p 1,3,5 järgi üldmenetluses Rita Siniväli Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav: Nimi: Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Aarne KUUSALU asub Vanglas, elas XXXTallinn 39009232724 Eesti 7. klassi eesti ametlikult ei tööta ega õpi kohaldati erinevaid alaealistele mõeldud mõjutusvahendeid alates 2004.a., kriminaalkorras karistatud 3 korda: 30.01.2008 Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi lühimenetluses tingimisi vangistusega 2 aastat 4 kuud katseajaga 2 aastat (vahi all viibis 5 päeva); 02.12.2009 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 kuud, millele liideti varasem kandmata karistus ja kokku mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 6 kuud 25 päeva; 30.05.2011 Viru Maakohus määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 05.08.2012 Tõkend: vahistatud 24.08.2012 Kvalifikatsioon Kaitsja määratud: sven@sillar.ee Kaitsja kahtlustavana kinni peetud ja
p 1, 3, 5 Sven Sillar, tel 5140206, Sven Sillar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aarne Kuusalu
p 1,3,5 järgi ning karistada vangistusega 17 (seitseteist) aastat.
lg 1 alusel arvestada eelvangistusaeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 24.08.2012.a. Tõkend- vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Aarne Kuusalu,lt sundraha I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 800 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aarne Kuusalult menetluskulud riigi tuludesse: - surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu (akt nr 495, 03.12.2012) 309 eurot; - isiku kohtuarstlik ekspertiisi tasu (akt nr 180, 28.12.2012) 84eurot; - isiku ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu (akt nr 395, 04.102.012) 255eurot; - DNA ekspertiisi tasu (akt nr 12E-GE0823, 06.11.2012) 13566.00eurot; - sõrmejäljeekspertiisi tasu (akt nr 12E-SS0172, 13.12.2012 ) 663eurot; - Aarne Kuusalu ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi tasu (akt nr 366, 09.10.2012) 382.50eurot ; - määratud korras A.Kuusalule riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Sven Sillar tasu kohtueelsel uurimisel 537.60eurot ja kohtuistungil 1036,80 eurot - kaitsjale kriminaalasja materjalidest CD-plaadile tehtud koopia kulud 0,45eurot. - XXX sõidukulud 67,32 eurot; Surnu täiendava kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 68 eurot jätta riigi kanda (akt nr 15, 19.12.2012) KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulusid võib tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-1235, Aarne Kuusalu ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. VÕS § 1043, § 1050 ja § TsMS § 440 alusel välja mõista Aarne Kuusalult 10 000 eurot XXX kasuks mittevaralise kahju katteks ja 551,80 eurot varalise kahju katteks (tasuda tuleb XXX arvele nr XXXXXXXXXX) ja 10 000 eurot XXXkasuks mittevaralise kahju katteks (arve nr XXXXXXXXXXX). Asitõendid : 1)Kannatanu XXXsõrmus on politsei poolt üle antud XXXpojale. 2)Pakendis nr 1 (suur pappkarp)- 11.08.2012 sündmuskoha vaatluse käigus avastatud ja kaasa võetud objektid/ proovid: Pakend nr 5 - nööp; Pakend nr 6 - suitsukoni „LD“ ; Pakend nr 7 suitsukoni „Philip Morris“; Pakend nr 8 - tikutops; Pakend nr 11 - rahakott, Swedbank konto väljavõte, Partner kaart XXXnimele, Säästukaart XXXnimele, Maxima kliendikaart, Maxima boonuste kogumise kaart, väike paberitükk telefoninumbriga XXX – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 2,48.- eurot müntides, sendihoidja, üks 20-eurone kupüür, – anda välja XXX(Elab XXX) kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 12 - müts – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 13 - hauaplaat „XXX09.03.1909-12.10.2007“ – anda välja hauaplaadi omanikule XXX’ile, (tel XXX)kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 14 - verekahtlaselt määrdunud paber; Pakend nr 15 - musta värvi püksid kandekotist; Pakend nr 16 - rebitud särk kandekotist; Pakend nr 17 - kandekott prügikastist; Pakend nr 18 ülejäänud esemed kandekotist (komisjonileping XXXnimele, liikluskindlustuse poliis XXXnimele – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; keti katkine tükk ja