Obsah (8)
§ 184§ 65§ 68§ 832§ 2§ 27§ 32§ 561-12-9143 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2013.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-9143 (12250100115) Kohtunik Rubo Kikerpill Rahva
§ 184lg 1 järgi karistuseks tingimisi vangistus 1 aasta katseajaga 18 kuud.
Tõkend: 27.04.2012 kahtlustatavana kinnipidamine 29.04.2012 kohaldatud tõkend vahistamine Kaitsja Alla Raudsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aivar Sinijärv
§ 184
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista viis aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel liita mõistetavale karistusele täies ulatuses Pärnu Maakohtu 08.02.2012 otsusega mõistetud kandmata karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista viis aastat, üksteist kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algust arvata
§ 68lg 1 alusel temal alates 27.04.2012. a. 1
(10)1-12-9143 Tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Asitõendid: Narkootiline aine, DNA võrdlusproov ja ekspertiisiaktiga tagastatud pakend KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. DVD plaat jälitustoimingu audiosalvestusega, pangakontode väljavõtted ja füüsilise isiku tuludeklaratsioonid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde. Sõiduauto Volvo V70, reg märk xxx, kuulub
§ 832lg 1 alusel konfiskeerimisele. Välja mõista Aivar Sinijärv`elt Kr
MS § 173 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 800 €, kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0,45 €, ekspertiisikulud 1863 €, tunnistaja sõidukuluna 28,68 €, kolmanda isiku sõidukuluna 30 € ning tasu riigi õigusabi eest 57,60 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „Aivar Sinijärv 1-12-9143 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Aivar Sinijärve selles, et tema olles isik, keda on karistatud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest 08.02.2012.a Pärnu Maakohtu poolt ning kes 13.02.2012.a ning 14.03.2012.a soovis osta A Slt narkootilist ainet amfetamiin, omandas 27.04.2012.a kella 23.30 ajal Tallinna linnas Endla 52 juures eelnevalt (so enne 14.03.2012.a) tasutud 1000 € eest A Slt ebaseaduslikult 89,93 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas amfetamiini 13,27 grammi. Narkootiline aine leiti ja võeti ära sündmuskoha vaatluse käigus Tallinna linnas Ülase tn 1 ja 3 majade vahelisel alal oleva aia juurest, kuhu oli selle pannud Aivar Sinijärv enda kinnipidamise käigus. Samuti süüdistatakse Aivar Sinijärve selles, et tema olles eelnevalt sularahas maksnud A Sle 1000 €, soovis viimaselt omandada ebaseaduslikult 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele kohtus Aivar Sinijärv 13.02.2012 kella 04.40 ajal Järvamaal Paide vallas Sargvere mõisa pargis asuva aida taga A Sga, et omandada viimase käest soovitud 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Soovitud kaup jäi sellel hetkel üle andmata, kuna politsei poolse sekkumise tõttu sündmuskohalt lahkunud A.S viskas narkootilise aine minema. Seega jäi süütegu lõpule viimata. Samuti süüdistatakse Aivar Sinijärve selles, et tema olles eelnevalt sularahas maksnud A Sle 1000 eurot, soovis viimaselt ebaseaduslikult omandada 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele pidi A.S soovitud koguse Aivar Sinijärvele edasi andma 14.03.2012.a. Soovitud kaup jäi üle andmata, kuna 14.03.2012 kella 00.40 ajal peeti A.S Roosna– Alliku–Järva-Jaani mnt 10.km-l politsei poolt kinni. Meneltustoimingu käigus leiti ja võeti ära A.S kasutuses olevast sõiduautost Chrysler 300M reg märk xxx, 77,60 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 13,1 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Seega jäi süütegu lõpule viimata. Eelpool nimetatud aine – amfetamiini - kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. 2
