KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1753 Haldusasi Marju Silveti (Silvet) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.08.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Marju Silveti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Marju Silvet Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.08.
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
- Marju Silvet esitas 17.08.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb Politsei- ja Piirivalveameti 30.03.
- a otsuse nr 2.1-3/56304-2 ning Riigiprokuratuuri 11.06.
- a määruse nr RP-6-8/12/319-II tühistamist, Riigiprokuratuuri tegevusetuse kuriteo tunnuste analüüsimisel õigusvastasuse tuvastamist, Riigiprokuratuuri kohustamist võrdlema Ü. J. erinevates menetlustes antud ütlusi muude tõenditega, avalik-õigusliku suhte (kuriteo ajendi ja aluse ning kriminaalmenetluse algatamise) tuvastamist, kriminaalmenetluse algatamise määruse andmist ja kriminaalmenetluse jätkamist ning kriminaalasja materjalide uurimisalluvuse kohaselt edastamist. Kaebuse kohaselt jättis Politsei- ja Piirivalveamet õigusvastaselt algatamata kriminaalmenetluse Ü. J. suhtes valeütluste andmise alusel. Valeütlusi anti tsiviilasjades nr 208-6737 ja 2-09-
- Kaebaja vaidlustas menetluse algatamata jätmise, kuid Riigiprokuratuur jättis kaebuse rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse määruskaebuse esitamiseks rahuldamata. Kaebaja põhjendatud huviks on, et kui kriminaalmenetluses tuvastatakse valeütluste andmine, on kaebajal võimalik taotleda tsiviilasja teistmist. Kaebaja palub jätta kohaldamata KrMS § 208 lg 1, mis ei võimalda isikul pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse ilma advokaadi vahenduseta.
- Tartu Halduskohus tagastas 24.08.
- a määrusega M. Silveti kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette uurimisasutuse ja prokuratuuri pädevuse kriminaalmenetluse alustamisel ja lõpetamisel ning nende otsuste vaidlustamise korra. Kui kaebaja õigusi on mõne kriminaalmenetluse toiminguga rikutud, on kaebajal võimalik lähtuda KrMS § 228 lg-test 1 ja 2 ning § 230 lg-st
- Kaebekorra puudumist ei saa järeldada asjaolust, et ringkonnakohus ei vaadanud kannatanu kaebust sisuliselt läbi. Sõltumata sellest, kas kriminaalmenetlust alustati või mitte, on otsustatud seda mitte jätkata. Kriminaalmenetluse jätkamine kriminaalmenetlust välistava asjaolu selgumisel on vastuolus seaduslikkuse põhimõttega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
- M. Silvet esitas 07.09.2012 halduskohtu määrusele määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja saata asi halduskohtule läbivaatamiseks. Halduskohus ei võtnud seisukohta kõigi kaebuses esitatud nõuete kohta, vaid käsitles üksnes osasid neist. Halduskohus jättis hindamata, kas kaebajal on kriminaalmenetluse seadustiku sätete alusel võimalik oma õigusi kaitsta. Kuna kaebaja taotluste lahendamine ei ole KrMS alusel võimalik, puudub teistsugune menetluskord ja esitatud nõuded tuleb lahendada halduskohtus. Ringkonnakohtu määrus, millega jäeti kaebajale riigi õigusabi andmata, takistab kaebaja põhiõigust asja sisuliseks lahendamiseks.
- Politsei- ja Piirivalveamet palub 25.09.
- a vastuses määruskaebusele jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna kriminaalmenetluse alustamata jätmise ja lõpetamise vaidlustamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- HKMS § 2 lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on esitanud mitu erinevat nõuet, kuid tema eesmärgiks on kriminaalmenetluse algatamine. Kõik teised nõuded, s.h Politsei- ja Piirivalveameti ja Riigiprokuratuuri kirjade tühistamise, erinevate toimingute õigusvastasuse tuvastamise ning kohustamisnõuded sisalduvad juba kriminaalmenetluse algatamise nõudes.
- HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kannatanul on KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korda järgides võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse algatamata jätmist ning kaebaja väidete kohaselt on ta vastava menetluskorra ka läbinud. Kaebaja leiab, et tema kaebeõigus tuleneb sellest, et kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud võimalused ei ole tema õiguste kaitseks piisavad. Riigikohus selgitas 22.03.
- a määruses nr 3-3-1-11-13, et isiku etteheited seaduses ette nähtud kohtumenetluse korrale ei anna isikule alust nõuda seaduses ette nähtud kohtumenetluse asemel asja lahendamist mittepädevas kohtus; põhiseadusest ei tulene, et käesolevat vaidlust peaks lahendama tingimata halduskohus. Seega ei tulene asjaolust, et kaebajal on kriminaalmenetluses seaduses sätestatud kaebetee läbitud, halduskohtu pädevust asuda sama asja uuesti lahendama. 2 Viidatud lahendist tuleneb samuti, et Riigiprokuratuuri ja vajadusel kohtu pädevuses on esmalt anda hinnang, kas kaebajate õigusi on kriminaalmenetluses riivatud ning kas ja millises mahus nõuab põhiseadus EIÕK art 6 lg 1 valguses sellistel juhtudel kohtulikku õiguskaitset. Seega oli kaebajal võimalik taotleda KrMS §-de 207 ja 208 põhiseaduspärasuse kontrolli ringkonnakohtu menetluses. See võimalus ei ole veel tänaseks ammendunud, kuna kaebajal on võimalik esitada määruskaebus Riigikohtule ning taotleda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist nende normide suhtes, mis piirivad kaebaja edasikaebeõigust kriminaalmenetluses.
- Ringkonnakohus märgib samuti, et kaebaja ei ole minetanud veel oma õiguste kaitse võimalust tsiviilkohtumenetluses. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt jäeti Tartu Maakohtu 21.03.
- a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-3118 (kaebaja hagi töökiusamise ja töövägivalla tuvastamise ning kahju hüvitamiseks) läbi vaatamata, kuna kaebaja võttis hagi tagasi. Määruses on selgitatud, et TsMS § 426 lg 1 alusel loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega on kaebajal võimalik esitada samasisuline hagi maakohtule uuesti. Maili Lokk Agu Timmi 3 Madis Ernits