4-13-2043 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.07.2013, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-2043 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Sten Lind ja Malle Preimer Väärteoasi Andres Perolaineni väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16.05.2013 otsus Kaebuse esitaja Andres Perolainen (ik: 37908140215) RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu 16.05.2013 otsus Andres Perolaineni väärteoasjas nr 4-13-2043 jätta muutmata.
- Andres Perolaineni apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Janno Sild on 19.03.2013 koostatud väärteoprotokoll nr AB1311460 selle kohta, et Andres Perolainen juhtis 19.03.2013 kella 15.15 ajal Tallinnas E. Vilde teel mootorsõidukit Volvo V70, registreerimismärgiga xxx xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus A. Perolainen kirjeldatud tegevusega LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 1
- Leides, et A. Perolainenit tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus
- 16.05.2013 otsusega väärteoasjas nr 4-13-2043 mõistis Harju Maakohus A. Perolaineni süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja karistas teda 10 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi kandmisele kuni
- juunini
- Karistuse mõistmisel arvestas kohus A. Perolaineni puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus võttis arvesse, et A. Perolainenile varasemate karistustena kohaldatud rahatrahvid on tasumata, ka on teda karistatud arestiga. Seepärast asus kohus seisukohale, et A. Perolainenit on vajalik karistada arestiga. Apellatsioon
- Harju Maakohtu 16.05.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni A. Perolainen, kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas, paludes maakohtu otsus temale karistusena 10-päevase aresti mõistmise osas tühistada ja mõista talle kergem karistus, asendades arest rahatrahviga. Apellant põhjendab oma taotlust sellega, et ta on nõustunud oma rikkumisega, tunnistanud oma süüd ja kahetsenud oma tegu ning sellega seoses palub ta kergemat karistust. Samuti palub apellant asendada arest rahatrahviga ka sellepärast, et tal säiliks töökoht. Ta märgib, et on töötanud osaühingus BTI Insulatsion lühikest aega ja kui praegu läheks ta kandma 10-päevast aresti, lastaks teda töölt lahti. Apellant märgib, et kui ei ole võimalik kohaldada talle karistuseks aresti asemel rahatrahvi, siis palub ta võimaldada tal kanda aresti osade kaupa. Nädalavahetustel saaks ta aresti kanda, kuna see ei segaks tal tööl käimist. Karistuse kandmist nädalavahetustel saaks ta alustada koheselt.
- Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus A. Perolaineni apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas leidis kohtuväline menetleja, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused apellatsioonikaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Karistuse eesmärk ei ole anda isikule võimalus valida temale meelepärasem ja temale sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. A. Perolaineni karistusregistri õiendist nähtub, et teda on liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest korduvalt karistatud, uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelnevad karistused kustunud. Seega oli tal juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Samuti ei ole varasemalt määratud lühiajalised arestid isikule soovitud mõju avaldanud ning rahatrahvid on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et eripreventiivselt aitab 10 päevase aresti täies ulatuses kohaldamine (ühes osas karistuse kandmine) apellandil vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et liiklusreeglite eiramine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. 2 Lähtudes eeltoodust palus kohtuväline menetleja jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 lahendab ringkonnakohus A. Perolaineni kaebuse seega kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- A. Perolainen vaidlustab oma apellatsioonis Harju Maakohtu 16.05.2013 otsust karistuse liigi osas taotledes asendada talle kohaldatud arest rahatrahviga. Oma niisugust taotlust põhjendab apellant sellega, et ta on oma süüd tunnistanud ja tegu kahetsenud, samuti sellega, et aresti kandmise tõttu kaotab ta oma töökoha. Ringkonnakohus, vaadanud toimiku materjalid ja esitatud apellatsiooni läbi, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohus on A. Perolainenile karistuse mõistmisel KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluna juba arvestanud A. Perolaineni puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti on maakohus võtnud arvesse seda, et A. Perolainenit on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestiga. Seega ei ole varem kohaldatud karistused A. Perolaineni puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu ei pidanud maakohus põhjendatult võimalikuks karistada A. Perolainenit enam rahatrahviga. Arvestades liiklusalaste rikkumiste korduvust, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilise karistuse – aresti – mõistmine. Ringkonnakohus märgib, et karistuse eesmärk on isiku mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki ei kaalu kuidagi üles apellandi väited seoses oma tööalase olukorraga. Sellele, et liiklusrikkumisega kaasneva karistuse tõttu võib negatiivselt mõjutada tema tööalast olukorda, pidanuks A. Perolainen mõtlema juba enne süüteo toimepanemist ja sellest tulenevalt süüteo toimepanemisest hoiduma. Pannud aga kirjeldatud süüteo sellele vaatamata toime, ei saa niisugune põhjendus süüdlast vabastada temale kohtu poolt mõistetud õiglasest karistusest. Lisaks taotleb apellant juhul, kui ei ole võimalik kohaldada talle karistuseks aresti asemel rahatrahvi, võimaldada tal kanda aresti osade kaupa nädalavahetustel. Seoses apellandi niisuguse taotlusega märgib ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 16.05.2013 otsusega on A. Perolainenit karistatud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest 10 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Maakohus ei ole A. Perolainenile karistust mõistes tuvastanud niisuguseid asjaolusid, mis annaksid alust tema suhtes KarS § 66 kohaldamiseks ning selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Ehkki apellandi väitel lastaks teda 10-päevase aresti korraga ärakandmisel töölt lahti, ei ole ta oma niisuguse väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Ringkonnakohus möönab, et apellandi poolt aresti korraga ärakandmine ilmselt tõepoolest mõjub ebasoodsalt tema tööalasele olukorrale, kuid puuduvad andmed selle kohta, et see mõju oleks ebamõistlikult ränk ning seaks apellandi tööalaselt ebamõistlikult raskesse olukorda. Kümme päeva on suhteliselt lühike ajavahemik ning ei ole alust arvata, et A. Perolaineni eemalviibimine paneks tema töökoha eriliselt raskesse olukorda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 16.05.2013 kohtuotsuse kohaselt tuleb A. Perolainenil aresti kandma asuda hiljemalt 16.06.2013, s.o kuu aega hiljem kohtuotsuse kuulutamisest. Ringkonnakohtu hinnangul on see aeg piisav selleks, et A. Perolainenil oleks võimalik 3 korraldada oma tööalaseid asjaolusid nii, et tema asumisel aresti kandmisele ei satuks ta tööalaselt ebamõistlikult raskesse olukorda. Lisaks on apellandi väide, et aresti kandmisele põhjustab talle töökoha kaotuse, ka tõenditele mittetuginev ja seetõttu paljasõnaline.
- Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apelleeritud Harju Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, A. Perolainenile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.05.2013 kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-13-2043 muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Julia Katškovskaja Sten Lind Malle Preimer 4