← Eesti

3-13-529/63

Obsah (4)§ 121§ 37§ 44§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-529 Haldu

§ 121lg 4; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 07.02.2013 otsusega nr 11 Haabersti linnaosas Kakumäe tee 234, 234a, 238 ja Kakumäe tee 236 / Kiviranna tee 1 kinnistute detailplaneeringu (Ruum ja Maastik OÜ töö nr 08/07), millega nähakse ette Haabersti linnaosas asuval 4,83 ha suurusel planeeringualal asuvate kinnistute ümberkruntimine ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine kolmeteistkümne kuni 2korruselise üksikelamu ehitamiseks. Kokku on kavandatud kolmteist elamumaa, üks transpordimaa ja kaks maatulundusmaa sihtotstarbega krunti. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine. Otsuse kohaselt taotletakse ka Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ muutmist, kuna detailplaneeringuga taotletakse 3-13-529 looduskaitseseadusest tuleneva Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist kuni 165 meetrini rannaastangust.
  2. OÜ Goldenbrand esitas 07.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (halduskohtu nõudel täpsustatud 09.03.2013, 13.03.2013 ja 21.03.2013), milles palus: – tühistada Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013 otsus nr 11 kehtestatud detailplaneeringu positsioonidel 15 ja 16 kavandatud maatulundusmaa kruntide osas; –

§ 37

lg 2 p-st 2 koosmõjus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 33 lg-ga 1 taotleb kaebaja detailplaneeringu osalise tühistamise korral ka kohaliku omavalitsuse kohustamist vaadata asi uuesti läbi ja teha uus otsus; – teha vastustajale ettekirjutus viia 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ilma detailplaneeringut koostamata detailplaneeringu positsioonidel 15 ja 16 kavandatud kruntide maakasutuse sihtotstarve kooskõlla Tallinna üldplaneeringuga, mille kohaselt on maakasutuse juhtfunktsiooniks perspektiivne väikeelamute ala kõrghaljastuse säilitamise kohustusega, kus võivad paikneda ühepere- ja ridaelamud; – teha vastustajale ettekirjutus jätta detailplaneeringu positsioonidel 15 ja 16 kavandatud kruntide planeeringu menetlemisel kohaldamata Keskkonnaameti 02.12.2009 kirjas nr HJR 14-9/34317-2 ja 27.10.2010 kirjas nr HJR 14-9/27112-3 esitatud seisukohad 165 meetri laiuse ehituskeeluvööndi ulatuse kohta, kuna planeeringuala jääb tegelikkuses 50 meetri laiusesse ehituskeeluvööndisse. Kaebuse kohaselt on see esitatud

§ 44lg-te 1 ja 2 ning Plan

S § 26 lg 1 alusel ehk nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka populaarkaebusena. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus ei vasta haldusakti sisu- ja vorminõuetele. Otsusest ei selgu, mis takistas detailplaneeringu pos 15 ja pos 16 kavandatud kruntide maakasutuse sihtotstarvete määramist kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, mis sätestab maakasutuse juhtfunktsiooniks perspektiivse väikeelamute ala. Otsuses puuduvad nii küllaldane põhjendus kui ka õiguslik alus ning kaalutlusõigust ei ole teostatud kooskõlas PlanS § 4 lg-tes 2 ja 3 sätestatud volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestamata on jäetud olulised asjaolud ja kaalutud ei ole juriidilisest isikust kinnistute omaniku põhjendatud huve. Viidatud kruntidele maatulundusmaa sihtotstarbe määramisega riivatakse intensiivselt kaebaja ja kinnistu omaniku OÜ Ringvald põhiõigusi (ettevõtlusvabadus, omandipuutumatus). Maakasutuse juhtotstarbe muutmise näol on tegemist haldusakti muutmisega isiku kahjuks, kuid otsuse tegemisel pole haldusmenetluse seaduse (HMS) asjakohasest regulatsioonist lähtutud ega arvestatud usalduse kaitset. Samuti ei saanud üldplaneeringus määratud juhtotstarbest kõrvalekaldumise aluseks olla Tallinna Linnavolikogu 24.03.2005 otsusega nr 67 algatatud teemaplaneering „Tallinna rohealad“, sest vastav teemaplaneering on senini kehtestamata. Õigusvastane on ka tuginemine Haabersti Linnaosa halduskogu 28.02.2006 otsusega nr 15 kinnitatud Kakumäe poolsaare rohealade arengukavale, sest halduskogul puudub haldusaktide andmise õigus ja otsus on seega HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühine. Detailplaneering ei saanud lähtuda ka Tallinna Linnavolikogu poolt 10.03.2011 vastu võetud Haabersti linnaosa üldplaneeringu lahendusest, sest nii kinnistute omanik OÜ Ringvald kui ka kaebaja on planeeringu avalikul väljapanekul esitanud vastuväited üldplaneeringu lahendustele. Seega on vaidlustatud otsuse põhjendustes esitatud väited ebaõiged ja moonutatud. Kopli lahe rannaalal 200 meetri laiuse ehituskeeluvööndi määratlemine on toimunud kergekäeliselt ja meelevaldselt. Otsuses ei ole arvestatud HMS § 5 lg-t 5, mille kohaselt juhul, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid menetluse ajal muutuvad, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus Tallinna linna rannajoonel ja Harku järve kaldajoonel sätestatud ehituskeeluvöönd laiusega 50 meetrit jäi kehtima ka pärast 2

