← Eesti

3-12-295/48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Madis Ernits ja Tiina Pappel 26.02.2013, Tartu 3-12-295 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla poolt isikliku raadio kambrisse mittelubamise ja raadio kasutusõiguse piiramisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot Tartu Halduskohtu 31.05.

  1. a otsus Nikolai Lilitškini apellatsioonkaebus 06.02.2013 Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.
  2. a otsus jõusse. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 26.02.2012 arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Nikolai Lilitškin soetas raadio „Roadstar“ vangla kaupluse vahendusel 26.10.
  4. N. Lilitškin sai loa raadio kasutamiseks kambris 03.12.2009 esitatud taotluse alusel 16.12.2009 ning raadio väljastati kambrisse samal päeval (tl 37).
  5. Tartu Vangla 30.03.
  6. a aktiga nr 1289 eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 38) võeti kambrist nr 3078 ära Nikolai Lilitškinile kuuluv raadio, kuna kambris oli samaaegselt ka teine raadio ja see oli vastuolus Tartu Vangla kodukorra p-ga 10.4.
  7. Kaebaja sai taotluse alusel raadio tagasi kätte 29.04.
  9. Tartu Vangla 08.07.
  10. a aktiga nr A2436 eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 40) võeti kambrist nr 1055 ära N. Lilitškinile kuuluv raadio, kuna selle turvakleebised olid rikutud ja see oli vastuolus Tartu Vangla kodukorra p-ga 10.4.
  11. Kaebaja sai raadio tagasi kätte pärast uute turvakleebiste paigaldamist 03.08.
  13. Tartu Vangla 20.11.
  14. a aktiga nr 3792 eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 33) võeti kambrist nr 1095 ära N. Lilitškinile kuuluv raadio, kuna see ei kuulunud kambris paiknejatele, raadio antenn oli katkine, puudus patareipesa kate ja toitejuhe oli parandatud ning see oli vastuolus Tartu Vangla kodukorra p-ga 10.4.
  16. N. Lilitškin esitas 21.11.2011 Tartu Vanglale taotluse äravõetud raadio kambrisse väljastamiseks. Tartu Vangla 16.01.
  17. a otsusega (tl 36) jäeti taotlus rahuldamata, kuna raadio toitekaabli isolatsioon on katkine, sellise juhtmega raadio ei ole kambrisse lubatud, statsionaarne toitejuhe ei ole eemaldatav ja vangla ei toeta raadio ümberehitust.
  18. Tartu Vangla 19.01.2012 otsusega nr. V2571-1 (tl 34) tunnistati N. Lilitškinile antud elektriseadme (raadio) kasutamise luba kehtetuks. Tartu Vangla 20.11.2011 aktist nähtub, et N. Lilitškinile kuuluval raadiol Roadstar oli toitekaabel purunenud (isolatsioon katkine) ja sellise juhtmega raadio ei ole kambrisse lubatud. Tartu Vangla kodukorra p 10.4.6 kohaselt on parandatud või katkise juhtmega seadmete omamine kambris keelatud.
  19. Nikolai Lilitškin esitas 09.02.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles tema isikliku raadio „Roadstar“ kambrisse mittelubamise õigusvastasuse tuvastamist ja raadio kasutusõiguse piiramisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 300 eurot. Kaebuse kohaselt saab raadiot kuulata akudega ning kaebaja soovis vigastatud juhtme maha lõikamist. Kahju ja kannatusi põhjustas asjaolu, et kaebaja ei saanud kuulata uudiseid, ilmateadet ja ususaateid. Kaebuse täienduses suurendas kaebaja kahjunõuet 1000 euroni.
  20. Tartu Halduskohtu 31.05.
  21. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vastustaja õigusvastaselt piiranud raadio kasutusõigust ega uudiste ja ilmateate kohta info saamist. Kaebaja väide, et katkise toitejuhtme korral võiks ta raadiot kuulata patareidega, on vastuolus Tartu Vangla kodukorra p-ga 10.4.