väike metallist rist, 2-sendiline münt, võtmetekimp(kimbus 4 võtit ja üks elektrooniline võti) – anda välja XXXkohtuotsuse jõustumisel; nööp, märkmik, hambaproteesid toosiga, naisterahva mustvalge pilt, , silmapliiatsid 3 tk, õmblusniit plastmassist toosis, puudritoos, metallist kapsel, aktiveeritud süsi(tabletid), katkine küünte hooldusvahendite komplekt vutlaris, küünla metallist ülemine osa, khaki värvi kandekott, riidematerjalist meigikott, nahast meigikott, kortsus paberisalvrätikud, rebenenud riidematerjali tükk, valge riidematerjali tükk, kilekott „SLMARKET“(sees on marliside tükk ja kirjetega paberitükk) hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 19 - rebenenud aluspüksid kandekotist; Pakend nr 20 - beežid kampsuni tükid kandekotist; Pakend nr 21- pruuni-oranži värvi kott kandekotist; Pakend nr 22- käekott(meigikott) kandekotist; Pakendist 23- Maxima kaupluse tšekk. Samas pappkarbis asuvad veel Pakend nr 3DNA proov verekahtlaselt määrdunud alast kõnniteelt „Kaarli uus K teine 19 1“ kõrvalt ja Pakend nr 12.1- DNA proov mütsi verekahtlaselt määrdumiselt – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 3)Pakendis nr 2 (suur paberkott) - 13.08.2012 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus avastatud ja kaasa võetud objektid: Pakend nr 1- käekell „Citizen“ - anda kannatanu Andrei Barinovile kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 2- metallist alusega küünal topsikus; Pakend nr 3- metallist alusega ja korgiga küünal topsikus; Pakend nr 4- musta värvi plastmassist deformeerunud lillepott; Pakend nr 5- musta värvi plastmassist deformeerunud lillepott; Pakend nr 6- küünal topsikus ilma korgita; Pakend nr 7valget värvi verekahtlase määrdumisega riidetükk; Pakend nr 8- keti katkine tükk; Pakend nr 9plastmassist juustekamm; Pakend nr 10- suitsukoni „Winston“ ; Pakend nr 1- suitsukoni „Winston“; Pakend nr 12- suitsukoni „Winston“; Pakend nr 13- suitsukoni „Winston; Pakend nr 14„Viru Valge“ viinapudel korgiga; Pakend nr 15- „Lauaviin“ pudel korgiga – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 4)Pakendis nr 3 (suur pappkarp) - 11.08.2012 surnu XXXseljas olnud riided: Pakend nr 1 päevasärk „GOWRI tailor shirt“; Pakend nr 2 - hallid spordipüksid(trikoo) ja väljalõigud pükstelt, 2 pappkarpi; Pakend nr 3 - valge puuvillane T-särk; Pakend nr 4 - hallikassinised mustriga sokid; Kannatanu XXXseljas olnud riided: Pakend nr 5 - katki rebitud beež kampsuni tagumine osa; Pakend nr 6 - naiste vasak jalats; Pakend nr 7 - naiste parem jalats; Pakend nr 8 - punast värvi sokid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 24.08.2012 kahtlustatava A.Kuusalu kinnipidamisel ära võetud riided/objektid: Pakend nr 1parema jala jalats „For You; Pakend nr 2- vasaku jala jalats „For You; Pakend 4- teksapüksid „SMOG“ rihmaga ja mobiiltelefoni kotiga – tagastada Aarne Kuusalule kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 6 - mobiiltelefon Samsung Galaxy S2 mälukaardiga ja Tele2 sim-kaardiga – anda XXX’ile (elukoht XXX, tel XXX, isikukood XXX) kohtuotsuse jõustumisel; Asitõendid Pakendist nr 3 - maika-särk „Marco Donati“ ja Pakendist nr 5 - fliisjakk „Coverguard“ on tagastatud A.Kuusalu elukaaslasele XXX; surnu XXXküüntealused võrdlusjälgede kaardil – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 5)Pakendis nr 4(suur pappkarp) - 24.08.2012 kahtlustatva A.Kuusalu korterist leitud ja kaasa võetud riided: Pakend nr 1- jope „WHS WEAR“; T-särk „Vodka“; Pakend nr 2.1- teksapüksid „Redstar“; Pakend nr 2.2- teksapüksid „SMOG established 1999“; Pakend nr 3- teksapüksid „Urban UP“; Pakend nr 10 – vabaaja jalatsid „TREK carbX“; Pakend nr 11 - T-särk „Vodka“– tagastada Aarne Kuusalule kohtuotsuse jõustumisel; ümbrikus XXXsõrmejäljed võrdlusjälgede kaardil, DNA proovid T-särgilt 5 pappkarbis, XXX DNA proov 1 pappkarp ja XXXDNA proov 1 pappkarp – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 6)Pakendis nr 5 (väike ümbrik ) - CD-plaat Kristiine keskuse turvakaamerate videosalvestis 11.08.2012 – hävitada kohtuotsuse jõustumisel 7)Pakendis nr 6 (väike ümbrik) - CD plaat PPA Juhtimiskeskuse numbrile 110 saabunud