(10)1-12-9143 Ekspert on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist. Seega Aivar Sinijärve poolt käideldud amfetamiini kogus 13,27 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud amfetamiini käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. Samuti vastas suurele kogusele Aivar Sinijärvele mõeldud, kuid A.S käest ära võetud narkootilise aine amfetamiini kogus 13,1 grammi. Seega arvestades, et süüteokatse ei moodusta lõpuleviidud teoga kogumit, vaid neeldub selles, pani Aivar Sinijärv narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, toime
§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS Aivar Sinijärv end kuriteos süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et on tunnistaja A Sle korduvalt raha laenanud. Käesoleva juhtumiga seoses laenas ta tunnistajale 1000 €, kuna viimane olevat autoga avarii teinud ja see vajas remonti. Tagasimaksmine venis mitme kuu peale, S kadus ära ja alles 27. aprillil 2012 sai ta uuesti ühendust A Sga, kellelt küsis, millal raha tagasi maksab. Kokkuleppel saadi kokku Varblase kohvikus Tallinnas. Kohtumise ajal istus lauas lisaks temale ja A Sle ka tunnistaja K.P. Jutt oli sellest, et A Sl on aeg võlg ära maksta, mida viimane lubaski. Kuna laual olid saiakesed, siis S sõi ühe ära ja teise võttis kilekotiga kaasa. Peale S lahkumist mindi P elukohta x tänavale pidu pidama. Seal ühines pidulistega ka tunnistaja H.M. Õhtul helistas uuesti A.S, ütles, et saab võla ära maksta ja kutsus teda selleks välja Endla tänava Statoili bensiinijaama. Kohale minnes selgus, et Sl ei olegi raha ja ta üritas selle asemel mingit kotikest sokutada, millega süüdistatav muidugi nõus polnud. Seejärel otsustas ta mitte kohe naasta sõprade juurde x tänavale, vaid käia läbi ühest endisest katlamajast, kus kunagi oli pubi. Kuna vaatlusel selgus, et see koht enam ei töötanud, siis hakkas ta tagasi minema x tänavale, K koju. Seepeale võeti teda politsei poolt kinni. A.S oli talle juba 2011 aastal rääkinud, et töötab politsei heaks, seetõttu ei olnud süüdistataval kavatsustki narkoteemat nimetatud tunnistajaga käsitleda. Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et tunnistaja A.S on narkomaan, kelle juttu ei saa tõendina kasutada. Ainuke suhe süüdistatava ja tunnistaja vahel oli see, et S oli Sinijärvele 1000 € võlgu ja see oli maksmata. Jälitustoimingute raames pealkuulatud kõned ei tunnista midagi muud. Nagu ei tõenda ka tunnistaja A.T ütlused midagi. Süüdistatava juurest ei ole kunagi leitud keelatud aineid. Eeltoodu alusel tuleks Aivar Sinijärv õigeks mõista. Kaitsja hinnangul kuulub kriminaalasjas arestitud sõiduauto kolmandale isikule M P, kuna süüdistatav loovutas selle oma võla katteks. Prokurör leidis, et Aivar Sinijärve süü on kohtulikult uuritud tõenditega kinnitust leidnud. Nii on tunnistajad A.S ja A.T veenvalt kinnitanud süüdistatava seost narkootilise ainega. Seda kinnitavad ka jälitustegevuse raames isiku pealtkuulamisega saadud helisalvestised, nagu ka muud tõendid – järelevalve kohaldamise meetmete protokollid, narkootilise aine ekspertiisid, DNA ekspertiis. Tunnistaja L.Šaga andis valeütlusi. Prokuröri hinnagul tuleb Aivar Sinijärv süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks vähemalt viieaastane vangistus. Lisaks tuleks konfiskeerida sõiduauto Volvo, milline kuulub süüdistatavale, kuigi on autoregistri andmetel registreeritud kolmanda isiku, M P nimele. MAAKOHTU SEISUKOHT Aivar Sinijärve süüdistatakse narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, milline tegu on kvalifitseeritud
