Kostja I vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostja II vastuväited Kostja II kirjaliku vastuse kohaselt on hagi ebaõiglane. Hageja ei andnud võimalust korteriomandit müüa. Vaatamata lepingu ülesütlemisele maksid kostjad võlga edasi. Kostja IIga hageja ühendust ei võtnud. Kostja II tegi ülekandeid pangale. 2-3 päeva viivitust on inimlik, sest alati ei ole võimalik kohe pangaülekandeid teha. Kostja II palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja esitas hagi kohtusse. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 13.06.2006 a. laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 172 672.00 eurot, mille sihtotstarve oli korteriomandi ost asukohaga XXX, Tallinn. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 12. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 1.7 % aastas tagastamise lõpptähtajaga 12.06.2031. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 9.1. oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Lepingu täitmise tagamiseks seatud tagatisvara on realiseeritud ja selle müügist saadu võrra on hageja vähendanud nõude suurust. 2 Võlaõigusseaduse (
) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 4 kohaselt, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 lg 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohus ei nõustu kostja II seisukohaga, et hageja nõue kostjate vastu on ebaõiglane. Kohus leiab, et poolte vahel 13.06.2006. a. laenulepinguga nr XXX on tõendatud, et hageja andis kostjatele laenu summas 172 672.00 eurot. Antud lepingul sooritatud operatsioonidega (tl 4156) on tõendatud, et kostjate võlgnevus hageja ees üksnes põhivõla osas on 31 143,30 eurot. Nimetatud summale lisanduvad intressid ja viivised. Kuna hageja esitas kostjate vastu nõude vähendatud ulatuses põhinõudes summas 6 390 eurot, millele lisanduvad intressid summas 786.68 eurot ja põhiosa viivised summas 5 603.32 eurot, ei ole kohtu hinnangul tegemist ebaõiglase nõudega kostjate vastu. Kohus juhib kostjate tähelepanu
Kostjad oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Hageja 04.01.2011.a. teatisega on tõendatud, et hageja saatis kostjatele teate, milles palus kostjatel tasuda lepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 19.01.2011.a. Hageja hoiatas kostjaid, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Lepingu ülesütlemise kohta saatis hageja kostjale 21.01.2011.a teatise, milles andis teada laenusaajate võlgnevusest ja palus selle tasuda hiljemalt 21.02.2011.a. Hageja teatiste ja AS Eesti Posti templi jäljenditega on tõendatud, et hageja on ülalnimetatud teatised saatnud mõlemale kostjale, kuid need on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Asjaolu, et kostjad olid teadlikud pooltevahelise lepingu ülesütlemisest, on tõendatud kostja II vastusele lisatud kostja I hagejaga toimunud e-kirjavahetusega. Nimelt on kostja I 09.02.2011.a. e-kirjas märkinud, et kostjad on saanud kätte hageja teate kodulaenu lepingu lõpetamisest. Hageja õigus leping üles öelda tuleneb nii pooltevahelise lepingu p-st 13.1.2 kui ka
Laenulepingu ülesütlemisega muutus kogu laenusumma sissenõutavaks ja kostjatel lasus kohustus tasuda see täies ulatuses koos intresside ja viivistega. Hageja 06.03.2012.a. teatisega on tõendatud, et hageja teavitas kostjaid, et 16.01.2012 a. toimus kohtutäitur Elin Vilippuse poolt läbi viidud täitemenetluses enampakkumine korteriomandile aadressiga XXX, Tallinn, Harjumaa. Nimetatud vara müüdi hinnaga 103 000 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Antud summast laekus laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks 93 326.31 eurot. Kostjad täitemenetluses läbiviidud toiminguid vaidlustanud ei ole. Seega on kostja II vastuväited selle kohta, et neile ei antud võimalust korterit müüa, paljasõnalised ja tõendamata. 3 TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja on kohtul esitatud tõenditega oma nõuet tõendanud. Kostja II vastuväited on tõendamata ja ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja võlgnevuse, intresside ja viivise arvestusele ei ole kostja II vastuväiteid esitanud. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses, so summas 12 780.00 eurot, millest põhiosa võlgnevus moodustab 6 390.00 eurot, intressid 786.68 eurot ja põhiosa viivised moodustavad 5 603.32 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS 165 lg 3 alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.