KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L ( ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS, TÄIENDAV OTSUS ) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja

) § 440 lg 1 näeb ette, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Käesolevas asjas võttis kostja hagi õigeks. Seetõttu peab kohus hagiavalduse rahuldama.

§ 440

lg 3 teine lause sätestab, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja avaldas õigeksvõtmise kohtule vastuses hagile. Järelikult ei arutada kohus asja kohtuistungil ning lahendab asja kohtuistungit pidamata. Õigeksvõtul põhineva otsuse korral kohus eeldab, et hagi alusena märgitud asjaolud ei ole vaidlusalused. 11. Hageja esimese alternatiivina esitatud nõue on hagis märgitud asjaolude õigsuse eeldamise korral õiguslikult põhjendatud (

§ 231lg 4).

Hageja kõnealuse nõude alusnorm on korteriühistuseaduse § 1 lg 2 aluse kohaldatav mittetulundusühingute seaduse § 24¹ lg 1, mille kohaselt mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus on muu hulgas tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise asjaolu on hageja esile toonud ja selles osas tulenevalt kostja õigeksvõtust vaidlus puudub. Seega tuleb hagi esimesena märgitud alternatiivnõudes rahuldada.

§ 442

lg 8 viimase lause tõttu ei tule teise alternatiivina esitatud nõuet enam kontrollida. 12.

§ 1741

lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohus muu hulgas õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus andis pooltele tähtajad menetluskulude nimekirjade ja vastuväidete esitamiseks. 13. Reegli menetluskulude jaotusele hagimenetluses kehtestab

§ 161

lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Ühe erandi sellest kehtestab

§ 168

lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega selle sätte rakendamiseks peavad leidma tõendamist asjaolud, millised annavad kohtule veenva aluse asuda seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et sellised asjaolud tõendamist ei ole leidnud ja rakendamisele kuulub

§ 162lg 1 (vt selle kohta Tallinna Ringkonnakohtu 5.

märtsi 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 2-08-89391). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda v.a riigilõiv hagi tagamise avalduselt, kuna kohus jättis hageja hagi tagamise avaldused rahuldamata. Selles osas on kulude jaotuse aluseks

§ 162lg 4. 3

§ 175

lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 15.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt ka Riigikohtu

1. mai
2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (vt ka Riigikohtu
3. juuni
4. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13 teine lõige). Kostja ei ole nõus hageja pakutava menetluskulude jaotusega.
5. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud vastavad Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissnõudmise piirmääradega. Järgmiseks kontrollib kohus, kas hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud hagiavalduse koostamise ja vastus koostamine kostja seisukohtade eest summas 660 eurot (tlk 157). Esitatud arve kohaselt on hageja kulutanud hagiavalduse koostamisele 9 tundi ja kostja vastusele seisukoha kujundamisele 1 tunni (kokku 10 tundi). Kohus on seisukohal, et õigusabikulude nõue ei ole põhjendatud ja vajalik, arvestades lepingulise esindaja tegelikult tehtud tööd. Kohus peab põhjendatud mõista kostjalt välja hageja kasuks õigusabikulud hagi ja kostja vastusele seisukoha koostamise eest 4 tunni ulatuses so 222,22 eurot (käibemaksuga 266,66 eurot). Kohus on hageja õigusabikulude vähendamisel arvestanud vaidlusküsimuse mahuga ja keerukusega. Samuti ei ole kohus tuvastanud muid asjaolusid sh aeganõudvaid toiminguid, mis põhjendaksid hagiavalduse koostamisele kulunud aega.
6. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv.
7. Täiendatava otsuse sissejuhatavas osas on ilmne ebatäpsus, mille kohus käesolevaga

§ 447lg 2 alusel parandab.

19. Lõpuks käsitleb kohus täiendava ja täiendatava otsuse vahekorda käesolevas asjas. Kohus on pooli eksitanud märkides täiendatava otsuse selgitustes võimaluse taotleda õigeksvõtul põhineva otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga. Tegelikult

alates 1. jaanuarist 2013 kohtule sellist kohustust ette ei näe. Samas on võimalik, et poolte otsustused otsuse vaidlustamise, täitmisele pööramise või täitmise osas sõltusid kohtu antud selgitusest. Neil kaalutlustel täiendab kohus otsust põhjendava ja kirjeldava osaga, mida

samas ka otsesõnu ei keela. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 4