§ 184lg 2 p 2 järgi. Käesolevas asjas uurimisobjektiks kolm 3
(10)1-12-9143 kuriteosündmust kuupäevadel 13.02.12, 14.03.12, milline tegu jäi katsestaadiumisse ja 27.04.2012.a., mil kuritegu viidi lõpule. Käesolevas paragrahvis sätestatud süüteoga kaitstav õigushüve on rahvatervis. Sätte eesmärgiks on piirata narkootiliste ainete tsiviilkäivet. Kohtulikul uurimisel selgus järgmine: Süüdistav ise eitas igasugust puutumust narkokuriteoga ja kinnitas, et hoopis narkomaan A.S oli talle võlgu 1000 €. Tema sõnu pidavat kinnitama ka tunnistajad K.P, H.M ja L Š. Kohtus tunnistajad P ja M andsid ütlusi selles, et nende hinnagul käis jutt Sinijärve ja S vahel võlast ja rahasummast, mitte narkootikumidest. Tunnistaja Š aga kinnitas, et kohtus Sga kevadel vanglas ja seal viimane rääkis, et olevat narkoga vahele jäänud ja selle tõttu teeb nüüd koostööd politseiga. Tunnistaja sõnul andis ta kohe sellest teada Sinijärvele. Kohtu hinnangul on eeltoodud seletused, kui tõendid, vastuolus järgmiste tõenditega. Tunnistaja A.S andis ütlusi selles, et tunneb Sinijärve ainult narkotehingute kaudu. Veebruaris 2012 andis Sinijärv talle 1000 €, et omandada 100 g amfetamiini. 13.02.2012 sõitis ta kokkuleppel Järvamaale, et maakohas üle anda tellitud kaup. Aivar tuligi Volvoga kokkulepitud kohta, kuid politsei tuli peale ja ta õnnestus viskata narkoaine, kui võimalik süüstav tõend, minema. Seega jäi kaup tookord üle andmata. Märtsis said nad Aivariga Tallinnas kokku ja leppisid, et tema toob Aivaril uuesti 100 gr amfetamiini, millest Aivar pidi oma sõnul võtma osa endale ja osa edasimüümiseks. 14.03.2012 leppisid nad kohtumise kokku, et aine Paides üle anda. Teda aga peeti enne kohtumispaika jõudmist politsei poolt kinni ja narkoaine võeti ära. Äravõetud ainest kuulus 100 g Aivarile. 27.04.2012 vabanes tunnistaja vahi alt ja asus kuritegu matkima. Kui Aivar helistas talle amfetamiini saamiseks, siis lepiti kokku kohtumine Vabaduse platsi läheduses kohvikus. Seal oli lisaks Sinijärvele veel üks isik laua taga. Kuna ta oli varasematest ebaõnnestumistest saadik Aivarile 100 g amfetamiini võlgu, siis lubas ta õhtuks muretseda vastava koguse. Õhtul ta viiski 21.30 paiku aine Kristiine keskuse lähedale tanklasse ära. Aine oli 4 eraldi kotikeses, mis ühte suuremasse kott pakitud, Aivar proovis näpuga kvaliteeti ja kiitis heaks. Seejärel võttis Aivar kotikese amfetamiininga oma kätte ja lahkus. Tunnistaja A.T kinnitas, et tema politseiametnikuna viibis Tallinnas 27.04.2012 Endla tänaval, kuna oli teada, et kahtlustatav võib omandada narkootilist ainet. Ta nägi, kuidas Sinijärv tuli bensiinijaama, kohtus teise isikuga. Seejärel Sinijärv lahkus piki Kibuvitsa tänavat pooljoostes ja midagi kaenla all hoides. Tunnistaja asus isikut jälitama. Ühtäkki keeras süüdistatav Ülase tänaval paremal ja kadus hetkeks silmist. Kui tunnistaja jõudis Ülase tänavani, oli Sinijärv juba pööranud Tulika tänavalt tagasi linna poole. Seal peeti Sinijärv politseinike poolt kinni. Narkoainet kohe tema juurest ei leitud. Veidi hiljem leiti pakike narkoainega Ülase tänava maja x aia alt üles. Jälitusprotokoll ja kaks järelevalve meetme kohaldamise protokolli kajastavad Aivar Sinijärve sõiduki Volvo reg märk xxx ja A.S kasutuses olnud sõiduki Chrysler läbivaatust Paides 13.02.2012.a kell 06:15 ja 06:40. Sama päeva kohta olid salvestatud ka nimetatud isikute vahelised vestlused. Selgub, et 08.02.12.a kohtusid S ja Sinijärv, mis haakub tunnistaja S ütlusega selle kohta, et raha narkootilise aine eest sai ta alati paar päeva varem. Isikud suhtlesid SMS-i teel ka 12.02.12, kus S annab teada, et pool on käes ja ülejäänud saab õhtul ning vabandab selle pärast. Varjatud jälgimise käigus fikseeriti 13.02.12 see, et S lahkus öösel enne kella kolme Tallinnast ning võttis suuna Tartu poole. Kell 04:24 suhtles ta Sinijärvega, et teada saada, kus viimane on. Kell 04:33 kohtusid S ja Sinijärv Järvamaal Paide vallas Sargvere mõisa aida taga asuvas parklas, kuid kuna kell 04:42 peeti Sinijärv politsei poolt kinni ning ei olnud võimalik soovitud ainet, so 100 grammi amfetamiini, sel hetkel üle anda. Seega jäi süüdistatava tahe omandada 100 g amfetamiini seekord tema tahtest olenemata põhjustel 4
