← Eesti

3-12-2256/79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2256 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. juuli
  3. a määrus Menetlusosalised Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X X X Menetluse alus ringkonnakohtus X X X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus X X tähtaja RESOLUTSIOON Jätta X X X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  4. juuli
  5. a määruse haldusasjas nr 3-12-2256 resolutsiooni punkt 6 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 235 l-d 1 ja 3, § 265 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri ametnikud pidasid 26.10.2012 Meremäe vallas teiste hulgas kinni isiku, kes isikut tõendavate dokumentide puudumise tõttu tuvastati tema enda ütluste järgi kui Vietnami Sotsialistliku Vabariigi kodanik X X X, kes on sündinud xxxxxxxxxxx Vietnamis (hiljem avaldatud tegelik sünniaeg 20.12.1992). Isikul puudus Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus.
  7. PPA Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 11 lg 1 ja § 72 lg 2 p 3 alusel X X X suhtes 28.10.2012 ettekirjutuse nr 1022827675 Eesti Vabariigist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav). Kuna isiku väljasaatmist ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik viia lõpule 48 tunni jooksul, 3-12-2256 taotles PPA vastavalt väljasaatmiskeskusesse. VSS § 23 lg-le 1 halduskohtult luba paigutada isik
  8. Tartu Halduskohus andis 28.10.2012 määrusega PPA-le loa paigutada X X X väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.12.
  9. Tallinna Halduskohus on VSS § 25 alusel pikendanud X X X väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu kaupa veel 21.12.2012, 15.02.2013, 11.04.2013 ja 07.06.2013 määrustega (viimatinimetatu kohaselt kuni 07.08.2013).
  10. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 29.07.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse X X X väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. PPA esitas 13.11.2012 Soomes asuvale Vietnami Suursaatkonnale palve osutada abi X X X dokumenteerimisel. Käesolevaks ajaks ei ole PPA päringule vastatud ning PPA-l on augustikuus plaan pöörduda uuesti suursaatkonna poole. X X X esitas 02.05.2013 PPA-le varjupaigataotluse. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 33 lg-st 1 tulenevalt taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses viibimise ajal, ei paigutata esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. X X X varjupaigataotluse esitamise näol on tegemist varjupaigaõiguse kuritarvitamisega. Isik esitas varjupaigataotluse alles kuus kuud pärast Eestisse saabumist. Väljasaadetava poolt varjupaigataotluse esitamine ei saa tuua automaatselt kaasa isiku väljasaatmiskeskusest vabastamist.
  11. Tallinna Halduskohus andis 31.07.2013 määruse resolutsiooni punktiga 6 PPA-le loa X X X väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.09.2013 (k.a). Asjas puuduvad VSS §-s 24 sätestatud alused, mis tingiksid isiku vabastamise. Isik viibib Eestis ilma seadusliku aluseta ning tema väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast ei ole veel möödunud 18 kuud. Isiku väljasaatmine ei ole muutunud perspektiivituks. Mitmed samuti 26.10.2012, 01.11.2012 ja 03.02.2013 ebaseaduslikult Eestisse saabunud vietnamlased on saanud endale reisidokumendid ning nad on välja saadetud. Seega on tõenäoline, et isiku dokumenteerimine õnnestub ja talle väljastatakse reisidokument. Tegemist on samas aeganõudva protsessiga, kuna isikul puudus Eestisse saabudes kehtiv reisidokument. Ei nähtu, et väljasaatmine oleks viibinud PPA süül. X X X esitas enda kohta väljasaatmismenetluses vastuolulisi isikuandmeid, mistõttu võib isiku dokumenteerimine olla viibinud ka tema enda tegevuse tõttu. Isiku kinnipidamine ei ole ka muul põhjusel ebaproportsionaalne. Isik ületas Eesti Vabariigi riigipiiri ebaseaduslikult, tal puuduvad Eestis igasugused sidemed ja sissetulekuallikad ning isik oskab üksnes vietnami keelt, mistõttu raskendaks isiku väljasaatmiskeskusest vabastamine oluliselt tema Eestist väljasaatmist. Võib pidada ebatõenäoliseks, et isikul oleks võimalik oma reisidokumente vormistada iseseisvalt. Isik ei ole esitanud asjaolusid, mis