kõnesalvestis seoses 11.08.2012 aset leidnud sündmusega – hävitada kohtuotsuse jõustumisel Salvestised kriminaalasja juures: CD- plaat sündmuskoha videosalvestisega 11.08.2012 ümbrikus; CD-plaat kahtlustatava A.Kuusalu ütluste ja olustiku seostamise videosalvestisega 20.09.2012 ümbrikus – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa 1. Süüdistuse sisu Aarne Kuusalu süüdistatakse selles, et tema varem röövimise toimepannud isikuna, taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 11.08.2012 kella 17:00 paiku s Rahumäe 5b asuval Rahumäe Kalmistul ründas kannatanut XXX, sünd. XXX.a., lüües teda korduvalt käte ja jalgadega vastu pead, keha ja jäsemeid ning hauaplaadiga korduvalt vastu käsi ja pead, millise tegevusega tekitas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – pea kinnise tömptrauma, mis tüsistus peaajutursega, mille tõttu kannatanu suri sündmuskohal. Peksmise käigus kannatanu osutas vastupanu ja kaitses ennast ning A.Kuusalu tekitas lisaks eluohtlikule vigastusele temale ka kehatüve kinnise tömptrauma ,ülajäsemete kinnise tömptrauma, lohistas teda kõhu peal jalgadest kinni hoides mööda asfalti, millega tekitas kannatanule kõhule nahamarrastuse. Kuna kannatanu kaotas peksmise käigus korduvalt teadvuse, pidi tema taluma pikemat aega tugevat füüsilist valu ja tundma surmahirmu. Kui kannatanu kaotas teadvuse, võttis A.Kuusalu temalt ära Swedbank pangakaardi ja püüdis sõrmest võtta kuldsõrmust, kuid see temal ei õnnestunud. Kuna samal ajal lähenes sündmuskohale kannatanu XXX, sünd. XXXa., ründas Aarne Kuusalu röövimise eesmärgil ka teda, peksis teda käte ja jalgadega üle keha ja pähe, kägistas käte või kampsuniga ning tekitas temale verevalumid, marrastused ja kriimustused näole, kaelale, kehale ja välissuguelundite piirkonda ning eluohtliku tervisekahjustuse- raske peaajupõrutuse, ajukelmetealused verevalumid, hulgalised näokoljuluude murrud, mille tulemusel kannatanu kaotas korduvalt teadvuse. XXX kehaasend muutus vigastuste tekitamise ajal ja ta kaitses ennast käega, seega pidi tema tundma peksmise ajal surmahirmu ja kannatama suurt füüsilist valu. Kui kannatanu kaotas teadvuse, võttis A.Kuusalu temalt ära turukoti, püüdes sealt leida midagi väärtuslikku, kuid ei leidnud. Peksmise tulemusel saadud peatrauma tõttu kujunes XXX välja raske psüühikahäire vaimse võimekuse märgatava tagasilangusena- orgaaniline amnestiline sündroom XXX järgi. Peale kannatanute peksmist rebis A.Kuusalu mõlemalt kannatanult jalast ära kingad ja püksid, XXX ka aluspüksid ja kampsuni, millised koos kannatanute kottidega viis eemale kahte prügikasti ja ühe kastidest pani põlema. Kasutatud hauaplaadi viskas kolmandasse prügikasti. Juhuslik mööduja nägi prügikasti põlemist ja veriseid kannatanuid ning helistas Häirekeskusesse, mille tõttu XXX toimetati haiglasse ja tema elu päästeti. Sama päeval 11.08.2012 kella 20.46 paiku püüdis A.Kuusalu kasutada tapetud XXX pangakaarti s Endla 43 asuvas Swedbank AS pangaautomaadis konto väljavõtte vaatamiseks, kuid see temal ei õnnestunud, kuna ta ei teadnud PIN- koodi. Seega Aarne Kuusalu tappis röövimise eemärgil päevasel ajal avalikus, paljudele isikutele pühas paigas- surnuaias kõrges eas isiku ja kuna ei olnud saadud tulemusega rahul, püüdis samal eesmärgil tappa teist kõrges eas isikut, hoolimata sellest, et tema tegevust võisid pealt näha paljud isikud, et tema põhjustab ohvritele pika aja jooksul suurt valutunnet ja hirmu; tekitas kannatanutele põhjendamatult jõhkraid vigastusi, mis ei olnud röövimise, ega tapmise jaoks vajalikud. Seega väljendas tema põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimkeha kui väärtuse suhtes, pannes kuriteo toime julmal ja piinaval viisil. Seoses röövimisega toime pandud teise inimese tapmisega ja tapmise katsega, mis on toime pandud piinaval ja julmal viisil ning kahe isiku suhtes, pani Aarne Kuusalu toime mõrva, mis on kvalifitseeritav kuriteona
