KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 124 lg 2 p 7 kohaselt ei anta tähtajalist elamisluba välismaalasele, kellele on kuriteo eest mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Sama seaduse § 124 lg 2 p 9 kohaselt pole tähtajalise elamisloa saamise õigust välismaalasel, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud tahtlike kuritegude eest. Kaebaja viibib käesoleval ajal Viru Vanglas, kus kannab Harju Maakohtu 03.05.

1. a kohtuotsusega nr 1-08-7172 karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 alusel mõistetud 4 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust, mis lõpeb 28.11.
2. Kaebajat on ka varem karistatud tahtlike kuritegude sooritamise eest ja seega kuulub ta nende isikute hulka, kellele üldreeglina tähtajalist elamisluba ei anta. Kaebaja on korduvalt toime pannud erinevaid õiguserikkumisi, sealhulgas ka sellise, mis on seotud narkootikumidega, jätkanud õigusvastast tegevust ka vangistuses ja hinnatud vangla poolt ohtlikuks. Seega ta on teistele isikutele, avalikule korrale ja riigi julgeolekule ohtlik välismaalane, kelle Eestis viibimise õiguse piiramine on võimalik, vajalik, mõõdukas ja proportsionaalne vahend vaatamata sellele, et Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus iseloomustab teda hoolsa ja viisaka õpilasena. Pikaajalise elaniku staatust ja perekonna taasühinemist käsitlevate direktiivide 2003/86/EÜ ja 2003/109EÜ mõttes on perekonnaliikmeteks üldjuhul vaid abikaasad ja nende alaealised lapsed ning vanemaid saab sellena käsitleda ainult erandina nende ülalpidamisel oleku korral. Seega pole kaebajal üldse olemaski vastavaid kaitsmist vajavaid õigusi. KarS § 75 lg 2 tulenevalt peab süüdimõistetu muuhulgas otsima endale töökoha. Vastav nõue on seatud tingimuseks ka Viru Vanglas koostatud iseloomustuses. Välismaalasel on see võimalik vaid tööloa olemasolu korral, kuid kaebaja pole 19.01.2011 esitatud taotluses üldse soovinud tööloa andmist ja lisaks ei oma ta nii enda väidetel kui ka vangla andmetel isikut tõendavat dokumenti. Nende mõlema dokumendi puudumine välistab tema allutamise karistusseadustikus ettenähtud kontrollinõuetele ja võib ka ilma tähtajalise elamisloa puudumiseta olla piisavaks asjaoluks vangistusest ennetähtaegselt vabastamise kohta eitava otsustuse tegemisel. Vangistusseaduse § 75 lg 5 kohaselt välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust või viibimisõigust Eestis, saadetakse vabastamisel Eestist välja. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. R. Ageev esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja on sündinud ja kogu oma elu elanud Eestis on. Lisaks elab siin kaebaja perekond, vanemad ja teised sugulased. Põhiseaduse § 9 tuleneb võrdsete õiguste põhimõte. Kaebaja arvates tuleb välismaalasi vaadata lähtudes võrduse põhimõttest ja diskrimineerimise keelust. Võrdsed ei ole välismaalased, kes on tulnud Eestisse, kuid mingi osa elust on elanud teises riigis ja välismaalased, kes on sündinud Eestis ja kel puuduvad igasugused juured väljaspool Eestit. Kaebaja on sündinud Eestis ja saanud siin nii koolihariduse kui ka erialahariduse. Lisaks on kaebajat koolis iseloomustatud kui eeskujulikku õpilast. Kaebajal on tüdruksõber, kellega ta hoiab kontakti ja kavatseb tulevikus luua perekonna. Kaebaja vanemad on end võimelised ise üleval pidama, aga see võib ruttu muutuda ja neil võib kaebaja abi ja toetust vaja minna, sest nad on invaliidid. Kaebaja on alles 28 aastane ja ei ole parandamatu ning soovib saada võimalust naasta normaalse elu juurde pärast karistuse kandmist. Kaebaja ei ole tööluba küsinud sellepärast, sest ta ei teadnud sellest ja keegi ei selgitanud talle ka selle vajalikkusest, mitte et ta ei sooviks töötada. Kaebaja on vanglas õppinud eesti keelt ja ta teab, et riigikeele oskajana on ta 2 tööturul konkurentsivõimelisem. Kaebaja kinnitab, et ta ei ole kadunud inimene Eesti ühiskonna jaoks.
4. PPA palub jätta R. Ageevi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud kehtivast seadusest ning hinnates kõiki asjaolusid kogumis on kaalumise tulemusena leidnud, et kaebaja suhtes kuulub kohaldamisele

