) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. XXX(pankrotis) haldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 14.06.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 07.06.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele esitas vastuväite võlausaldaja XXX . Võlausaldaja leiab, et pankrotihaldur ei ole menetluses läbi viinud kõiki toiminguid kaitsmaks võlausaldajate huve, välja on selgitamata võlgniku täielik vara ning palub kohtul lõpparuannet mitte kinnitada. Pankrotihaldur on seisukohal, et vastuväited ei anna alust jätta XXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuannet kinnitamata, sest sellega ei ole rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi ning kohtule esitatud lõpparuanne vastab seadusele. Haldur ei ole pankrotimenetluses tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda võlgniku poolt avaldatud andmete õigsuses. Haldur on põhjalikult analüüsinud võlgniku pangakontode väljavõtteid ja nendes kajastatud tehingud ning ei ole tuvastanud võimalusi pankrotivara suurendamiseks. Samuti on haldur menetluse käigus kontrollinud võlausaldaja XXXväiteid võlgniku nõuete olemasolu kolmandate isikute vastu ning tuvastanud, et need kahtlused ei ole põhjendatud. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et vastuväite esitaja, olles ise pankrotitoimkonna liige ei ole toonud oma vastuväites välja mitte ühtegi konkreetset asjaolu või nõuet, millega ei oleks pankrotimenetluses tegeletud või millele ei oleks võlgnik esitanud omapoolseid vastuseid. 2 Võlgnik on vande all kohtule ja haldurile kinnitanud nõudeõiguste ja muu vara puudumisest. Võlgniku pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud ning haldur on viinud läbi kõik pankrotimenetluse toimingud. Kuivõrd võlausaldaja ei ole oma vastuväites esile toonud ühtegi uut, haldurile teadmata asjaolu, mis annaks põhjust arvata, et võlgnik oma vara varjab ning mis kahjustaks võlausaldajate huve, leiab kohus, et vastuväide ei ole põhjendatud. Kohus, tutvunud halduri esitatud lõpparuandega, võlausaldaja vastuväidete ning pankrotihalduri seisukohtadega asub seisukohale, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandest ning jaotusettepanekust nähtub, et võlgnik on pankrotimenetluses esitanud vastuväite võlausaldaja XXX nõudele summas 78 054,81 eurot täies ulatuses. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et võlausaldaja oleks kohtule esitanud hagi oma nõude tunnustamiseks. Seega on käesolev määrus kooskõlas
§-ga 168 võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgnevalt: XXX.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Indrek Lepsoo tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt
lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 3. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest summas 4 689,12 eurot ja palub määrata tasu alammääras vastavalt
Halduri tasu pankrotivara suuruselt 4 689,12 eurot ülemmääras
Võlausaldajad ega võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid halduri taotletava tasu suuruse osas. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Indrek Lepsoo töötasuks 937,82 eurot (lisandub käibemaks 187,56 eurot). XXX(pankrotis) on 02.08.2012 esitanud kohtule avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus 3 kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks esitatud ei ole. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXXkohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Aruandes märgitu kohaselt on võlgnik pankrotimenetluse jooksul olnud haldurile kättesaadav ning täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik omab töökohta ning teenib igakuist sissetulekut. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate 07.05.2013 üldkoosolekul tegi pankrotihaldur ettepaneku nimetada võlgniku usaldusisikuks XXX , kes on esitanud vastava kirjaliku nõusoleku. Tulenevalt eeltoodust nimetab kohus XXX(pankrotis) usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel XXX (isikukood XXX ). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.