2.Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Aarne Kuusalu süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Aarne Kuusalu tunnistas kohtuistungil, et ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas raha saamise eesmärgil peksis kannatanuid nii rusikate kui jalgadega igale poole kehasse ja muuhulgas ka pea piirkonda, kui kannatanud kaotasid teadvuse, siis otsis ta nad läbi lootuses leida raha või muud väärtuslikku. Kui kannatanud tulid teadvusele, siis peksis neid uuesti. Sealjuures esimesena tungis ta kallale kannatanu XXX, seejärel sündmuskohale tulnud XXX. A.Kuusalu tunnistas, et laskis umbes meetri kõrguselt kahel korral kukkuda hauaplaadil kannatanu XXXkäele, et kätte saada kannatanu sõrmes olevat kuldsõrmust. Kannatanu käed olid peast küll oluliselt kõrgemal, kuid ta ei välista täielikult, et hauakiviga võis kannatanu XXXka pähe pihta saada. Hauaplaadi võttis ta lähedalolevalt haualt. Sõrmust kätte saada ei õnnestunud. A.Kuusalu tunnistas, et kuriteo toimepanemise ajal oli ta alkoholijoobes, oli eelnevalt ära joonud ca 4-5 liitrit õlut. A.Kuusalu tunnistas, et kuna ta oli vigastanud enda kätt, kartis ta, et tema veri on sattunud kannatanute riietele, siis seetõttu tiris ta kannatanutelt seljast ka riideid, millised pani hiljem surnuaia prügikastis põlema. Kohtuistungil mäletas A.Kuusalu sündmusi küllaltki detailselt vaatamata sellele, et oli sündmuse ajal joobes. Peale A.Kuusalu enda ütluste on tema süü tõendatud ka teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. Sündmuskoha vaatlusprotokollidest koos lisadega nähtub kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis, millised isikud, esemed, jäljed ja proovid sündmuskohalt leiti ja ära võeti, samuti see, et kahe kannatanu suhtes kasutati vägivalda, sh kasutati vigastuste tekitamiseks hauaplaati ning millistest prügikastidest leiti kannatanute asjad, kus põlesid kannatanute riided. Sündmuskoha vaatlusprotokollides kajastuv on kokkulangev A.Kuusalu ütlustega enda tegevuse kohta. Laiba vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud sündmuskohalt leitud XXXlaipa, kirjeldatakse tema riietust ja vigastusi. Ka selles tõendis kajastuv on kooskõlas A.Kuusalu enda ütlustega. Asitõendi vaatlusprotokollist /häirekeskuse kõnesalvestis/ nähtub, et juhuslik mööduja teatas, et leidis Nõmmelt kaks verist inimest ja põleva prügikasti. See tõend on samuti kooskõlas A.Kuuslau enda ütlustega. Patsiendi riiete hoiustamise aktist nähtub, et kannatanu XXX osa kampsunist on menetlejale üle antud. A.Kuusalu tunnistas, et ta rebis kannatanut kampsunist ja see rebenes. Asitõendite vaatlusprotokollist lisadega nähtub, et kannatanute riided on verised ja katki rebitud. Katkirebitud riided tõendavad ka seda , et A.Kuusalule võisid kannatanud osutada ka vastupanu. tõendavad kannatanute poolt röövlile vastupanu osutamist, mitte ainult seda, et A.kuusalu lõhkus riided neid kannatanutelt seljast rebides. Läbiotsimisprotokollist koos lisadega nähtub, et A.Kuusalu andis välja riided, mis temal sündmuse ajal seljas olid, milliseid mobiiltelefone tema kasutas. Nende riiete vaatlusprotokollidest ja fototabelitelt nähtub, et on vaadeldud riideid, mis temal sündmuse ajal seljas olid ning millelt leiti verd. A.Kuusalu kinnitas, et pärast sündmust läks ta pangaautomaadi juurde Kristiine Keskusse ja riideid ta polnud selleks ajaks vahetanud. A.Kuusalu kinnipidamisel on ära võetud mobiiltelefon Samsung GalaxyS2 , mis tõendab, et tema kasutas sündmuse ajal abonentnumbrit XXX. A.Kuusalu kinnitas kohtus, et ta seda telefoni kasutas, see oli tema telefon, kuigi ost oli vormistatud tema õe nimel /ise ei saanud ostu vormistada seoses varasemate võlgnevustega/ ja avaldas kohtus, et palub selle telefoni kui asitõendi anda välja enda elukaaslasele XXX. XXXe Tele2 liitumislepingust nähtub et XXXja A.Kuusalu said sündmuse ajal kasutada telefoninumbreid XXX ja XXX; Elion müügilepingust nähtub, et A.Kuusalu kasutuses olnud telefoni Galaxy SII ostis XXX. Kahtlustatava kinnipidamise protokollis kajastuv tõendab, millal ja miks A.Kuusalu kinni peeti, millised esemed ära võeti (telefon Samsung Galaxy); Jälitusprotokollist nähtub A.Kuusalu liikumine 11.08.2012 .a . See on kooskõlas A.Kuusalu enda ütlustega tema liikumise kohta. Kahtlustatav A.Kuusalu ütluste ja olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt /videot vaadati