(7)3-13-529 looduskaitseseaduse (LKS) jõustumist, sest LKS rakendussätetes puudub eriregulatsioon seaduse tagasiulatuvaks kohaldamiseks. Kõnealuse detailplaneeringu algatamise taotlus esitati 14.10.2002 ning tollal kehtinud ranna ja kalda kaitse seaduse § 10 lg 1 kohaselt oli tiheasustusalal 50 meetri laiune ehituskeeluvöönd (v.a mererand Narva-Jõesuu linnas). Alates 10.05.2004 kehtiva LKS § 37 lg 1 p-st 1 ja § 38 lg-st 2 tulenevalt ulatub mh Läänemere rannal metsamaal ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini ehk selle laiuseks on 200 meetrit. Käesoleval juhul tuleb lähtuda planeeringutaotluse esitamise ajal kehtinud normidest ja põhjendamatu on ehituskeeluvööndi vähendamine üksnes 165 meetrini. Ehituskeeluvööndi vähendamine või vähendamata jätmine mõjutab isikute põhiseaduslikult kaitstavat ettevõtlusvabadust ning omandi kasutamise vabadust. Kaebaja on sõlminud OÜ-ga Ringvald 21.05.2011 käsunduslepingu ning on jätkuvalt huvitatud pos 15 ja pos 16 asuvate kruntide arendamisest. OÜ-l Goldenbrand on põhjendatud huvi vaidlusalustele kruntidele hoonestuse planeerimiseks, sest lepingu järgselt tasub OÜ Ringvald kaebajale 70 000 eurot pärast detailplaneeringu algatamist, milles nähakse ette vaidlusalusele maa-alale minimaalselt kaheksa elamukrundi moodustamine. Vaidlustatud detailplaneeringu jõustumise korral muutub uue planeeringu koostamine lähiajal ehk OÜ Goldenbrand ja OÜ Ringvald vahelise lepingu kehtivuse perioodil ilmselgelt võimatuks. Detailplaneeringu osalise tühistamisega ei kaasne OÜ-le Ringvald täiendavaid kulutusi, vaid hoopis selle jõustumine tooks OÜ-le Ringvald kaasa OÜ Goldenbrand poolt rahalise nõude esitamise (maksimaalselt 100 000 eurot) tulenevalt nendevahelisest käsunduslepingust. OÜ Goldenbrand on 21.03.2013 esitanud vaidlusalusele maa-alale detailplaneeringu algatamise ettepaneku Tallinna Linnaplaneerimise Ametile. Kaebuse esitamiseks on lisaks subjektiivsete õiguste rikkumisele ka preventiivne huvi, sest kohtulahend võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus detailplaneeringu positsioonidel 15 ja 16 asetsevate kruntide osas detailplaneeringu koostamisel ning ehitus- ja maakasutustingimuste määramisel, samuti Haabersti linnaosa üldplaneeringule esitatud vastuväidete läbivaatamisel. Avalikke huve riivab asjaolu, et vaidlustatud otsus on vastuolus õigusnormidega, Tallinna üldplaneeringuga ja maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas kaalutlusvigadega ning detailplaneeringu kehtestamisel on rikutud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Avalikku huvi on ületähtsustatud ja pole arvestatud, et antud maa-alal kinnisvara arendamisel on maakonnaplaneeringust ja linna üldplaneeringust tulenevalt niikuinii kõrghaljastuse säilitamise kohustus, samuti tagab hoonestamine nii inimeste ööpäevaringse kohaloleku kui ka kontrolli ning kaob võimalus ladustada alale rämpsu ja olmeprahti. Perspektiivse elamumaa asemel roheala kavandamine rikub nii avalikku huvi kui ka maaomaniku kaitstavat usaldust temale kuuluva kinnisasja kasutamiseks kõrgemat järku planeeringutes ettenähtu kohaselt. Asjas puudub ülekaalukas huvi, mis tingiks üldplaneeringu erandlikku muutmist. Kohalik omavalitsus on rakendanud õigusnorme meelevaldselt. 3. Tallinna Halduskohus tagastas 02.04.2013 määrusega OÜ Goldenbrand kaebuse

§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult.