tingiks halduskohtu ja ringkonnakohtu varasemates määrustes toodud seisukohtade ümberhindamist. X X X varjupaigataotluse osas nõustus halduskohus PPA hinnanguga, et taotlus on esitatud eesmärgiga venitada väljasaatmismenetlust või muuta see võimatuks. Tallinna Ringkonnakohus leidis 12.07.2013 määruses nr 3-13-856 viitega Euroopa Kohtu otsusele nr C-354/11, et direktiividega 2003/9/EÜ ja 2005/85/EÜ ei ole vastuolus see, kui kolmanda riigi kodanikku, kes on taotlenud rahvusvahelist kaitset pärast tema direktiivi 2008/115/EÜ art 15 alusel kinnipidamisasutusse paigutamist, hoitakse siseriikliku õigusnormi alusel kinnipidamisasutuses seni, kuni kõiki asjassepuutuvaid tegureid üksikasjalikult hinnates on ilmne, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist ning kinnipidamismeetme jätkamine on 2

(5)3-12-2256 objektiivselt vajalik, vältimaks, et asjaomane isik oma tagasisaatmisest lõplikult kõrvale hoiaks. Isiku motiivile takistada enda väljasaatmist viitab nii varjupaigataotluse hiline esitamine (ligikaudu kuus kuud pärast isiku kinnipidamist) ning varjupaiga mittetaotlemine juba alates Venemaale jõudmisest, sest tõelise kaitsevajaduse korral on isiku eesmärk saada kaitset ükskõik milliselt riigilt. Seetõttu ei tingi ka varjupaigataotluse esitamine isiku vabastamist väljasaatmiskeskusest. Isiku vabastamine oleks vastuolus VRKS § 32 lg 3 p-ga
  2. X X X esitas halduskohtu määruse peale 09.08.2013 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 23.08.2013 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. X X X palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja anda temale Eestis viibimiseks elamisluba. X X X esitas varjupaigataotluse alles 6 kuud pärast Eestisse saabumist põhjusel, et ta oma vähese hariduse ja keelteoskuse tõttu ei mõistnud, mida tähendab varjupaik. Hiljem andis sõber X X Xle informatsiooni, et varjupaigataotluse esitamisel võib ta saada rahvusvahelist kaitset. X X X pani kodumaal toime kuriteo ja teda otsitakse taga nii kättemaksu eesmärgil kui ka Vietnami riigi poolt sooviga ta vangistada. Kättemaksu ja vanglasse sattumise vältimiseks saabus X X X Venemaale, kus tegeles ehitustöödega. Hiljem viidi isik teisele tööle ja peeti Eestis kinni, kuigi ta sel hetkel ei teadnud, et saabus Eestisse. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on kestnud juba rohkem kui 9 kuud ja kinnipidamistingimused on määruskaebuse esitaja jaoks väga rasked, kuna temalt on võetud vabadus. Kõik see hakkab avaldama mõju tema tulevasele karjäärile ja perspektiividele.
  4. Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata. X X X jätkuv kinnipidamine väljasaatmiskeskuses on õiguspärane ja tema vabastamiseks puuduvad VSS § 24 lg-tes 11, 2 või 3 sätestatud väljasaatmiskeskusest vabastamise alused. Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ning tema väljasaatmine on viibinud reisidokumendi puudumise tõttu. Otsus X X X 02.05.2013 varjupaigataotluse suhtes peaks tehtama lähiajal. Hetkel viibib isik väljasaatmiskeskuses varjupaigataotleja staatuses. Ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks väljasaatmiskeskuses kinnipidamist pidada X X X õiguste ebaproportsionaalseks piiranguks. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu, kuid selle täideviimine on isiku dokumenteerimise vajaduse tõttu aeganõudev. Isik on viibinud väljasaatmiskeskuses alla 10 kuu, mis ei ole ülemäära pikk aeg, ning isiku vabastamine raskendaks oluliselt tema väljasaatmist. Kuna haldusasja esemeks on isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise taotlus, siis ei ole asjassepuutuvad X X X väited seoses tema varjupaigamenetlusega. Eestis ebaseaduslikult viibivale välismaalasele elamisloa andmine ei ole kohtu pädevuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. VSS § 23 lg-st 1 ja §-st 25 tulenevalt juhul, kui isiku väljasaatmist ei ole võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, kusjuures nimetatud tähtaega on võimalik pikendada kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni VSS § 24 lg-te 11, 2 või 3 järgi. Käesolevas asjas viimatinimetatud vabastamise aluseid ei esine. X X X on väljasaatmiskeskuses viibinud 3