(10)1-12-9143 lõpule viimata. Jälitusprotokoll, A S kinnipidamise protokoll, järelevalve meetme kohaldamise protokoll, isiku läbiotsimise protokoll, asitõendi vaatlus ning ekspertiisiakt kinnitavad, et A.S viibis 14.03.2012 õhtul Paide vahetus läheduses ning tema sõidukist leiti mitmeid narkoaineid kaaluga 126 grammi. Jälitusprotokollist nähtub, et S ning Sinijärv kohtusid 09.03.2012.a õhtul pärast nelja Tallinnas Laki tänaval, kus toimus ka rahakupüüride sarnaste asjade üle andmine. S kinnitas ka kohtus, et Sinijärv andis 1000 € talle 100 grammi ametamiini muretsemiseks. Jälitusprotokollist nähtub, et 12.03.2012.a andiski S Sinijärvele pärast tema helistamist teada, et kõik on OK. Amfetamiini pidi ta Sinijärele üle andma 14.03.2012.a vastavalt omavahel kokkulepitud kohas. Soovitud kaup jäi üle andmata, kuna A.S peeti Roosna–Alliku–Järva-Jaani mnt
- km-l politsei poolt kinni. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, Aivar Sinijärve kinnipidamise protokollist, ekspertiisiaktidest, jälitusprotokollist ning tunnistaja T ülekuulamisest nähtuvalt peeti Aivar Sinijärv kinni 27.04.2012.a kell 23:35 Tallinnas Tulika tn 28 ja 30 juures pärast kohumist A Sga Kristiines ristmiku juures asuva Statoili juures. Sündmuskoha vaatlus on samuti tehtud Tallinnas Ülase tn x ja x vahel samal ööl kell 00:25, kui leiti politsei poolt ettevalmistatud ja S poolt süüdistatavale üle antud pakend amfetamiiniga. Kuigi Aivar Sinijärve kinnipidamisel ei olnud tema valduses narkootilist ainet, siis koos tunnistaja S ütlustega ja sündmuskoha vaatlusega jõudis kohus järeldusele, et see amfetamiin peideti Sinijärve poolt Ülase tänava x maja aia värava alla. Kuna narkoaine soetamine toimus politsei kontroll all, siis kohtul ei ole kahtlust, et kuriteo matkimise käigus anti amfetamiin Sinijärvele üle just sellises koguses ja kujul, nagu süüdistuses kirjas ja seesama pakike leiti hiljem otsingute käigus. Tunnistaja politseiametnik T jälgis süüdistatava marsruuti, tunnistaja sõnul oli hilisõhtu ja tänavad inimtühjad ning tunnistaja oli veendunud, et keegi teine ei saanud pakikest narkoainega aia alla sokutada. Seega on alusetud süüdistatav väited, et tema ei pannud seda sinna. Tunnistaja S ütlustest, mida toetab ka jälitusteabega saadud info, nähtub, et Aivar Sinijärve sooviks oli saada oma eelnevalt tasutud 1000 € eest amfetamiini. Eksperdid on ekspertiisiaktis andnud arvamuse, et minigrip kilekotil nr 3 ja 2 (kokku oli neid kotte neli) ei saa välistada Aivar Sinijärvelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis ning ei saa kindlalt välistada Sinijärvelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist sõlmelt saadud segaproovis, mis saadi pakendilt 1 ehk milles asusid neli minigrip kilekotti. Seega segaprofiilis olid esindatud kõik või suurem osas võrdlusisikul esinevatest alleelidest ja Aivar Sinijärve DNA sisaldumine ei ole ebatõenäoline, et see tõenäosus täiesti esineb. Tõendite kogumis jõudis kohus järeldusele, et süüdistatav on neid kilekotti pakitud narkopakikesi puudutanud nende omandamise käigus A S käest bensiinijaamas. Märganud, et teda jälitatakse, lootuses vabaneda süütõenditest, peitis need Ülase x krundi