Obsah (9)

§ 187§ 440§ 444§ 468§ 173§ 174§ 168§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks oma 30.06.2013 kohtule esitatud kirjalikus vastuses.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud ja menetluskulude suuruse vaidlustamine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Juhindudes

§ 174

¹ lõikest 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 6 järgi kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud nõude aluseks olevast 04.01.2010 sõlmitud müügilepingust tulenevad arved enne kohtusse pöördumist kostjale ning kostja on jätnud arved pika aja jooksul tasumata. Tulenevalt eeltoodust peab kohus tuginedes

§ 168lõikele 6 põhjendatuks mõista hageja menetluskulud osaliselt välja kostjalt.

Kohus peab põhjendatuks mõista välja kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 eurot ning esindaja tasu summas 2 704,53 eurot.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades asjaolu, et hageja ei kõrvaldanud hagi tagamise taotluses osundatud puuduseid määratud tähtaja jooksul, mistõttu kohus jättis hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata, ei pea kohus põhjendatuks hagi tagamise eest tasutud riigilõivu 50 euro väljamõistmist kostjalt.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik 2