Kaebaja väited seoses Tallinna Linnavolikogu poolt 10.03.2011 vastu võetud Haabersti linnaosa üldplaneeringu menetluses osalemisega ei ole asjassepuutuvad, sest kaebuses ei ole vaidlustatud üldplaneeringu menetluses tehtud toiminguid. Samuti ei ole kaebuse esemeks Haabersti Linnaosa halduskogu 28.02.2006 otsus nr 15. Kaebuses on selle õiguslikuks aluseks märgitud

§ 44

lg 1 (subjektiivsete õiguste kaitse),

§ 44lg 2 (teiste isikute õiguste kaitse või avaliku huvi kaitse) ja PlanS § 26 lg 1 (subjektiivsete õiguste ja avaliku huvi kaitse kaebus). 3

(7)3-13-529 OÜ Goldenbrand ei ole vaidlusaluse otsusega hõlmatud detailplaneeringu ala kinnistu omanik ega selle haldusakti adressaat, mistõttu võiks Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013 otsus nr 11 rikkuda üksnes OÜ Ringvald õigusi, kes peaks olema ka kaebuse esitajaks. Kaebusest ei nähtu, kuidas piiratakse vaidlusaluse otsusega OÜ Goldenbrand ettevõtlusvabadust ja viited preventiivsele huvile on ainetud. Kaebaja on läbisegi nimetanud igasuguseid asjaolusid, mis võivad puudutada küll OÜ Ringvald õigusi, kuid mitte OÜ Goldenbrand omi. Sisuliselt taanduvad kõik kaebuse väited maaomaniku subjektiivsete õiguste rikkumisele. OÜ Ringvald kinnitas kohtule korduvalt, et tema ei ole volitanud X Xt ega OÜ-d Goldenbrand kaebust esitama ning tema huvides on vaidlusaluse otsuse jõustumine. Kaebaja teatas, et OÜ Goldenbrand on 21.03.2013 esitanud Tallinna linnale taotluse uue detailplaneeringu koostamise algatamiseks (s.o OÜ-le Ringvald kuuluvale maale ehitusõiguse seadmiseks) ja kaitseb seega oma subjektiivseid õigusi, kuna käsunduslepingu järgselt tasub OÜ Ringvald kaebajale 70 000 eurot pärast detailplaneeringu algatamist, milles nähakse vaidlusalusele maale ette minimaalselt kaheksa elamukrundi moodustamine. Kaebuse esemeks oleva otsuse jõustumine toob OÜ-le Ringvald aga kaasa OÜ Goldenbrand poolt käsundiandja vastu rahalise nõude esitamise (maksimaalselt 100 000 eurot). See ei selgita aga kuidagi, millist kaebaja subjektiivset õigust vaidlusalune linnavolikogu otsus rikub, vaid põhjendused seonduvad üksnes OÜ Ringvald kahjude väidetava suurenemisega. Kaebaja positsioon on vastuoluline, sest väidetavalt täidab ta endiselt käsunduslepingut ehk esindab OÜ-d Ringvald, kuid viimane ei ole seda soovinud. Vaatamata kaebuse korduvale käiguta jätmisele ei ole kaebaja vastuolusid kõrvaldanud. Lõppenud käsunduslepingust tulenevad võimalikud pooltevahelised nõuded ei puutu asjasse ning sellise vaidlusega ei saa pöörduda halduskohtusse, vaid maakohtusse. Kuivõrd kaebaja tegutseb enda arvates käsundiandja huvides ja temaga sõlmitud lepingu alusel, siis on tegemist pahatahtliku kaebusega, et sundida OÜ-d Ringvald tegudeks, mida viimane ise ei soovi ja sellist huvi ei saa kohus aktsepteerida põhjendatud huvina kaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas rikub Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013 otsus nr 11 tema subjektiivseid avalikke õigusi. Veel ei ole tekkinud ka olukorda, kus OÜ Goldenbrand esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus oleks lahendamata ning kaebaja ei olnud enda nimel ja huvides esitanud volikogule enne kaebusega halduskohtusse pöördumist ühtegi taotlust mõne haldusakti andmiseks või muutmiseks, kuigi viitab korduvalt KOKS § 33 lg-le 1. Pärast kaebuse esitamist Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks ei saa põhjendada kaebuse esitamise eesmärki ja kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kuna otsus võib rikkuda vaid kolmanda isiku OÜ Ringvald õigusi, siis ei ole kaebajal võimalik esitada tühistamisnõuet ega ka kohustamisnõuet. Kuna kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, et OÜ Ringvald hakkaks täitma käsunduslepingust tulenevaid kohustusi, siis esineb

