Obsah (11)

§ 211§ 280§ 319§ 320§ 344§ 345§ 306§ 307§ 2§ 316§ 299

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-8035 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau V

§ 211

lg 1,

§ 280

lg 1,

§ 319

lg 2,

§ 320

lg 2,

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1 ja valetõendite esitamise kunstloomisega (avaldaja sõnastus) ning soovib A.L. i eraldi kriminaalvastutusele võtmist

§ 306

lg 1 alusel ning lisaks need, kes tõid ja võltsisid ning esitasid valed tõendid kunstloomisega (avaldaja sõnastus). Tartu Vangla jättis 08.07.2013 kriminaalmenetluse nr 13922900064 alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu ja põhjendas oma otsust järgmiselt: 13.03.2013 registreeritud „Avaldus isiklike asjade laole“ nr 6-29/784 originaaldokumendi pöördele on käsikirjas kirjutatud „Paigutatud lattu seljakott must/hall Prestigio, saapad mustad, ühe paelaga 23.03.2013 ning T.S. templijäljend ning allkiri. 04.07.2013 esitas N. Lebedev menetlejale koopiate tegemiseks nii Tartu Vangla , kui ka kohtu poolt talle väljastatud koopiad 13.03.2013 registreeritud „Avaldus isiklike asjade laole“ nr 6-29/

1. Vangla poolt väljastatud koopialt nähtub, et sinna on kirjutatud „Paigutatud lattu seljakott must/hall Prestigio, saapad mustad, ühe paelaga 23.03.2013 ning T.S. templijäljend ning allkiri, kuid kohtu poolt väljastatud koopialt nähtub, et „Paigutatud lattu seljakott must/hall Prestigio, saapad mustad, 23.03.2013 ning T.S. templijäljend ning allkiri. Seega tuleb nõustuda N. Lebedevi poolt esitatud väidetega, mis seisneb selles, et 23.03.2013 avaldusele on lisaks juurde kirjutatud sõnad „ühe paelaga“. Tartu Vangla on videosalvestuse abil kindlaks teinud, et 20.06.2013 tegelesid N. Lebedevile saabaste kätteandmisega M.L. ja A.O. . N. Lebedevi kaebuse lahendamise käigus on kindlaks tehtud, et valvur T.S. kirjutas 13.03.2013 registreeritud „Avaldus isiklike asjade laole“ juurde sõnad „ühe paelaga“. Kuivõrd N. Lebedevi saapaid lattu vastu võttes märkas T.S. , et saapad olid mustad, kulunud ja saabaste küljes oli pundar katkiseid ja jätkatud saapapaelu, siis saab asuda seisukohale, et T.S. , kirjutades avaldusele lisaks sõnad „ühe paelaga“, oli tegemist avalduse täpsustamisega. Samas on Tartu Vangla seisukohal, et ametniku otsus kirjutada avaldusele juurde täpsustavaid märkusi, polnud korrektne viis antud olukorra lahendamiseks. Samas ei ole teada, kas ametniku poolt juurde kirjutatud lisainformatsioon oli tegelikkuses vale või mitte. Samuti saab asuda seisukohale, et ajal, kui T.S. paigutas N. Lebedevi jalanõud lattu N. Lebedevi kotti, siis lattu viies olid need saapad koos paeltega samas seisukorras, kui siis, kui N. Lebedev oma jalanõud laost kätte sai, st. Tartu vangla ametnikel on puudunud igasugune vajadus hakata N. Lebedevi kotis olnud jalanõudelt paela eemaldama. N. Lebedevi süüdistamine nii A.L. i, kui ka nende ametnike, kes 20.06.2013 saapad kätte andsid, kuriteo toimepanemises, on ilmselgelt põhjendamatu ning paljasõnaline. Täpsustava märke kirjutas avaldusele taha T.S. , mistõttu seoses sellega, et A.L. juhib ja korraldab kinnipeetavate isiklike asjade lao tööd ning M.L. ja A.O. , kes N. Lebedevile saapaid kätte andsid, ei saanud oma tegevusega mingisugust kuritegu toime panna. Tulenevalt eeltoodust, asus Tartu Vangla seisukohale, et N. Lebedevi poolt esitatud väidetes ei esine N. Lebedevi poolt nimetatud, ega ka ühegi teise karistusseadustiku eriosa järgi kvalifitseeritavate kuritegude objektiivse ega subjektiivse koosseisu tunnuseid. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta ning ainuüksi Tartu Vanglale kuriteoavalduse esitamine ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse algatamiseks. Tulenevalt eeltoodust saab asuda seisukohale, et Tartu Vangla ametnike ning T.S. tegevuses puudub kuriteokoosseis ning puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Juhindudes KrMS § 198 lg 1-st ja KrMS § 199 lg 1 p 1-st, jäeti antud asjas kriminaalmenetlus alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
2. N. Lebedev esitas 12.07.2013 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale, milles taotles jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep jättis 26.07.2013 kaebuse rahuldamata, leides, et Tartu Vangla seisukoht ja argumendid N. Lebedevi avalduse alusel kriminaalmenetluse mittealustamiseks on seaduslikud ja põhjendatud. Uusi asjaolusid ei esine ja vajadus varasemate seisukohtade kordamiseks puudub. Lisaks märkis prokuröri abi, et -2- saabaste ja saapapaelte hoidmine, kasutamine ja muul viisil käitlemine on lahendatav kinnipeetava ja vangla vaheliste suhete kaudu, mitte kriminaalmenetluslike vahenditega.
3. Riigiprokuratuuri saabus 06.08.2013 Nikolai Lebedevi kaebus 2 lehel, mis on käsitletav kaebusena kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Kaebaja kordab kuriteokaebuses juba avaldatud asjaolusid ja ei nõustu Viru Ringkonnaprokuratuuriga selles, et puudub kuriteokoosseis ja kriminaalmenetlust ei alustata. T.S. kirjutas „Avaldus isiklike asjade laole“ juurde sõnad „ühe paelaga“ ning sellega on täidetud