kohtuistungil/ tunnistab A.Kuusalu ja näitab sündmuskohal, kus ja kuidas ta kuriteo toime pani. Need ütlused on täielikult kooskõlas A.Kuusalu poolt kohtuistungil antutega. Karistusregistri teatisest ja kohtuotsustest nähtub, et A.Kuusalu on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja varasemalt ka röövimise eest ; Üleandmise – vastuvõtmise aktist nähtuvalt anti politseile üle USS Securiti Eesti AS poolt turvavideo salvestus Endla 45 Tallinn Kristiine keskuse juurest 11.08.2012 kell 20:50-21:00. Sellelt salvestiselt nähtub, et raha püüdis sel kellaajal välja võtta A.Kuusalu. Asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub, et on vaadeldud turvavideot, kus nähtub A.Kuusalule sarnaneva isiku liikumine Kristiine keskuse juures peale röövimist. Vastusest päringule Swedbank´i nähtub, et Swedbank AS poolt on väljastatud A.Kuusalu pildid kannatanu XXXpangakaardi kasutamise momendil 11.08.2012 kell 20:46. Kõik need tõendid on kooskõlas A.Kuusalu enda ütlustega selle kohta, et ta püüdis XXXpangakaardiga võtta välja raha sularahaautomaadist. Kannatanu läbiotsimisel leidis ta märkmiku, kust rebis välja lehe, millele oli mitmeid neljakohalisi numbreid. Neid püüdiski ta pangaautomaadis PIN-koodidena kasutada. Kui see ebaõnnestus, siis rebis ta selle paberi tükkideks, samuti tegi tükkideks pangakaardi ja raudteetammi juures viskas need minema. Laiba äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tuvastatakse XXXisik. /kannatanu poeg XXXtunneb isa ära/ Surnu XXXkohtuarstlikud ekspertiisiaktid tõendavad selles antud eksperdiarvamusena et muuhulgas tekitas A.Kuusalu XXX eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel XXXsuri; Isiku XXXkohtuarstlik ekspertiisiaktis antud arvamusest nähtub, et millal, millisel viisil ja millised tervisekahjustused, sealhulgas eluohtlik tervisekahjustus, tekitati röövimise käigus kannatanule XXX; Kannatanu XXXkinnitas, et XXXoli aastakümneid tema isa elukaaslane, oli enne kuriteosündmust väga tegus ja aktiivse eluviisiga naine, külastas sõpru, liikus ringi, oli täiesti adekvaatne igas elusituatsioonis. Ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanute röövimise pani toime A.Kuusalu, kuna tema bioloogilist materjali leidub sündmuskohalt leitud esemetel, sealhulgas hauaplaadil, kannatanute verd leiti tema jalatsitelt. A.Kuusalu on ka ise kinnitanud, et peksis kannatanuid muuhulgas jalgadega, kasutas hauaplaati kannatanu XXXsõrmuse äravõtmiseks. Kannatanu XXXambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et kannatanule tekitatud vigastused on põhjuslikus seoses tagajärjega – raske psüühikahäirega, mille tõttu XXXei ole enam võimeline iseseisvalt eluga toime tulema. Kannatanud on esitanud tsiviilhagid. A.Kuusalu on hagid omaks võtnud ja kinnitas kohtuistungil, et temalt nõutavad summad on isegi liiga väikesed arvestades tema poolt toimepandud kuritegu. Vastavalt TsMS § 440 – le rahuldab kohus hagi, kui kostja selle omaks võtab. TsMS § 444 lg 4 alusel ei ole kohus kohustatud hagi rahuldamist kohtuotsuses põhjendama, kui kostja on hagi omaks võtnud. Kõik eelpoolloetletud tõendid on omavahel kooskõlas ja kooskõlas ka süüdistatava ütlustega kui tõendiga. Mingit vaidlust ei ole selles , et süüdistatav ründas kannatanuid varalise kasu saamise eesmärgil, lootis leida neilt midagi väärtuslikku või raha. A.Kuusalu kasutas selle saamiseks vägivalda mõlema kannatanu suhtes. Seega on kuritegu toime pandud seoses röövimisega seoses (
Pole tuvastatud, et A.Kuusalul oleks olnud mingi muu motiiv kannatanute ründamiseks ja peksmiseks. Tapmine seoses röövimisega eeldab, et süüdlane täidab kannatanu suhtes samaaegselt nii röövimise kui tapmise koosseisu. Sisuliselt tähendab see, et süüdlane peab asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga põhjustama ohvri surma, kusjuures ohvri surma suhtes peab tal olema kaudne tahtlus. A.Kuusalu avaldas kohtus, et ta ei mõelnud sündmuse ajal, et selline peksmine võib kaasa tuua ka kannatanute surma, kuid möönis kohtuistungil, et temale on tema elukogemust arvestades arusaadav, et selline peksmine isikute surma kaasa tuua tõesti võib. Seega, A.Kuusalu möönis, et tagajärjeks võib olla ka kannatanute surm, kuid ta suhtus sellesse ükskõikselt. Riigikohus on osundanud /RK 3-1-1-142-05/, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. On ilmne, et A.Kuusalu kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel ning tal polnud mingit alust arvata, et tagajärg ei saabu. Seega oli A.Kuusalul surma kui tagajärje suhtes vähemalt kaudne tahtlus (ja seda mõlema kannatanu suhtes). A.Kuusalu ütles kohtus, et kui tema sündmuskohalt lahkus, siis olid mõlemad kannatanud teadvuseta ja XXXhingas korinal. Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et