§ 121lg 2 p-s 2 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.

Kaebuses toodud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tagastab kohus

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebuse selle esitajale.

Kaebajal ei ole võimalik oma eesmärki saavutada ühegi halduskohtule esitatava nõudega, vaid käsunduslepingust tulenevad vaidlused tuleb lahendada maakohtus. 4. OÜ Goldenbrand esitas halduskohtu määruse peale 15.04.2013 määruskaebuse koos taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 03.05.2013 määruse resolutsiooni p-ga 1 OÜ Goldenbrand määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule ning määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis halduskohus rahuldamata OÜ Goldenbrand esialgse õiguskaitse taotluse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4

(7)3-13-529
  1. OÜ Goldenbrand palub määruskaebuses halduskohtu 02.04.2013 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse või saata asi halduskohtule uueks lahendamiseks. Samuti taotleb määruskaebuse esitaja asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Halduskohtu määrus on ebaveenev, oletuslik ja õiguslikult põhjendamata ning kohus on rikkunud selgitamiskohustust. Halduskohus ei ole hinnanud, millised kaebaja õigusi rikkuvad tagajärjed saabuvad juhul, kui tema poolt taotletav detailplaneering jäetakse algatamata põhjusel, et vastava maa-ala suhtes kehtib Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013 otsusega nr 11 kehtestatud detailplaneering. Ekslik ja kohtupraktikaga vastuolus on ka seisukoht, et kaebust ei saa esitada preventiivsel eesmärgil. Kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste riive tõttu ning ka avalikes huvides ehk populaarkaebusena. Viimatinimetatud põhjusel puudus kohtul PlanS § 26 lg-st 1 tulenevalt õiguslik alus kaebuse tagastamiseks subjektiivsete õiguste riive puudumise tõttu. OÜ-l Goldenbrand on igal juhul õigus esitada kaebus Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013 otsusega nr 11 kehtestatud detailplaneeringu osaliseks tühistamiseks, sest detailplaneeringuga muudetakse Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringut, mille kohaselt on Kakumäe poolsaare maa-ala juhtotstarve tervikuna väikeelamute maa. Üldplaneeringu muutmine ilma mõjuvate põhjusteta on õigusvastane. Vaidlustatud otsus rikub kaebaja õiguspärast ootust üldplaneeringu kehtivuse osas, sest kaebajal on tekkinud põhjendatud veendumus, et antud ala jääb väikeelamute maaks. Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013 otsus nr 11 ei vasta haldusakti sisu- ja vorminõuetele (HMS § 55, § 56 lg 1, § 57 lg 1) ning sellest ei selgu, mis takistas detailplaneeringu pos 15 ja pos 16 kavandatud kruntide maakasutuse sihtotstarveteks määrata väikeelamute ala. Haldusaktis puuduvad nii küllaldane põhjendus kui ka õiguslik alus ning tehtud on olulisi kaalutlusvigu. Detailplaneering on kruntide pos 15 ja pos 16 osas vastuolus kõrgemat järku planeeringutega (Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringuga ja Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga) ning selle menetluse käigus on oluliselt rikutud menetlusnorme (planeering kehtestati ca 1,5 aastat tagasi toimunud planeerimismenetluse tulemuste põhjal ja avalikustamisest on möödunud üle 2 aasta; ehituskeeluvööndi osas on lähtutud ebaõigetest normidest; Haabersti Linnaosa halduskogu 28.02.2006 otsusega nr 15 (Kakumäe poolsaare rohealade arengukava), millest detailplaneering lähtub, ei saa seada ehitus- ja maakasutuspiiranguid ning halduskogul pädevuse puudumise tõttu on tegemist tühise aktiga; detailplaneering tugineb Tallinna Linnavolikogu poolt 10.03.2011 vastu võetud Haabersti linnaosa üldplaneeringu lahendusel, kuid pole arvestatud sellele esitatud vastuväidetega). Detailplaneeringu pos 15 ja pos 16 kruntidele kavandatav täiendav hoonestus ei ohusta piirkonna elu- ega looduskeskkonda, vaid omab positiivset mõju ala heakorrastusele. Detailplaneeringus on avalikku huvi ületähtsustatud, sest kavandatava kinnisvaraarenduse puhul on sellega arvestatud (s.o kõrghaljastuse säilitamise kohustus).
  2. Tallinna linn ei ole määruskaebuse suhtes oma seisukohta esitanud.
  3. OÜ Ringvald vaidleb kirjalikus seisukohas määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. OÜ-l Goldenbrand ega A. Xl ei ole mingisugust volitust ega lepingust tulenevat õigust OÜ Ringvald esindamiseks. Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013 otsusega nr 11 kehtestatud Kakumäe tee 234, 234a, 238 ja Kakumäe tee 236 / Kiviranna tee 1 detailplaneering ei riku mingil moel OÜ Goldenbrand ega A. X õigusi. OÜ Ringvald ei soovi ega ole kunagi soovinud detailplaneeringu kehtestamise vaidlustamist, vaid tema huvides on detailplaneeringu võimalikult kiire jõustumine. Kaebajal ei saa olla mingisuguseid õigusi või huve detailplaneeringu vaidlustamiseks ning ta ei ole oma vastuväiteid detailplaneeringu avaliku arutelu käigus esitanud. 5