  22. Kaebaja õigus informatsioonile oli tagatud, kuna igas vangla sektoris on lugemiseks venekeelne ja eestikeelne päevaleht, vaadata saab üldkasutatavas ruumis olevat telerit, kambris oli teler ja osa ajast oli kaebajal võimalus kuulata kambrikaaslase raadiot. Lisaks on kaebajale alates 18.01.2012 kambrisse antud usuraadio. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 ammendavas loetelus ei ole mittevaralise kahju hüvitamist ette nähtud omandiõiguse piiramise eest. Tartu Vangla kodukorra sätete 10.4.6 ja 10.4.7 rikkumisega kaasnes distsiplinaarmenetlus, kuid tuvastatud ei ole topeltkaristuse kohaldamist. Raadio on ära võetud kooskõlas Tartu Vangla kodukorra sätetega ning võimalusel kaebajale tagastatud. Piirangud raadio kasutamisel on olnud õiguspärased ning nendega ei ole alandatud kaebaja inimväärikust ega tekitatud talle kahju. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  23. N. Lilitškini apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tugines halduskohus vaid vastustaja paljasõnalistele väidetele, jättis kaebaja seisukohad arvestamata ja tõendid hindamata, kuna istungil ei olnud vaidlusalust raadiot, mille asitõendina arvestamist kaebaja taotles. Kohus ei ole kontrollinud, kas raadio on katki. Kaebaja väitel 2 saab raadiot kuulata patareidega, kuna tegemist on tehase poolt loodud võimalusega vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 10.4.
  24. Vangla kodukorra p 10.4.2 keelab teise raadio andmist kambrisse, kus juba asub raadio, kuid puudub alus kambris oleva raadio äravõtmiseks. Tõendatud ei ole, et kaebajale tagati uudiste kuulamine. Ühises ruumis televiisori vaatamine on võimatu istekohtade puudumise ja valju lärmi tõttu ning lisaks vaadatakse saateid eesti keeles. Kohus ei selgitanud välja, kui kaua oli kaebaja üksinda kambris alates 14.08.
  25. Ajalehed puuduvad. Kohus peab lähtuvalt uurimispõhimõttest leidma sobiva normi, mille alusel saab kaebajale tekitatud kahju hüvitada. Kahju seisneb kaebaja tervise kahjustamises, emotsionaalses ülekoormuses ja närvitsemises.
  26. Tartu Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on alusetu kaebaja väide tõendite hindamata jätmise kohta, kuna kaebaja ei esitanud põhjendatud taotlust raadio asitõendina ülevaatamiseks kohtuistungil, mistõttu pidas ta ka ise võimalikuks asja sisulist arutamist ilma, et kohus raadio üle vaataks. Käesoleva vaidluse esemeks on alates 26.10.2009 raadio kasutamisõiguse piiramisega väidetavalt tekitatud kahju ning asjakohatu on väide, et halduskohus oleks pidanud välja selgitama, kui kaua oli kaebaja täielikus üksinduses alates 14.08.
  27. Halduskohus on välja selgitanud perioodid, mil kaebaja raadiot kasutada ei saanud koos põhjendustega, miks raadio kambrist ära võeti. Vastustaja hinnangul ei pidanud halduskohus hindama raadio rikkeid, kuna kaebaja ei taotlenud halduskohtusse esitatud kaebuses raadio kambrist äravõtmise õigusvastasuse tuvastamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  28. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellandi väited ei anna alust Tartu Halduskohtu 31.05.
  29. a otsuse tühistamiseks.