§-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui
See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda)./RK 3-1-1128-06/ Kuritegu on toime pandud kahe isiku suhtes, üks isik suri, teine jäi ellu, kuid ei ole kuriteo toimepanemise tulemusena võimeline elama täisväärtuslikku elu ja vajab igapäevast hooldamist. Ka selles osas ei olnud kohtuistungil kvalifikatsiooni üle vaidlust, et kuritegu on toime pandud kahe isiku suhtes. A.Kuusalu ründed XXXja XXXvastu oli ajendatud samast motiivist ja olid toime pandud üksteisest lühikese ajavahemiku järel. A.Kuusalu avaldas kohtus, et kui ta nägi sündmuskohale saabuvat XXX, siis püüdis ta temale jätta mulje, et just äsja leidis sealt läbipekstud XXXning seejärel koheselt ründas XXX samuti eesmärgil saada temalt raha. Lahendades A.Kuusalu teo kvalifitseerimise küsimust, tuleb arvestada seda, et ühe isiku, s.o XXXsurm saabus, mistõttu selles osas oli tegu - tapmine seoses röövimisega ehk mõrv - lõpule viidud ja teise, so XXXsuhtes jäi tegu lõpule viimata süüdlasest mitteolenevatel põhjustel. Riigikohus on osundanud , et sellisel juhul puudub vajadus viidata täiendavalt
Seda põhjusel, et mõrvakatse ei moodusta lõpuleviidud mõrvaga kogumit, vaid neeldub lõpuleviidud mõrvas. Seega on A.Kuusalu käitumine õigesti kvalifitseeritud
Vaidlus on tekkinud kvalifikatsiooni p 1 osas. Kaitsja leiab, et mõrv ei ole toime pandud piinaval ja julmal viisil. Kohus leiab aga , et kuritegu on ka selles osas õigesti kvalifitseeritud. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal. Samuti võib tapmise piinaval viisil moodustada ohvri surnuks peksmine, sel juhul tuleb arvestada löökide tugevust, hulka ja kestust, kohta inimkehal, kuhu löögid olid suunatud, tekitatud kehavigastuste hulka ja laadi ning valutunde kestust. A.Kuusalu peksis XXXsurnuks. XXXvigastused olid järgmised: pea kinnine tömptrauma, ninaluude murd vasakul, koldeline kahepoolne pehmekelmealune verevalum, hulgalised põrutushaavad näol (otsmikul, parema kulmu piirkonnas, vasakul kõrval), põrutushaav ülahuule limaskestal, hulgalised nahamarrastused näol, verevalumid huulte limaskestal ja ülalõua igemel, hulgalised verevalumid kõõlustanul, hulgalised nahaalused verevalumid näol, pea kinnine tömptrauma tüsistusena peaajuturse . Lisaks surmaga lõppenud pea kinnisele tömptraumale esinesid kannatanul veel kehatüve kinnine tömptrauma, hulgalised kahepoolsed roidemurrud koos rinnakelme vigastusega paremal ja parempoolse veririnnaga, nahamarrastused kehatüve eespinnal, nahaalused verevalumid parema rangluu ja rinnaku piirkonnas, kehatüve paremal küljel üla- ja alajäsemete kinnine tömptrauma, 5.sõrme lüli ja 2.kämblaluu murd vasakul, hulgalised põrutushaavad labakätel , nahaalused verevalumid labakätel, nahamarrastused vasakul põlvel ja säärel. Ei ole mingit alust kahelda, et selliste hulgaliste vigastuste tekitamise tagajärjel tundis kannatanu suurt valu ja piina. Eksperdiarvamuse p-s 5 on öeldud, et peale kõikide tervisekahjustuste saamist saabus XXXsurm suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul, mis võib olla mõõdetav minutites. Tulenevalt sellest , et surm saabus lühikese aja möödudes, leidis kaitsja, et piinav viis on välistatud. Kohus leiab, et kaitsja seisukoht ei ole õige. Ekspert on öelnud, et peale kõikide vigastuste saamist saabus surm minutite möödudes. On aga ilmne, et kõikide vigastuste tekitamiseks, mis esinesid XXX, ja mis olid eelpool nimetatud, kulus samuti aega ja selle aja jooksul tundis XXXilmselgelt valu ja piina, kui arvestada vigastuste