(5)3-12-2256 märkimisväärselt vähem kui 18 kuud ning tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutus on jätkuvalt kehtiv ja isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. X X X on 02.05.2013 esitanud PPA-le varjupaigataotluse, mille osas on PPA märkinud, et otsus tehakse lähiajal. Käesoleval ajal viibib X X X väljasaatmiskeskuses varjupaigataotleja staatuses vastavalt VRKS § 33 lg-le
  1. Halduskohus on selle õiguspärasusega seoses põhjendatult viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2013 määrusele nr 3-13-856 ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid seisukohti üle korrata (samu seisukohti on väljendanud ka Tartu Ringkonnakohus 26.06.2013 määruses nr 3-13-856). Nõustuda tuleb PPA ja halduskohtu hinnanguga, et asjaoludest tulenevalt on alust pidada X X X varjupaigataotlust esitatuks üksnes eesmärgiga vältida enda väljasaatmise täideviimist. Usutavaks ei saa pidada määruskaebuse esitaja väidet, et varjupaigataotluse hilise esitamise tingis see, et oma vähese hariduse ja keelteoskuse tõttu ei mõistnud ta varjupaiga tähendust. X X Xle tehti juba 28.10.2012 ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning ta paigutati selle täideviimise tagamiseks väljasaatmiskeskusesse. Isik pidi mõistma, et ta saadetakse tagasi Vietnami, kuid sellele vaatamata pole ta enne 02.05.2013 taotlenud Eesti ametivõimudelt rahvusvahelist kaitset. Ka nähtub määruskaebuse esitaja enda väidetest, et tema Eestisse saabumine oli tingitud üksnes tööotsingutest ja X X X ei ole pidanud vajalikuks taotleda rahvusvahelist kaitset ka Venemaa Föderatsioonilt. Varjupaiga andmise aluste tegelik esinemine või puudumine selgitatakse välja varjupaigamenetluse käigus ning isikul on vajaduse korral võimalik vastavat otsust vaidlustada halduskohtus.
  2. Ringkonnakohus nõustub taotleja ja halduskohtu hinnanguga, et kuigi X X X väljasaatmine tema päritoluriiki on viibinud, ei ole see muutunud perspektiivituks. Vietnami Sotsialistlik Vabariik ei ole keeldunud X X Xle ega ka teistele temaga samal või lähedasel ajal ebaseaduslikult Eestisse saabunud Vietnami päritolu isikutele reisidokumentide väljastamisest ega dokumenteeritud isikute tagasivõtmisest. X X X väljasaatmine pole osutunud seni võimalikuks isikul kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu, mille väljastamine võis olla takistatud ka põhjusel, et isik esitas PPA-le väljasaatmismenetluses vastuolulisi isikuandmeid.
  3. Kohtutoimiku põhjal puuduvad andmed ka selle kohta, et X X X väljasaatmiskeskuses kinnipidamine oleks muul põhjusel muutunud ebaproportsionaalseks. Isikul puuduvad Eestis igasugused sidemed ja sissetulekuallikad ning ta valdab üksnes vietnami keelt, mistõttu raskendaks isiku väljasaatmiskeskusest vabastamine oluliselt tema Eestist väljasaatmist ning on ebatõenäoline, et X X Xl oleks võimalik vormistada tema väljasaatmiseks vajalik reisidokument iseseisvalt.
  4. X X X taotlus temale elamisloa andmiseks tuleb jätta tähelepanuta, sest nagu PPA on vastuses määruskaebusele õigesti märkinud, ei kuulu Eestis ebaseaduslikult viibivale välismaalasele elamisloa andmine kohtu pädevusse. Halduskohus on pädev üksnes isiku kaebuse alusel kontrollima elamisloa taotluse suhtes PPA poolt tehtud otsuste õiguspärasust, kuid kohus ei otsusta ise elamisloa andmise või sellest keeldumise üle.
  5. Määruskaebuse esitaja etteheited väljasaatmiskeskuses valitsevatele rasketele tingimustele ei ole käesolevas haldusasjas asjassepuutuvad. Kui väljasaatmiskeskuses kinni peetav isik ei ole rahul kinnipidamistingimustega, võib ta esitada halduskohtule kaebuse väljasaatmiskeskuse tegevuse peale. Selliseid vaidlusi ei lahendata isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks loa saamiseks PPA poolt esitatud taotluse alusel. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ongi X X X 14.08.2013 esitanud Tallinna Halduskohtule eraldi kaebuse seoses toitlustamisega väljasaatmiskeskuses (registreeritud haldusasjana nr 313-1770). 4
(5)3-12-2256 14. Eelneva põhjal jääb X X X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.07.2013 määruse resolutsiooni p 6 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi Ruth Plaks Virgo Saarmets 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.