  30. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 järgi hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et omandiõiguse rikkumist ei saa iseenesest pidada mittevaraliseks kahjuks, mille eest riigivastutuse seadus näeks ette kahjuhüvitise. Kinnipeetava poolt omandiõiguse rikkumisega seoses esitatud kahju hüvitamise nõude puhul tuleb silmas pidada ka seda, et omandi vaba valdamise ja kasutamise õigus ongi vangistuse tingimustes piiratud. Nii näeb vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 2 ette, et isiklik raadio võib kinnipeetaval olla vaid vanglateenistuse ametniku loal, kui selle kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Seetõttu saab omandiõiguse võimalikust riivest apellandi puhul rääkida vaid raadio kambrist äravõtmisel ajal, mil raadio kasutamiseks antud luba kehtis. Sellisteks ajaperioodideks olid 30.
  31. – 28.04.2011 (k.a.), 08.
  32. – 03.08.2011 (k.a.) ning 20.11.2011 – 18.01.2012 (k.a.). Seega ei pidanud halduskohus välja selgitama, kas raadio puudumine võis kaebaja õigusi kahjustada ülalmärgituist erinevatel ajaperioodidel. Esimesel ajaperioodil oli apellant raadiota 30 päeva, teisel ajaperioodil 26 päeva ning kolmandal ajaperioodil 59 päeva. Kahju hüvitamise nõuet saab aga pidada põhjendatuks vaid olukorras, kus apellandi omandiõiguse riive (raadio äravõtmine) oli õigusvastane ja süüline ning sellega tekitati apellandile RVastS §-s 9 nimetatud kahju. Apellant on talle tekitatud kahjuna märkinud tervise kahjustamist, emotsionaalset ülekoormust ja närvitsemist. Kohtuistungil selgitas apellant, et venekeelne raadio on tema jaoks ainuke välismaailmaga suhtlemise vahend, kuna vangla kõik muud infoallikad – ajalehed, avalikes sektorites ja boksides olevad raadiod on eestikeelsed (tl 117 pöördel). 3
  33. Halduskohus asus kaevatavas otsuses seisukohale, et kaebajalt raadio äravõtmine on olnud kõigil kolmel juhtumil õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga seonduvalt 08.07.2011 ning 20.11.2011 aktidega toimunud raadio äravõtmistega. Haldusasja materjalidest nähtub, et 08.07.2011 aktiga võeti apellandilt raadio ära, kuna selle turvakleebised olid rikutud (tl 40). Halduskohtu otsusest saab järeldada, et kohus on lugenud turvakleebise rikkumise tuvastatuks. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses sellele vastu vaielnud. Seetõttu lähtub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 198 lg 2 alusel halduskohtu poolt tuvastatud asjaolust. Tartu Vangla kodukorra p 10.4.7 kohaselt on kinni peetaval isikul turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel kohustus see koheselt ära anda. Seega ei saa 08.07.2011 aktiga raadio äravõtmist õigusvastaseks pidada.