§-de 344, 345, 316, 299 koosseisud. A.L. oli kaebaja arvates ka sellest teadlik ja pani toime

§ 307järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks soovib kaebaja vaidlustada ka Tartu Vangla eelmenetluse tegevused ja rikkumised KrMS § 228 lg 1 alusel. Riigiprokuratuuri määruse sisu 4. Riigiprokuratuuri prokuröri abi, olles tutvunud kaebuse ja kriminaalasja alustamata jätmise materjalidega leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. Kõnealusel juhul ei sedastanud eelmised menetlejad kuriteoteates informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena, ning Riigiprokuratuur nõustus sellega. Kaebus ei sisalda ka täiendavat informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. 4.1 Kaebuse esitaja ei nõustu kriminaalmenetluse mittealustamisega, kuid karistusõiguses kehtib põhimõte, et ilma seaduseta pole kuritegu ega karistust. Kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas ajend ja alus, milleks on vastavalt KrMS § 194 lg 1 ja 2 kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning kuriteotunnuste sedastamine selles. Seega lubab KrMS § 193 lg 1 kriminaalmenetluse alustamist vaid tingimusel, et kuriteoteatest nähtub ka kuriteokoosseisu olemasolu, kuivõrd viimane on

§ 2

lg 2 kohaselt kuriteo tunnuste esmane eeldus.

§ 307

kohaselt on kuritegu teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamine. Käesoleval juhul kaebaja poolt on loetletud teise astme kuritegusid.

§ 316

järgi kvalifitseeritava kuriteo – tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine – objektiivne koosseis seisneb tõendi kõrvaldamises või kunstlikus loomises eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumist või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Eelnimetatud koosseis on realiseeritav üksnes kriminaalmenetluses.

§ 299

kohaselt on kuritegu ametiisiku poolt dokumendi võltsimine või võltsitud dokumendi väljaandmine. Tegemist on dokumendi võltsimise erinormiga, mida eristab võltsimise üldkoosseisust subjekt e ametiisik.