piirdeaia alla. Sinijärve seletust selles, et A.S sõi saiakest Varblase kohvikus ja muuhulgas haaras ta kaasa ühe saiakese laual olnud kilekotiga, millel võisid olla tema DNA osakesed, on täiesti arusaamatu ja eluliselt ebausutav. Eelkõige seetõttu, et narkootiline aine anti üle kuriteo matkimise käigus ja politseil puudus igasugune vajadus müüdud ainet pakkida ümber suvalisse saiakese kotti. Kohus muuhulgas märgib, et on kontrollinud omal algatusel jälitustegevuse seaduslikkust. Kohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu määrused nr 9, 06.02.2012, nr 16, 09.03.2012, 26, 10.04.2012 KrMS § 118 ettenähtud jälitustoimingu läbiviimiseks, määrus nr 26, 27.04.2012 KrMS § 119 ettenähtud jälitustoimingu tegemiseks aga ka Lääne Ringkonnaprokuratuuri luba nr 92, 07.02.2012 ja nr 144 08.03.2012 KrMS § 115 ettenähtud jälitustoimingu tegemiseks, vastavad KrMS
- peatüki
- jaos sätestatud tingimustele ning on seega seaduslikud. Kohus hinnangul on ümber lükatud süüdistatava väited sellest, et A.S oli talle 1000 € võlgu auto remondirahana. Kuna süüdistatav asus kohtuistungil end aktiivselt kaitsma, siis pidanuks ta ise 5
(10)1-12-9143 esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Süüdistatav jättis esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loonud kohtule reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, seega pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtus uuritud jälitusprotokollides pole mingeid viiteid autoremondi võlast. Ka tunnistaja S eitab Sinijärvega muid kontakte peale narko-alaste. Tunnistajad P ja M tunnistasid küll kohtus, et nad kuulsid vestlustes S võlast Sinijärve ees, kuid kohus käsitleb neid ütlusi, kui kõrvaliste isikute selgitusi asjast, mille sisust nad ei pruukinud täiel määral aru saada. Tunnistaja Š aga andis kohtu hinnangul selgelt valeütlusi, sest A.S vabanes vahistusest samal päeval, kui asus kuritegu matkima, s.o. 27.04.2012, seetõttu ei saanud ta seda teadmist jagada ei Ši ega kellegi teisega, nagu ei saanud Š juba millalgi kevadel sellest matkimisest oma tuttavatele rääkida. Seega välistab kohus nende tunnistajate ütlused, kui ebausaldusväärsed, tõendite hulgast. Kuigi süüdistatav ja tema kaitsja üritasid igati tunnistaja A S ütluste usaldusväärust kahtluse alla seada, on kohus seisukohal, et iga isiku ütlusi tuleb siiski hinnata koostoimes teiste kogutud tõenditega. Antud kriminaalasjas need haakuvad ning puudub igasugune alus S ütluste usaldusvääruse kahtluse alla seadmiseks. Kohus tegi vastuvaidlematult selgeks, et A.S andis 27.04.2012 Sinijärvele üle 100 grammi amfetamiini, mis oli pakitud eraldi nelja väikesesse mingrip kotikestesse ja need omakorda ühte suuremasse kilekotti. Just selline pakend leiti sündmuskohalt ning DNA eksperdi arvamusega koos on saanud ka kinnituse tunnistaja S ütlused selle kohta, et Sinijärv avas pakendi ning proovis aine kvaliteeti. Sinijärv kiitis aine kvaliteedi heaks ning lahkus koos ainega kokkusaamise kohast. Nimetatud aine saadeti ekspertiisi ning ekspertarvamuse kohaselt: - obj. 1 oli massiga 16,50 g ja pulbrilises aines sisaldub 3,15 gramm amfetamiini, - obj. 2 oli massiga 25,23 g ja pulbrilises aines sisaldub 4,81 gramm amfetamiini, - obj. 3 oli massiga 23,12 g ja pulbrilises aines sisaldub 2,55 gramm amfetamiini, - obj. 4 oli massiga 25,08 g ja pulbrilises aines sisaldub 2,76 gramm amfetamiini. Ehk siis kokku oli selles koguses puhast amfetamiini 13,27 grammi. Seega kinnitavad tõendid kogumis, et Aivar Sinijärv omandas 27.04.2012.a pärast kella 23-e Tallinna linnas Endla tänava Statoili juures eelnevalt (so enne 14.03.2012.a) tasutud 1000 € eest A Slt ebaseaduslikult 89,93 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas amfetamiini 13,27 grammi. Narkootiline aine leiti ja võeti ära sündmuskoha vaatluse käigus Tallinna linnas Ülase tn x ja x majade vahelisel alal oleva aia juurest, kuhu oli selle peitnud Aivar Sinijärv enne enda kinnipidamist. Aivar Sinijärvele on süüdistus esitatud korduvas narkosüüteo toimepanemises ning selle kvalifikatsiooni õigsust kinnitab Pärnu Maakohtu 08.02.2012.a kohtuotsus, millega Aivar Sinijärv mõisteti süüdi narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemises ja karistati tingimusliku vangistusega. Suure koguse narkootilise aine amfetamiiniga on tegemist, kui sellest saab joobe vähemalt 10 inimest. Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 1,3 grammis amfetamiinist. 14.03.2012.a ära võetud, kuid Sinijärvele mõeldud, aines oli puhast amfetamiini 13,1 grammi, ühele isikule piisab joobeks 0,13 grammist ning seega oleks saanud sellest ainest joobe 100 isikut. 27.04.2012.a ära võetud aines oli puhast amfetamiini 13,27 grammi, ühele isikule piisab joobeks 0,13 grammist ning seega oleks saanud sellest ainest joobe 102 isikut. Seega Aivar Sinijärve poolt käideldud amfetamiini kogus 13,27 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud amfetamiini käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui 6
(10)1-12-9143 kümnele inimesele. Samuti on kindlaks tehtud, et 14.03.2012.a A.S sõidukist ära võetud, kuid Aivar Sinijärvele mõeldud narkootiline aine amfetamiin 13,1 grammi vastas suurele kogusele. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Nimetatud ainete käitlemiseks puudus Aivar Sinijärvel luba. Seega arvestades, et süüteokatse ei moodusta lõpuleviidud teoga kogumit, vaid neeldub selles, pani Aivar Sinijärv isikuna, kes on ka varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamisega, toime
§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis vähemalt kaudset tahtlust. Kohus leiab, et Aivar Sinijärv pani kuriteo toime kavatsetult. Tellinud keelatud ainet ja maksnud selle eest ette teatava summa, teades, et tal puudub selleks õigus, oli tal algusest peale eesmärk omandada narkootilist ainet amfetamiin.
§ 2
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
§ 27
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatava Aivar Sinijärve poolt Karistusseadustiku § 184 lg 2 p 2 tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
§ 32
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Aivar Sinijärv on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Aivar Sinijärv on varem kriminaalkorras karistatud. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 7
(10)1-12-9143 kohus ei tuvastanud. Etteheidetava teo eest on võimalik talle mõista nii 3 kuni 15 aastane vangistus. Kohtuliku uurimisega tuvastati, et tema poolt käideldud amfetamiinist piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt kahesajale inimesele, samas Aivar Sinijärv ei ole mõistnud oma teo raskust ja hukatuslikku mõju rahvastiku tervisele. Ta on valinud isikliku huvi ja lootuse valede abil karistusest pääseda. Kuigi käesoleval juhul ei ole varasem karistatus raskendav asjaolu vaid koosseisuline tunnus, on märgilise tähendusega siiski, et isik tulles eelmise kohtuotsuse kuulamiselt, asub koheselt jätkama kuritegelikku käitumist. Selle tõttu ei ole võimalik talle karistuseks mõista vangistust alammääras. Samas ei ole tema poolt käideldud narkoaine kogused nii suured, et vääriksid maksimumkaristuse mõistmist. Kohus leiab, et otstarbekas on mõista karistuseks alammäärast suurem karistus - viis aastat vangistust. Kohtu hinnangul sellise pikkusega vangistus vastab kuriteo raskusele ja kuriteo toimepannud isikule, samas vastab ka
§ 56lg 1 toodud alustele.