  34. Tartu Vangla 20.11.2011 aktiga võeti apellandilt raadio ära põhjusel, et raadio antenn oli katki, patareipesa kate puudus ning toitejuhe oli parandatud (tl 33). Apellant leiab, et halduskohus oleks pidanud teostama raadio kui asitõendi vaatluse ning kontrollima aktis märgitud asjaolude esinemist. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et vaidluse eset arvestades ning HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist lähtudes pidanuks halduskohus teostama apellandi raadio vaatluse. Ringkonnakohus nõudis Tartu Vanglalt apellandi raadio asitõendina esitamist ning teostas raadio vaatluse 06.02.2013 kohtuistungil. Vaatlus kinnitab Tartu Vangla 20.11.2011 aktis märgitu õigsust. Ringkonnakohus tuvastas, et apellandi raadio antenni ots on katki, patareipesa kate puudub ning raadio toitejuhe on pistiku juurest katki ja seda on püütud parandada (tl 117). Kuigi ringkonnakohus ei tuvastanud, et raadio välimise toitejuhtme sees asuvad isoleermaterjaliga kaetud metallsooned oleksid vigastatud (vt tl 116), ei saa sellest järeldada, et raadio apellandilt äravõtmine oli õigusvastane. Tartu Vangla kodukorra p 10.4.6 kohaselt on kinni peetaval isikul õigus kasutada isiklikke elektriseadmeid, mis on tehase toodang, muutmata või ümber ehitamata, töökorras, varustatud vangla turvakleebistega ning vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele. Parandatud või katkise juhtmega seadmete omamine kambris on keelatud. Tartu Vangla kodukorra p 10.4.6 ei anna juhtme definitsiooni. Ringkonnakohus on seisukohal, et kodukorra punkti eesmärgiks on vältida ohtu kinni peetavate isikute elule ja tervisele. Seetõttu tuleb kodukorra p-s 10.4.6 nimetatud juhtmena käsitada elektrit juhtivaid isoleeritud metallsooni ja neid ümbritsevat kesta kogumis ning seadme kasutamine on keelatud ka siis, kui isoleeritud metallsooni ümbritsev kest on välisel vaatlusel katki või parandatud. Seega ei saa Tartu Vangla 20.11.2011 aktiga apellandilt raadio äravõtmist pidada õigusvastaseks. Õige on apellandi väide, et raadiot on võimalik kuulata ka patareidega (vt tl 117). Samas ei mõjuta eeltoodu fakti, et apellandile kuuluval raadiol on statsionaarne toitejuhe, mille eemaldamine ei ole juhet vigastamata võimalik; juhe on välisel vaatlusel katki ja parandatud ning sellise juhtmega raadio omamine on Tartu Vangla kodukorra kohaselt keelatud.
  35. Õiguspäraseks ei saa pidada apellandilt raadio äravõtmist 30.03.2011 aktiga (tl 38). Aktist nähtuvalt võeti apellandilt raadio põhjusel, et vanglaametnikud tuvastasid, et kambris kus apellant viibis on ka teine raadio. Vastustaja selgituse kohaselt oli kahe raadio kambris omamine vastuolus Tartu Vangla kodukorra p-ga 10.4.2 (tl 31 pöördel). Akti andmise ajal kehtinud Tartu Vangla kodukorra p 10.4.2 kohaselt ei ole kinni peetaval isikul võimalik saada kambrisse televiisorit või raadiot / magnetofoni / CD-makki, kui see on tema kambrikaaslasel olemas. Kinni peetava isiku teise kambrisse üleviimisel paigutatakse lattu temale väljastatud televiisor või raadio / magnetofon / CD-makk, kui need on olemas kambris, kuhu ta üle viidi. Tartu Vangla direktori 25.06.2012 käskkirja nr. 1-1/74 p-ga 37 tunnistati kodukorra p 10.4.2 kehtetuks. Kuigi käskkirjast ei nähtu kodukorra punkti kehtetuks tunnistamise põhjused, selgitas Tartu Vangla esindaja kohtuistungil, et Tartu Vangla kodukorra p 10.4.2 kehtetuks tunnistamise korraldus tuli Justiitsministeeriumilt seoses selle vastuoluga vangistusseaduse 4 (VangS) § 31 lõikega 2 (tl 118). VangS § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval vanglateenistuse ametniku loal olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Seega sisaldas Tartu Vangla kodukorra p 10.4.2 apellandi õigusi VangS-ga võrreldes õigusvastaselt kitsendavat keeldu, mistõttu tuleb ka apellandilt 30.03.2011 aktiga raadio äravõtmist põhjusel, et kambris oli juba teine raadio pidada õigusvastaseks. Kuna raadio äravõtmise ajal Tartu Vangla kodukorra p 10.4.2 kehtis, ei ole toimingu õigusvastasusest hoolimata võimalik tuvastada Tartu Vangla ametnike süülist tegevust. Ühtlasi selgitas vastustaja esindaja istungil vastuseks ringkonnakohtu küsimusele selle kohta, miks võeti ära just apellandile kuuluv raadio, et kodukorra p 10.4.2 mõttest tulenevalt võeti raadio ära kambrisse juurdetulijalt (tl 118). Kodukorra p 10.4.2 sellisel viisil tõlgendamist tuleb pidada normi mõttega kooskõlas olevaks.