§ 344

lg 1 kohaselt on kuritegu dokumendi võltsimine, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega esmalt tuleb tuvastada dokumendi võltsituse fakt ning seejärel tuleb kontrollida, kas tegemist on sellise dokumendiga, millega on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Iseenesest ka ebaõigete andmete sisaldumine dokumendis ei tähenda veel automaatselt selle võltsitust (RKKK 3-1-1-82-01). Lisaks subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Kogutud materjalidest nähtuvalt T.S. täpsustas varasemalt enda poolt kirjutatut, lisades sõnad „ühe paelaga“. Puudub igasugune alus arvata, et ametniku poolt lisatu oli tegelikkuses vale. Käesoleval juhul ei esine Tartu vangla ametnike käitumises ka ühegi teise kuriteo koosseisulisi tunnuseid. 4.2 KrMS §-des 193 lg 1, 194 ja 195 sätestatud põhimõtete kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust üksnes siis, kui uurimisasutusele või prokuratuurile esitatud kuriteoteates sedastatakse pädeva menetleja poolt kuriteotunnuste olemasolu. Kriminaalmenetlus ei ole menetlusliik, mida alustatakse n-ö igaks juhuks ning selleks, et alles kuriteotunnuseid sedastada või neid otsida. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui -3- selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel peab kohtueelne menetleja või prokurör kujundama piisava veendumuse, et on alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetluse alustamise otsustamine toimub kuriteoteate esitaja poolt menetlejale kuriteoteates ja sellele lisatud dokumentides kirjeldatud andmete põhjal. Kriminaalmenetlust ei saa alustada kergekäeliselt ning selleks, et kaaluda kriminaalmenetluse alustamise põhjendatust, on seaduses ette nähtud vastav n-ö kaalumis- ehk otsustamismenetlus, mille käigus tuleb hinnata, kas on piisavalt teavet, mis võimaldaks möönda kuriteo tunnustega teo toimepanemist ja tingiks edasise uurimise vajaduse. Nimetatud otsustamismenetluseks on seadusandja näinud ette piiratud ajavahemiku ning kriminaalmenetluse selgeks eristamiseks otsustamismenetlusest ka väga piiratud võimalused teabe kogumiseks, mis välistab uurimis- ja teiste menetlustoimingute teostamise. Vastavalt KrMS § 193 lg-le 1 algab kriminaalmenetlus esimese uurimistoiminguga ning seetõttu pole kaalumismenetluse käigus lubatud läbi viia menetlustoiminguid, kuna see hägustaks kriminaalmenetluse alguse piire ning võib viia isikute kaitseõiguse rikkumiseni. Seepärast peabki prokurör või uurimisasutuse ametnik esialgse otsuse kriminaalmenetluse alustamise või mittealustamise kohta vastu võtma kriminaalmenetluse ajendeid analüüsides. Menetlusotsus võetakse vastu nende materjalide ja informatsiooni põhjal, mis on otsustamise hetkel uurimisasutuse või prokuratuuri käsutuses. Kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetlusotsuse tühistamine ja kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Taotluse sisu

1. N. Lebedev soovib esitada kaebust Riigiprokuratuuri 04.09.2013 määrusele. Ta märgib, et on raske puudega invaliid, viibib vanglas ja tervisliku seisundi tõttu ei tööta. Samuti on N. Lebedev maksejõuetu, mistõttu ei suuda ta endale advokaati valida. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, vaadanud läbi Riigiprokuratuuri määruse ja N. Lebedevi taotluse riigi õigusabi saamiseks, leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. N. Lebedev on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada määruskaebust Riigiprokuratuuri 04.09.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Seega, kuna N. Lebedev ei ole KrMS § 208 lg 1 kohaselt kaebuse subjektiks ning on taotlenud riigi õigusabi saamist, tuleb ringkonnakohtul otsustada selle andmine. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses märgituga, et käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus, mis on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust välistav asjaolu ning ei pea vajalikuks Riigiprokuratuuri määruses toodud põhjendusi korrata. -4- KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 194 lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik kriminaalmenetlust alustada ilma kriminaalmenetluse aluse tuvastamiseta. Viimase puhul on oluline hinnata olemasolevat teavet väidetava kuriteosündmuse kohta ning teha menetlusotsus kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta. Nii ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on leidnud, et käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on piisavalt põhjalikult tuvastatud kaebuse esemeks oleva sündmuse asjaolud ning sellest ei tulene viiteid võimalikule kuriteo toimepanemisele. Ringkonnakohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri määruse põhjendustega, ega pea vajalikuks neid korrata. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et N. Lebedevi võimalused tema õiguste kaitseks on vähesed ning sellest tulenevalt tuleb tema esitatud taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks jätta rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus -5- Mati Kartau