Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 15.11.2012 määrusega välja XXXpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Raivo Piirla. 02.04.2013 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 22.08.2013 esitas pankrotihaldur kohtule XXX(pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande ja taotluse, milles palub kinnitada lõpparuanne, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus, vabastada Raivo Piirla halduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses, määrata halduri tasu, kinnitada pankrotimenetluse kulud ja massikohustused ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Teade lõpparuandega tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluste kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.08.2013. Harju Maakohtule vastuväited lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihalduri lõpparuanne Laekumised kokku on 6 970,10 eurot. Raha on hoiustatud AS SEB Pank arvelduskontol nr. XXXXXXXXXX. Vara välistamist ning tagasivõitmist ei toimunud, selliseid nõudeid
Võlgniku käsutusse (väljamakstud) jäänud töölepingu seadusega ette nähtud töötasu alamäär 320 eurot (kaheksa kuu eest) 2 530 eurot. Pankrotimenetlusega seotud massikohustused kokku 11,31 eurot, mille sisuks panga ülekannetega seotud kulud. I ja III rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded puudusid. II rahuldamisjärgus - vastavalt
lg 1 p 2 esitatud tunnustatud nõuete rahuldamiseks väljamaksed summas 1 194,34 eurot on järgmised: 2 XXX Võlgniku pankrotimenetluses pandiese puudus. Müümata pankrotivara ei ole. Kindlad võimalused pankrotivarasse vara tagasi võita puudusid. Pankrotimenetluse käigus võttis pankrotihaldur üle kontrolli võlgniku pangaarvete üle ja teostas kontrolli võlgniku tegevuse üle viimase kahe aasta osas, et selgitada välja tagasivõitmise võimalused. Kokkuvõtvalt kindlad võimalused vara tagasi võita puudusid. Täiendavalt kontrolliti üle kinnistusraamatus võlgniku võimalike tehingute tagasivõitmise võimalused ja teiste riiklikes registrite andmed. Pankrotimenetlustoimingud seisnesid võlausaldajate üldkoosolekute korraldamises, nõuete kaitsmise koosoleku korraldamises, jaotusettepaneku koostamises ja suhtlemises võlausaldajatega ja võlgnikuga. Jrk. Võlausaldaja nimi 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Rahuldamata nõude osa 1 657,16 431,93 632,30 495,91 1 020,89 442,11 1 678,41 1 639,72 303,84 834,10 962,11 2 123,80 1 329,88 301,52 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Menetluse käigus hagisid ei esitatud. Kulud moodustavad summas 3 234,45 eurot ja on järgnevad: ajutise halduri tasu ja menetluskulud 996,90 eurot (Harju Maakohtu määrus 15.11.2012); halduri tasu arvestuse aluseks on
¹. Halduri tasu arvestamisel on võetud aluseks pankrotivara suurusega 6 970,10 eurot, millelt tasu suurus moodustab kokku 1 682,37 eurot. Tasu arvestuskäik 1 597+ (6 970,10-6 401)*0,15=1 682,37) lisandub sotsiaalmaks 33% 555,18 eurot, kokku 2 237,55eurot. Maksejõuetuse põhjustena tuleks välja tuua võlgniku XXXüle võimete elamist (laenude võtmist käibeks) omamata selleks tagatist töötasu näol. Maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel
lg 5 mõttes.
lg 3 peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu, selles osas märgib haldur et kuriteo tunnustega teo tunnuseid pankrotiseaduse § 28 lg 1 ja 2 mõttes võlgniku tegevuses ei ole tuvastatud. Pankrotimenetluses on võlgnik vastu vaielnud nõuete kaitsmise koosolekul XXXOÜ nõudele 2 306,89 eurot II rahuldamisjärgus ja XXX OÜ nõudele 1 444,54 eurot II rahuldamisjärgus. 3 Võlgnik on esitanud võlgadest vabastamise avalduse. Kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel. Haldur on kokku kutsunud võlausaldajate üldkoosoleku 22.08.2013 vastavalt
Üldkoosolekul võlausaldajad ei osalenud. Haldurile on esitanud nõusoleku usaldusisikuks olemisest RJ (isikukood XXX, elukoht XXX). Haldurile pole teada asjaolusid, mis on märgitud
Võlgnik omab püsivat töökohta DPD Eesti AS-s. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. XXX(pankrotis) haldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 22.08.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 15.08.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on lõpparuande kinnitamise määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet või kui kohus on võlausaldaja nõuet tunnustanud. Lõpparuandest nähtub, et võlgnik on esitatud vastuväited XXXOÜ nõudele summas 2 306,89 eurot ja XXX OÜ (endine XXXOÜ) nõudele summas 1 444,54 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt XXX OÜ ja XXXOÜ (endine XXX OÜ) ei ole esitanud kohtusse hagi oma nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Seega on käesolev määrus kooskõlas
§-ga 168 XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks võlausaldajatele järgnevalt: BIGBANK AS 1 657,16 eurot; XXX OÜ 431,93 eurot; XXXOÜ 632,30 eurot; OÜ XXX 495,91 eurot; XXX AS 1 020,89 eurot; XXXAS Eesti filiaal 442,11 eurot; XXX OÜ 1 678,41 eurot; XXXAktsiaselts 1 639,72 eurot; XXX OÜ 303,84 eurot; AS XXX 834,10 eurot; XXX OÜ 962,11 eurot ja Kaire Põlts 301,52 eurot.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Raivo Piirla tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt
lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks 4 tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest summas 6 970,10 eurot ja palub määrata tasu summas 2 237,55 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks 555,18 eurot). Võlausaldajad halduri töötasu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Võlgnik on tutvunud halduri koostatud lõpparuandega, samuti nõustunud halduri taotletava tasu suurusega. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Raivo Piirla töötasuks koos sotsiaalmaksuga 2 237,55 eurot. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluses halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud kulutused summas 293 eurot, mis on kujunenud võlgniku varaandmete kindlakstegemise kuludest summas 210 eurot, sõidukuludest 79 eurot ning paberikulust 4 eurot. Samuti palub haldur kinnitada massikohustused summas 11,31 eurot, milleks on pangateenustasud. Kohus on seisukohal, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Võlausaldajad ja võlgnik ei ole jaotusettepanekus ega lõpparuandes märgitud kulutuste osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Seega kuuluvad kinnitamisele pankrotimenetlused kulud summas 293 eurot ja massikohustused summas 11,31 eurot. XXXon oma pankrotiavalduses taotlenud kohtult võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks esitatud ei ole. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXXkohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Lõpparuandes märgitu kohaselt võlgnik omab töökohta ning teenib igakuist sissetulekut. Haldurile pole teada asjaolusid, mis takistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate 22.08.2013 üldkoosolekul esitas Raavo Jaanus pankrotihaldurile kirjaliku nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku usaldusisikuks. Tulenevalt eeltoodust nimetab kohus XXX(pankrotis) usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel XXX (isikukood XXX). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda 5 otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.