  36. Tartu Vangla esindaja kohtuistungil antud selgitusest ilmneb, et kui apellandile raadio 28.04.2011 tagastati, oli tal ainukesena kambris raadio. Samas ei osanud vastustaja selgitada, kui kaua apellandi kambris raadiot ei olnud (tl 118). Arvestades apellandi teadlikkust raadio äravõtmise põhjustest võib eeldada, et apellant esitas taotluse raadio kambrisse lubamiseks kohe pärast seda kui kambris enam raadiot ei olnud (vt taotlust 12.04.2011 tl 39). Raadio anti taas kambrisse 29.04.2011 (tl 39). Seega ei olnud apellandil kambris isiklikku raadiot 30 päeva (30.03.-28.04.2011). Eeldusel, et apellant esitas taotluse kooskõlas Tartu Vangla kodukorra p-ga 10.4.2 kohe pärast raadio saamise võimaluse tekkimist, ei olnud apellandi kambris ühtegi raadiot 17 päeva. Kui aga N. Lilitškin ei esitanud taotlust raadio saamiseks kohe pärast raadio saamise võimaluse tekkimist, tuleb järeldada, et raadio puudumine apellanti emotsionaalselt oluliselt ei mõjutanud, mistõttu on vähetõenäoline apellandil kuni taotluse esitamiseni ka hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekkimine. Ringkonnakohus on ühtlasi seisukohal, et ajal, mil raadio oli apellandi kambrikaaslasel, ei saanud isikliku raadio puudumine apellanti oluliselt mõjutada, kuna tal oli võimalik raadiost uudiste kuulamiseks kambrikaaslasega kokku leppida. Eluliselt ebausutav on ka see, et raadio puudumine 17 kalendripäeva jooksul alates 12.04.2011 taotluse esitamisest kuni raadio kambrisse võimaldamiseni 29.04.2011 võis apellandile RVastS § 9 lg-s 1 märgitud tervisekahju põhjustada. Apellant põhjendas istungil väidetavat tervisekahju eelkõige sellega, et raadio on apellandi ainuke infoallikas ning moraalse toetuse allikas, mille puudumisel aktiveeruvad apellandis psüühilised häired, muutudes füüsilisteks. Apellant selgitas, et ta kannatab venekeelsete uudiste puudumise tõttu neuroosi ja psühhoosi all (tl 118). Kohus märgib, et psühhoos ja neuroos on inimese psüühilise talitluse häired, mida kutsuvad esile eelkõige rasked psüühilised elamused ja stressirohked sündmused, mitte meelte väliste ärritajate (raadio) puudumine. Seetõttu ei ole apellandi väidetud tervisekahju tekkimine usutav. Lisaks selgitas vastustaja kohtuistungil, et Tartu Vanglas on kõikidesse sektoritesse tellitud venekeelne Postimees ning vanglas on võimalik ka telerit vaadata. Asjaolu, et vanglas on kombeks mitmekesi raadiot kuulata, nähtub apellandi istungil antud selgitusest: „Pärast lõunat läksime kambrisse, võtsin raadio ja tegime köögis teed. Pärast sektori avamist istusime 7-8 inimesega, kuulasime raadiot ja jõime teed“ (tl 117 pöördel). Eeltoodud praktikat arvestades ei pea ringkonnakohus usutavaks, et apellandil ei olnud sektoris raadiost uudiste kuulamine võimalik ning ebaveenev on ka raadio puudumise tõttu tekkinud tervisekahju.
  37. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.
  38. a otsus jõusse. Agu Timmi Madis Ernits 5 Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.