(7)3-13-529 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. PlanS § 26 lg 1 alusel võib planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab (nt Riigikohtu 09.06.2004 otsus nr 3-3-1-28-04, p-d 13-14). Seega võimaldab PlanS § 26 lg 1 kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides n-ö populaarkaebusena, kuid samas tuleb igal kaebuse esitanud isikul alati selgelt määratleda oma kaebuse esitamise alus ning kuigi pole välistatud võimalus esitada kaebust ka kahel erineval alusel, peavad kaebuse vastavad osad olema piiritletud ja eristatavad (vt Riigikohtu 19.03.2012 määrus nr 3-3-1-8711, p 13; 19.05.2011 otsus nr 3-3-1-21-11, p 9; 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p-d 15-16; 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08, p 10; 25.09.2008 otsus nr 3-3-1-15-08, p 17; 19.05.2008 otsus nr 3-3-1-61-07, p 26). Populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive ning sellega ei saa kaitsta kolmandate isikute erahuve. Populaarkaebuse esitamisel tuleb kaebuses tuua välja vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile (vt Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 19; 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08, p 11).
  2. OÜ Goldenbrand on kaebuse esitamist põhjendanud nii subjektiivsete õiguste väidetava rikkumisega kui ka avalike huvide kaitsega. Kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu määruses toodud seisukohti üle korrata, nõustudes halduskohtu järeldustega, et vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsusega ei ole OÜ Goldenbrand subjektiivsete õiguste rikkumine võimalik. OÜ Goldenbrand ei saa esitada kaebust OÜ Ringvald õiguste kaitseks ega nendevahelise koostöölepingu alusel. Samuti ei oma esitatud tühistamiskaebuse lahendamise seisukohast mingit tähtsust asjaolu, et OÜ Goldenbrand poolt Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) 21.03.2013 esitatud ettepanek (tl 134-135p) sama maa-ala kohta uue detailplaneeringu algatamiseks võidakse muu hulgas jätta rahuldamata Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013 otsuse nr 11 kehtivuse tõttu (vt TLPA 16.04.2013 vastus kaebajale – tl 185). Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud TLPA tegevust OÜ Goldenbrand 21.03.2013 ettepaneku menetlemisel ja detailplaneeringu kehtestamise järgselt uue algatamisettepaneku esitamine ei saa kuidagi mõjutada varasemalt antud haldusakti (detailplaneeringu kehtestamise otsuse) õiguspärasust (vt HMS § 54). Tühistamiskaebuse esitamiseks ei piisa üksnes viitest väidetavale preventiivsele huvile, vaid selleks peab esinema konkreetselt vaidlustatava haldusakti või toiminguga kas kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise võimalus või PlanS § 26 lg 1 puhul vähemasti konkreetselt määratletud avalike huvide kaitse vajadus.
  3. Avalike huvide kaitse osas on kaebaja märkinud, et vaidlusaluse detailplaneeringuga muudetakse mõjuva põhjuseta ja seega õigusvastaselt Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringut, mille kohaselt on Kakumäe poolsaare maa-ala juhtotsarve tervikuna väikeelamute maa. Samuti viitab kaebaja ehituskeeluvööndi ulatuse käsitluse vastuolule Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringuga (st 200-meetrise ehituskeeluvööndi asemel tulnuks lähtuda 50meetrise ehituskeeluvööndi olemasolust). Samas on OÜ Goldenbrand rõhutanud, et selline üldplaneeringu muutmine rikub tema õiguspärast ootust üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni kehtivuse osas, kuna tal on tekkinud põhjendatud veendumus, et antud ala (s.o esmajoones detailplaneeringu positsioonidel 15 ja 16 märgitud kruntide osas) jääb väikeelamute maaks ning vastavat muudatust pole küllaldaselt põhjendatud. Ka ehituskeeluvööndi vähendamist, detailplaneeringu kehtestamisel toimunud menetlusnormide rikkumist (s.o planeeringu kehtestamine oluliselt varem toimunud avalikustamise tulemuste 6
(7)3-13-529 alusel) ja Haabersti linnaosa puudutavates teistes arengudokumentides (Kakumäe poolsaare rohealade arengukava, Haabersti linnaosa kehtestamata üldplaneering) sisalduvatest lahendustest lähtumise õigusvastasust käsitlevad väited on ilmselgelt kantud üksnes kaebaja eesmärgist saavutada kehtestatud detailplaneeringu positsioonidel 15 ja 16 asuvatele OÜ-le Ringvald kuuluvatele kruntidele ehitusõiguse määramine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et sisuliselt on OÜ Goldenbrand kaebus tervikuna seotud tema enda väidetavate subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgiga, saavutamaks olukorda, kus OÜ Ringvald saaks hoonestada veel kaks täiendavat krunti ja OÜ Goldenbrand sellest tulenevalt nendevahelise lepingu alusel tasu. Kaebaja ei ole osutanud ühelegi konkreetsele avalikule huvile, mida oleks detailplaneeringu kehtestamisel kahjustatud. Vastupidi, OÜ Goldenbrand on oma seisukohtades ise korduvalt rõhutanud, et detailplaneeringu kehtestamisel on avalikku huvi hoopis ületähtsustatud ning märgib, et kavandatava kinnisvaraarenduse puhul on avaliku huviga (nt kõrghaljastuse säilitamine) arvestatud. 11. Eelnevat arvestades tagastas halduskohus OÜ Goldenbrand kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Halduskohus on kaebuse tagastamise alusena täiendavalt viidanud