hulka , nende asukohta ja iseloomu. Eksperdiakti p-s 6 on öeldud, et terviskahjustused XXXlabakätel võivad olla tekitatud enesekaitse käigus löökide tõrjumisel. Seega on tõendatud ka see, et XXXosutas A.Kuusalule vastupanu ehk XXXei kaotanud teadvust kohe esimeste löökide järel. XXXpoeg avaldas kohtus, et tema isa oli vaatamata oma vanusele heas füüsilises vormis, oli tegelenud varasemalt spordiga ja tulenevalt sellest võis ta ka vastupanu osutada. XXX vigastused olid järgmised: peaaju põrutus koldega keskjoonel koos verdumisega ajuvatsakestesse, ämblikvõrkkestaalune verevalum vasakul otsmiku piirkonnas, äge kõvakelmealune verevalum paremal kiiru-kuklapiirkonnas, näokoljuluude murrud (ninaluu killunenud murd), sõelluurakustiku murrud, vasaku ülalõuaurke külgseina murd koos verejooksudega ülalõuaurkesse, verejooks kiilluu-urkesse, põrutushaavad ninajuurel ja vaskaul kõrvalestal, verevalumid vasaku põse piirkonnas pehmetes kudedes, nahaalused verevalumid , nahamarrastused ja kriimustused näol, nahaalused verevalumid ja kriimustused vasakul pool kaelal, verevalumid kaela pehmetes kudedes koos neelu seina komprimeerimisega, nahaalused verevalumid , nahakriimustused ja marrastused kehatüvel ning õla- ja alajäsemetel, nahaalused verevalumid ja marrastused välisuguelundite piirkonnas. Ekspert on öelnud, et nahaalused verevalumid ja nahakriimustus vasakul kaelal ja verevalumid kaela pehmetes kudedes koos neelu seina komprimeerimisega võisid olla põhjustatud kätega kägistamisest. On tuvastatud, et XXXkarjus (seda kinnitas A.Kuusalu ise) , kui talle kallale tungiti, seega on ilmne, et A.Kuusalu püüdis teda kägistades vaigistada, kuigi A.Kuusalu seda ise kohtuistungil ei kinnitanud või ei mäletanud. On ilmne, et eelpoolloetletud hulgaliste vigastuste asukohta ja iseloomu arvestades tundis kannatanu XXXsuurt valu ja piina. Tähelepanuta ei saa jätta, et A.Kuusalu peksis kannatanuid korduvalt, ehk niipea, kui kannatanud tulid teadvusele, peksis ta neid uuesti. Ei ole mingit kahtlust, arvestades kannatanutele tekitatud vigastusi, et A.Kuusalu tegevus põhjustas ohvritele suurt valu. Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud mõrvana piinaval viisil (
Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Julm viis võib ilmneda sarnaselt piinava viisiga tapmisteos (ja antud juhul ta ilmnebki juba ka tapmisteos iseenesest), kuid see ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Julm viis võib väljenduda ka süüdlase ebainimlikes toimingutes enne ja pärast tapmist, kuriteo toimepanemise ajas, kohas jne. Piinavaks või julmaks hinnatavate asjaolude suhtes peab süüdlasel olema vähemalt kaudne tahtlus. Ohvri piinamine või julmutsemine ei pea olema süüdlase eesmärk, piisab, kui ta peab ohvri kannatusi või brutaalset surma võimalikuks ja möönab seda. On ilmne, et A.Kuusalu möönis, et järjepideva peksmisega ta kannatanutele suurt valu põhjustab. A.Kuusalu pani toime kuriteo inimeste suhtes, kes tulid kalmistule mälestama oma lähedasi. Tegemist oli päevase ajaga. A.Kuusalu ründas kõrges eas inimesi ehk valis enda ohvriteks isikud, kes ilmselgelt ei ole füüsiliselt võimelised osutama eriliselt intensiivset vastupanu rünnaku korral. Paljuks ei pidanud A.Kuusalu ka lähedalolevat hauda rüvetada ehk sealt hauaplaat välja kiskuda, et sellega kannatanu XXX sõrmust kätte saada. Ilmne on, et lastes kõrgelt kukkuda hauaplaadi kannatanu käele , lootis A.Kuusalu, et sellega lömastab ta kannatanu jäseme või eemaldub see kehast hoopis ja tal on võimalus sõrmus siiski kätte saada. Kannatanu XXXkarjus, tema vaigistamiseks kägistas A.Kuusalu teda. On ilmne, et mõlemad kannatanud tundsid surmahirmu nii rünnaku alguses kui ka vahepeal teadvusele tulles. Kuriteojälgede likvideerimiseks rebis ta kannatanutelt riideid seljast, kusjuures XXXjäi lamama palja alakehaga. XXXotsustas A.Kuusalu liigutada XXX lähemale, lohistades teda näoga allapoole mööda maad mitmeid meetreid. Kohtu arvates on A.Kuusalu pannud kuriteo toime julmal viisil ja seda mõlema kannatanu suhtes. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Seejuures arvestatakse karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid. A.Kuusalu eluhoiakus peegeldub üldine lugupidamatus õiguskorra vastu ja tema poolt ühe inimese suhtes tapmise ja teise suhtes tapmiskatse toimepanemises seoses röövimisega väljendub sügav hoolimatus teiste inimeste elu suhtes. Et kuritegu on toime pandud kalmistul, selles väljendub A.Kuusalu lugupidamatus ka teiste inimeste väärtushinnangute suhtes ja teiste inimeste mälestuste suhtes. Vaatamata suhteliselt noorele eale on A.Kuusalu varem juba kahel korral kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka röövimise eest. Röövimise eest mõisteti A.Kuusalule vangistus tingimisi, kuid ta pani katseajal toime varguse ja temale mõistetud karistus pöörati täitmisele (liideti uue otsusega mõistetud karistusega ) . A.Kuusalu on vabastatud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 30.05.2011.a. Viru Maakohtu määrusega. Seega on A.Kuusalule korduvalt antud võimalus enda käitumist muuta, kuid ta ei ole soovinud karistustest mingeid järeldusi teha ega õiguskuulekat elu elada. A.Kuusalu varasemast elukäigust ja talle varem mõistetud karistustest nähtub, et A.Kuusalu suhtes on vaja rakendada senisest raskemaid karistusmeetmeid. Käesoleva kriminaalasja aineks olevad kuriteod on rasked isikuvastased kuriteod. Üks ohvritest on surnud ja teine on 100 % töövõimekaotusega invaliid. A.Kuusalule mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja karistab selle eest rangelt.
koosseisu on A.Kuusalu oma tegevusega täitnud mitte ainult ühe, vaid koguni kolme punkti osas. Seda tuleb kahtlemata karistuse mõistmisel arvestada ehk tulenevalt sellest tuleb mõista talle kindlasti keskmisest raskem karistus. Juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Nii on osundanud ka Riigikohus. Kõrges eas isiku mõiste
p 3 tähenduses peetakse nii kohtupraktikas kui ka õiguskirjanduses vanaduspensioniealisi inimesi. Riigikohus on osundanud, et ei pea vajalikuks seda väljakujunenud praktikat muuta. Seda eriti olukorras, kus koos keskmise eluea tõusuga on sellele vastavalt tõstetud ka vanaduspensioni saamise iga ja tõenäoliselt tõstetakse seda veelgi. Kahtlust ei ole, et kõrges eas isikuteks on ka isikud, kes on jõudnud oodatava eluea lähedale või keda saab pidada raugaks. XXXoli surma momendil 80 aasta vanune ja XXXoli kuriteo toimepanemise ajal 76-aastane, seega olid kannatanud mõlemad oluliselt vanemad kui praegu kehtiv vanaduspensioni iga ja nad oli jõudnud oodatava keskmise eluea lähedasse vanusesse. /RK 3-1-1-93-12/. Kohus arvestab A.Kuusalu karistust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemist kõrges eas isiku suhtes, samuti arvestab seda, et kannatanud olid mõlemad kõrges eas. A.Kuusalu ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühhologilise kompleksekspertiisi aktist nähtub, et A.Kuusalu oli temale inkrimineeritavate tegude ajal tavalises alkoholijoobes ja temal ei avaldunud psühhootilisele seisundile ega muule ajutisele raskele psüühikahäirele omaseid sümptomeid, st ta oli võimeline oma tegude keelatusest aru saama ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, st. tema oli talle süüksarvatud tegude ajal süüdivusseisundis. A.Kuusalul käitumises avaldub düssotsiaalsele isiksushäirele iseloomulik käitumismuster. Käesoleval ajal on ta võimeline osalema menetlustoimingutes, esinema kohtus ja süüdimõistmise korral kandma karistust. Tema võime oma tegude keelatusest aru saada ei olnud
Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus A.Kuusalu puhtsüdamlikku kahetsust, mida ta on avaldanud kogu menetluse kestel. Kohtuistungil palus A.Kuusalu kannatanutelt andestust ja avaldas, et ta ei palu , et talle andestataks kohe vaid ajapikku. Kohtul ei ole alust kahelda A.Kuusalu kahetsuse puhtsüdamlikkuses ja kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna ning leiab, et seda arvestades võib A.Kuusalule mõista karistuse alla
Kohus nõustub täielikult prokuröri poolt taotletud karistusmääraga, leiab, et see on kooskõlas isiku süü suuruse, karistuse eesmärkidega. Kohus juhindus KrMS § 306; § 311; § 313; § 315. Anne Rebane kohtunik Velve Unt rahvakohtunik Uko Tipp rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.