§ 124lg 2 p-d 7 ja 9, kuna isik kujutab ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

Halduskohtul oli põhjendatult alust arvata, et kaebaja ohustab avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust ning Eesti territooriumil elavate isikute õigusi ja huve. Nendest asjaoludest lähtuvalt võib kaebajat pidada Eesti avalikku korda ja julgeolekut ohustavaks isikuks.

§ 125

lg 1 alusel võib § 124 nimetatud ohu tõttu avalikule korrale ja riigi julgeolekule anda välismaalasele erandina tähtajalise elamisloa. Kaebaja poolt esitatud tähtajalise elamisloa taotluse menetlemisel ei tuvastatud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid apellandile tähtajalise elamisloa andmise. Asjaolu, et kaebaja on sündinud ja elanud kogu elu Eestis, ei ole iseenesest erandlikuks põhjuseks, mis tingiks igal juhul erandina tähtajalise elamisloa andmise. Kuritegude toimepanemine kahjustab väga tõsiselt avalikku korda ning kuritegelikult käituv inimene kujutab endast suurt ohtu avalikule korrale ja kogu ühiskonna julgeolekule. Riigil võib olla õigus välismaalasest kurjategija välja saata sellest olenemata, kas ta saabus riiki täiskasvanuna või väga noorena või on seal sündinud. Riigi otsustusulatust piiravad perekonna- ja eraelu sätted Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8. Vastustaja on vaidlusaluse otsuse tegemisel tuvastanud, et kaebaja ei ela perekonnaelu Eestis põhiseaduse ja välismaalaste seaduse tähenduses. Pereelu ei ole vanemate ja täiskasvanud laste vahel, kui nad ei demonstreeri täiendavaid sõltuvuselemente. Vastustaja on kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel arvestanud asjaoluga, et kaebaja näol on tegemist pikaajalise sisserändajaga Euroopa Nõukogu ministrite komitee 13.09.2000. a soovituse Rec

§ 124

lg 2 p-de 7 ja 9 alusel, kuna isik kujutab ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Ohuks avalikule korrale ja julgeolekule loeti kaebaja korduvat kriminaalkorras karistatust erinevate kuritegude toimepanemise eest, millest raskeim oli rahva tervise vastane e. narkootikumidega seotud kuritegu. 7.

§ 124

lg 2 p-dest 7 ja 9 tuleneb, et tähtajalise elamiseloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega üle ühe aasta ja tema karistatud ei ole kustunud või välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. 3 Asjas puudub vaidlus selle üle, et R. Ageevit on korduvalt kriminaalkorras karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Elamisloa taotluse esitamise momendil kandis kaebaja talle Harju Maakohtu 03.05.2010. a otsusega mõistetud seitsmeaastast vangistust ja antud kuriteod olid toime pandud katseaja kestel.