Nimetatud karistusele kuulub täies ulatuses liitmisele Pärnu Maakohtu otsusega 08.02.2012 mõistetud, kandmata karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kriminaaltulu
§ 184
lg 5 p 2 ja § 832 näeb ette kriminaalsel teel saadud tulu laiendatud konfiskeerimise, kandes endas kriminaalpoliitilist sõnumit, et süütegude toimepanemine ei tohi ära tasuda ning eesmärgiks on takistada kriminaaltulu kasutamist uute kuritegude ettevalmistamiseks ja toimepanemiseks. Laiendatud kohaldatakse konfiskeerimist, kui on alust eeldada, et vara on tõenäoliselt saadud kuritegeliku käitumise tulemusena. Sellele võib viidata isiku legaalse sissetuleku ja tegeliku elustiili erinevus, samuti toimepandud kuriteo olemus, mis annab aluse oletada, et samaliigilisi kuritegusid on toime pandud ka varem. Kohtule esitati objektiivsed tõendid - tuludeklaratsioonid, mis kinnitavad seda, et Aivar Sinijärvel puudusid aastate vältel legaalsed sissetulekud, samuti esitati tõendid praeguse ning eelmise kuriteo kohta, mis kõik viitab kuritegelikule eluviisile ning hõlptulu teenimisele. Aivar Sinijärv ei esitanud ühtegi tõendit vara seadusliku päritolu kohta. Sellega on kohtule antud volitus konfiskeerida süüdimõistvat kohtuotsust tehes eeldatavalt varasemate kuritegude toimepanemise tulemusena saadud vara. Kohtulikul uurimisel selgus, et nii eelmises kui ka praeguses kohtuasjas on süüdistatavaga seoses ära võetud aine oli väga konkreetselt pakitud ära kogusesse, millises seda edasi müüdaks. Kohtupraktikas on varem märgitud, et üldtuntud on tõsiasi, et narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel pakendatakse joobeseisundi esilekutsumiseks vajalik kogus narkootilist ainet ühe doosina ühte voldikusse. Seega selline kogus ja pakendamise viis viitab väga konkreetselt aine edasimüügile hõlptulu teenimise eesmärgil. Seega on tõendamist leidnud vähemalt neli (koos eelmise asjaga) väga kindlat fakti isiku ebaseadusliku tegevuse kohta, kusjuures tegemist on kuritegudega, mille olemuse tõttu ongi põhjust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Aivar Sinijärv ei omanud legaalseid sissetulekuid, millelt oleks riigile maksud tasutud ning sõiduki Volvo seadusliku omandamise kohta ei ole isik esitanud mitteühtegi tõendit. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad eeldust Aivar Sinijärve kuritegeliku eluviisi kohta. Käesoleva kriminaalmenetluse käigus on arestitud konfiskeerimise tagamiseks M P nimel olev sõiduauto Volvo V70 reg märk xxx. Sõiduki ja muu vara hinna kindlaksmääramisel tuleb lähtuda selle tavalisest turuväärtusest lahendi tegemise ajal. Muu info puudumisel võib menetleja arestitava vara väärtuse suurusjärgu hindamisel lähtuda ka arvutivõrgu enamlevinumates avalikes müügikeskkondades (nt kinnisvara või mootorsõidukite müügipakkumiste portaalis) olevate müügipakkumiste keskmistest turuhindadest. Ka TsÜS § 65 sätestab, et eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Antud põhimõtetest lähtuvalt ongi käesolevas kriminaalasjas teostatud 8
(10)1-12-9143 turuhinna kindlaks tegemiseks vaatlusportaalis Auto24.ee, kust nähtub, et sõiduki turuhinnaks oli arestimise ajal 4483,30 €. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks muud, kohtule esitatud ei ole. Kohus tuvastas, et Aivar Sinijärv omandas sõiduki 27.08.2011.a ning ARK andmetel on uueks omanikuks märgitud alates 17.10.2011.a õepoeg M P. Kohtu hinnangul on omaniku vahetuse näol tegemist näiliku tehinguga. Teadaolevalt mõisteti Aivar Sinijärv 08.02.2012.a süüdi selles, et tema valdusest leiti 11.10.2011.a narkootilist ainet. Selles asjas oli ta kinnipeetud ajavahemikul 11.10.2011.a kuni 13.10.2011.a. Tajudes ohtu, et auto võidakse konfiskeerida, siis pärast vabanemist neli päeva hiljem kirjutas maanteeametis Volvo sugulase nimele. Samas aga jätkas sõiduki kasutamist Aivar Sinijärv, milline asjaolu on fikseeritud ka käesolevas kriminaalasjas, kui Sinijärv peeti kinni just selle auto roolis. Ka tunnistaja S kinnitas, et Sinijärv kasutas just seda autot. Antud objektiivsed asjaolud kinnitavad vaid üht, sõiduk kirjutati M.P nimele fiktiivselt vaid selle tegeliku omaniku varjamiseks. Tähenduslik ja samas arusaamatu on ka asjaolu, miks M.P on oma auto kasutajate hulka tehnilise passi kande kohaselt märkinud Sinijärve elukaaslase Margit Silluta. Süüdistatav selgitas, et oli M P võlgu ja raha puudumise tõttu oli sunnitud auto ära andma. M.P olevat tal lubanud siiski autot edasi kasutada. Kolmanda isikuna kaasatud M.P seletas, et Sinijärv olevat talle võlgu olnud ja selle võla katteks loovutas talle oma sõiduauto, kuid samas ei ole ta kohtuliku uurimise käigus esitanud ühtegi objektiivset tõendit sõiduki omandiõiguse kohta – ei lepingut, sõiduki eest tasumist jne. Üksnes kanne registris temale omandiõiguse kuulumist ei kinnita, kuivõrd Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise määrus“ § 9 järgi ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust. Arvestades aga AÕS § 34 lg 2 ja § 35 lg 3 sätestatut, siis tuleb lugeda iga isikut, kelle valdusest menetleja mingi asja asitõendina ära võtab, selle asja seaduslikuks ja heauskseks valdajaks. Sellest lähtuvalt on tuvastamist leidnud, et see sõiduk kuulus ja kuulub käesoleva ajani Aivar Sinijärvele. Aivar Sinijärv omas legaalsete sissetulekute kõrval mitteametlikku sissetulekut, äritsedes keelatud ainetega, mis oma olemuselt on kõrge tulususega ja jätkuva iseloomuga. Nimetatud sõiduki konfiskeerimine on proportsionaalne esitatud süüdistusega ega tekita isikule põhjendamatut kahju. Kuna sõiduauto Volvo V70 reg märk xxx, keskmise turuväärtusega 4483 €, on saadud kuritegelikul teel, siis kuulub see
§ 832lg 1 järgi konfiskeerimisele. Menetluskulu Kr
MS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Selle alusel käesolevas menetluses kuulub hüvitamisele sundraha 800 €, kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0,45 €, ekspertiisiakt nr 12E-AN0305, 02.05.2012.a - summa 672 €, ekspertiisiakt nr 12E-AN0457, 17.05.2012.a - summa 336 €, ekspertiisiakt nr 12E-GE0473, 18.05.2012.a - summa 855 € - kokku ekspertiisikulud 1863 €, tunnistaja Silluta sõidukuluna 28,68 €, kolmanda isiku M.P sõidukuluna 30 € ning tasu riigi õigusabi eest 57,60 €. Asitõendid Narkootiline aine, DNA võrdlusproov ja ekspertiisiaktiga tagastatud pakend tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. DVD plaat jälitustoimingu audiosalvestusega, pangakontode väljavõtted ja füüsilise isiku tuludeklaratsioonid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde. EDASIKAEBAMISE KORD 9
(10)1-12-9143 Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Rubo Kikerpill kohtunik Teet Kurs rahvakohtunik Peep Põlma rahvakohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2013.a kohtuotsuse resolutsioon: 1. Tühistada Pärnu Maakohtu otsus Aivar Sinijärve süüdimõistmises
§ 184lg 2 p 2 järgi.
Teha selles osas uus otsus, mõistes Aivar Sinijärve süüdi
§ 184lg 2 p 2 - § 25 lg 1 järgi.
- Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
- Apellatsioon rahuldada osaliselt.
- Mõista riigieelarvest M S kasuks välja apellatsioonimenetluses Aivar Sinijärve kaitsjale makstud tasu 300 eurot. Kohtuotsus jõustus 23.09.2013.a Riigikohtu määrusega. 10
(10)