Obsah (4)

§ 47§ 71§ 152§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-536 Määruse kuupäev 27. august 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu hüvitamiseks summas 5000 eurot Menetl

§ 47

lg-le 2 kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt RVastS § 18 lg-le 2 kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Antud juhul on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks Tartu Vangla 02.08.

1. a kiri 2 nr 3-30/121-2, millega teatati taotluse läbivaatamata jätmisest ning mis anti kaebajale kätte 04.08.
2. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 05.08.2011 ja 30 päeva möödus 03.09.2011, mis oli laupäev. HKMS § 67 lg-st 4 tulenevalt loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval tööpäeval. Seega oli käesoleval juhul kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 05.09.
3. Kaebaja on kaebusele märkinud kuupäeva 07.03.2012 ning halduskohtusse jõudis kaebus 14.03.
4. Seega ei ole kaebus esitatud tähtaegselt, vaid enam kui poole aastase hilinemisega.
5. Kaebuse tähtaegsust ei mõjuta Tartu Vangla taotluse läbivaatamata jätmisest teavitava otsuse tõlkimata jätmine ega asjaolu, et kaebaja ei saanud eestikeelsest vangla otsusest aru. Vastustaja on õigesti märkinud, et selles, kas haldusorgani otsustus rikub isiku õigusi või mitte, peab puudutatud isik kaebetähtaja jooksul selgusele jõudma. Samuti ei ole oluline, et Riigikohus käesolevas asjas ei juhtinud tähelepanu kaebetähtaja ületamisele. Riigikohus saatis 20.06.
6. a määrusega käesoleva haldusasja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning halduskohtul on õigus ja kohustus kontrollida, kas kaebus on esitatud tähtaegselt või mitte. II 11.

§ 71

lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.

1. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Kuigi kaebaja leiab ekslikult, et tema kaebus on tähtaegne, on ta lisaks ennistamise alustena välja toonud, et kaebajale ei tutvustatud vanglasse saabumisel õigusakte, kaebajale ei osutatud õigusabi vastavalt VangS §-le 59 ning kaebajale ei osutatud abi tõlkimisel.
2. Riigikohus on leidnud, et haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-01).
4. Asjassepuuduv ei ole vanglasse saabumisel õigusaktide tutvustamine, kuna antud juhul oli edasikaebamise kord korrektselt märgitud menetlust lõpetavas kirjas. Kuna Tartu Vangla 02.08.
5. a kirja nr 3-30/121-2 lõpus on selgitatud 30-päevast kaebetähtaega vastava kirjaga menetluse lõpetamise peale, siis pidi kaebaja tulenevalt oma varasemast kogemusest mõistma, et talle väljastatud dokumendi lõpus numbriga märgitud 30 päeva võib olla kaebetähtaeg ning ta oleks pidanud vastava tähtaja jooksul dokumendi sisus ja edasikaebekorras selgusele jõudma.
6. Samuti on asjakohatu viide VangS §-le 59, kuna vastavas paragrahvis reguleeritakse õigusabi andmist kinnipeetava lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilimise osas, mitte aga hüvitamisnõuete menetlemise osas.
7. Haldusmenetluse keel on vastavalt HMS § 20 lg-le 1 eesti keel ning haldusorgan ei ole kohustatud võimaldama kaebajale omal algatusel tasuta tõlkeabi. Kaebajal on võimalik vastavalt haldusmenetluse seaduse § 21 lõigetele 1 ja 2 taotleda haldusorganilt tõlgi menetlusse kaasamist, kui ta katab vastavad kulud. Kaebaja ei ole halduskohtule esitanud 3 tõendeid selle kohta, et ta oleks pärast kirja kättesaamist pöördunud inspektor-kontaktisiku poole taotlusega kirja tõlkimiseks ning sellest oleks keeldutud. Seega ei ole kaebaja ise astunud kohaseid samme oma kaebeõiguse realiseerimiseks. Samas on kaebaja väitnud, et sai tõlkimisel abi kui ta viidi üle kambrisse nr
8. Vangla vastuse kohaselt viibis kaebaja kambris nr 2075 ajavahemikul 09.12.2011-30.12.
9. Seega pidi kaebaja kõnealuse kirja sisust kambrikaaslase abiga teada saama hiljemalt
10. a detsembris, kuid kaebuse halduskohtule esitas ta alles
11. a märtsis, s.o kolm kuud hiljem. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebetähtaja ennistamise aluseks ka asjaolu, et Tartu Vangla ei tõlkinud kaebajale 02.08.
12. a kirja nr 3-30/121-
14. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses toodud asjaolusid pidada mõjuvateks põhjusteks HKMS § 71 lg 1 mõttes ning käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
15. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata. 17.

§ 152

lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. III

1. Tartu Halduskohus jättis 09.08.
2. a määrusega kaebaja taotluse koopiate väljastamiseks käiguta ning kaebaja sai käiguta jätmise määruse tõlke kätte 13.08.
3. Seega tuli kaebajal puudused koopiate taotluses kõrvaldada hiljemalt 23.08.
4. Kaebaja ei ole käesoleva hetkeni taotluses puuduseid kõrvaldanud. Kuna kaebaja ei ole koopiate eest alates 6ndast leheküljest tasunud riigilõivu ega ole täpsustanud, millisest viiest leheküljest ta soovib tasuta koopiaid, ei ole kohtul võimalik soovitud koopiaid väljastada. Kuna kaebaja ei ole koopiate väljastamise taotluses esinenud puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, jätab kohus kaebaja taotluse koopiate väljastamiseks HKMS § 55 lg 2 esimese lause alusel läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 4