) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi 54 627,38 euro ulatuses ja võlgniku varast selle katmiseks ei piisa. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara 2 pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu
lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 19.08.2013 määrusega XXXOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole XXXOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 100 eurot hiljemalt 26.08.2013. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna XXXOÜ-l (likvideerimisel) ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu
lg 1 alusel.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et võlgniku maksejõuetuse kaasa toonud ainuke rahaline kohustus tekkis juhatuse liikme õigusvastase tegevuse (pistise andmine) tagajärjel. Võlgniku suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas 1-09-20251, mille kohaselt mõisteti võlgnikult riigi kasuks välja 54 627,38 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale Peeter Palusaarele (isikukood 36904192712).
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
3 Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9,5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 760 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 250,80 eurot, kokku 1010,80 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, transport) katteks palub ajutine haldur hüvitada 132,34 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest
lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab XXXOÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Ajutine haldur on taotlenud sellisel juhul halduri tasu ja kulutuste hüvitise väljamõistmist järgmises järjekorras: kulud 132,34, tasu (397-132,34) 264,66 eurot. XXXOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt
lg-st 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 495,34 eurot (760 eurot – 264,66 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 163,46 eurot, kokku 658,80 eurot välja võlgnikult, XXXOÜ-lt (likvideerimisel). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.