§ 12

lg-st 3 tulenevalt käsitletakse asjaolu, et välismaalast on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, ohuna riigi julgeolekule. Asja materjalidest nähtuvalt (karistusregistri väljavõte, riskihindamise analüüs) on kaebaja oma elu jooksul toime pannud erinevaid kuri- ja väärtegusid ning teda on korduvalt karistatud. Kaebaja ei ole teinud mingeid järeldusi talle varasemalt mõistetud karistustest, mis on talle mõistetud tingimisi, vaid on jätkanud kuri- ja väärtegude toimepanemist. Viimane kuritegu on seotud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Narkootiliste ainete kasutamine kujutab endast ohtu ühiskonnale, mis õigustab erimeetmete kohaldamist välismaalase vastu, kes rikub narkootiliste ainete kohta antud õigusakte, kuna narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik ringlus kujutab ohtu rahva tervisele ja ühiskonnale. Varasem korduv kriminaalkorras karistatus annab alust arvata, et kaebaja ei suuda õiguskuulekalt käituda ka pärast viimase karistuse ärakandmist. Ka riskihindamise analüüsis on välja toodud, et kaebaja võib oma eesmärkide saavutamiseks ning probleemide lahendamisel kasutada vägivalda ning majandusliku kasusaamise eesmärgil tegeleda narkootikumide levitamisega(tl 49). Kuna narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist tuleb pidada riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohast äärmiselt ohtlikuks kuriteoliigiks, siis peaksid sellise kuriteo eest karistatud isikule Eestis tähtajalise elamisloa andmiseks olema väga kaalukad põhjused. PPA ja halduskohus on õigesti leidnud, et antud asjas sellised põhjused puuduvad. 8. Asjaolu, et kaebaja on kogu oma elu elanud Eestis, ei kaalu üles temast lähtuvat ohtu Eesti riigile ning siin elavatele inimestele. Kaebaja on varem elanud Eestis tähtajaliste elamislubade alusel ning talle ei saanud olla teadmata, et raskete õigusrikkumiste toimepanemisel ei pruugita tema tähtajalist elamisluba pikendada või talle uut elamisluba anda. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumist ei välista asjaolu, et kaebajal on Eestis elukoht ning tal puuduvad enda väidetel igasugused sidemed Vene Föderatsiooniga. Kaebajale on praegusel momendil pärast tema karistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega väljastatud Vene Föderatsiooni kodaniku pass. Seega on tal võimalik sinna elama asuda ja kuna ta räägib vene keelt, siis puudub võimalus väita, et tal ei oleks Vene Föderatsioonis võimalik toime tulla. 9. PPA on otsuse tegemisel tuvastanud ka selle, et R. Ageev ei ela Eestis perekonnaelu põhiseaduse ja

-i tähenduses. Perekonnaelu ei ole vanemate ja täiskasvanud laste vahel, kui nad ei demonstreeri täiendavaid sõltuvuselemente (vt EIK 12.01.

1. a otsus kohtuasjas A.W. Khan v. the United Kingdom, nr 47486/06 p 32). Täisealiste laste ja vanemate suhted ei ole käsitatavad perekonnana EIÕK artikli 8 tähenduses, kui ei esine erakorralist sõltuvussuhet (vt EIK 15.01.
2. a otsus kohtuasjas Sisojeva and Others v. Latvija, nr 60654/00). R. Ageev ei ole abielus. Nagu nähtub kaebaja enda poolt esitatud taotlusest (tl 33-35), elavad Eestis kaebaja isa, ema ja vend. Kuigi kaebaja vanemad on tema kinnitusel invaliidid, on nad võimelised iseseisvalt toime tulema. Pealegi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et nende toetuse vajamise korral võib neid abistada kaebaja vend, kes elab samal aadressil. Seega ei kaalu kaebaja perekonnaelu riive üles vajadust kaitsta Eesti riigi julgeolekut ja avalikku korda ning õiguskorda kaebajast tuleneva võimaliku ohu eest.
3. Kaebaja on praegusel momendil vabastatud talle mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Samuti on OÜ FREEHAND andnud garantiikirja, et nad on nõus kaebaja võtma tööle. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et seadusandja on

§ 124

kaudu väljendanud tahet oluliselt piirata

§ 124

lg 2 p-des 7 ja 9 sätestatud välismaalasele elamisloa andmist ja leidnud, et peab esinema sedavõrd erandlik asjaolu, mis kaaluks üle 4 kohustuse kaitsta Eesti riigi turvalisust ja õiguskorda. Kaebaja tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja temal töökoha olemasolu ei ole sellised erandlikud asjaolud, mis tingiksid talle tähtaegse elamisloa andmise. 11. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Maili Lokk Einar Vene 5 jäävad kaebaja Agu Timmi poolt