või kui on ilmne, et äriühingut kasutatakse maksupettusteks. Esmakordse dokumentide esitamise kohustuse eiramise korral peaks registrist kustutamine põhinema arvestataval teabel, mis lubab objektiivselt järeldada, et kui maksukohustuslane jääb registrisse, siis kasutab ta seda tõenäoliselt kuritarvitusteks. Einar Vene Tiina Pappel 4 Madis Ernits 5