§ 121

lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, põhjendades seda asjaoluga, et OÜ-l Goldenbrand ei ole võimalik detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks halduskohtule esitatud kaebusega saavutada OÜ Ringvald poolt käsunduslepingust tulenevate väidetavate kohustuste täitmist, täpsustades, et kaebajal ei ole võimalik sellist eesmärki saavutada ühegi halduskohtule esitatava nõudega, vaid käsunduslepingust tulenevad vaidlused tuleb lahendada maakohtus. Ringkonnakohus on seisukohal, et ehkki OÜ Goldenbrand tegevus on tõepoolest ilmselgelt kantud kaugemast eesmärgist teenida OÜ-ga Ringvald sõlmitud lepingu alusel tulu, ei saa pelgalt sellise eeldatava lõppeesmärgi saavutamise võimalikkus või võimatus olla veel kaebuse tagastamise aluseks, kuivõrd OÜ Goldenbrand ei ole halduskohtule esitanud nõuet OÜ Ringvald vastu. Antud juhul tuleb kaebaja esmaseks eesmärgiks kohtusse pöördumisel siiski lugeda vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamine, mille saavutamiseks on valitud kohane kaebuse liik. Eelnev ei anna siiski alust halduskohtu määruse muutmiseks, sest OÜ Goldenbrand kaebus tuleb tagastada juba ainuüksi

§ 121lg 2 p 1 alusel.

12. OÜ Goldenbrand taotles 15.04.2013 määruskaebuses muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamist ning Tallinna Halduskohus jättis 03.05.2013 määruse resolutsiooni p-ga 2 taotluse rahuldamata. OÜ Goldenbrand ei ole nimetatud määruse peale määruskaebust esitanud. Määruskaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtu poolt läbivaatamine ei saa määruskaebuse esitaja õigusi kuidagi rikkuda. Seda põhjusel, et olukorras, kus halduskohus tagastas OÜ Goldenbrand kaebuse põhjendatult ning ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata, tuleks OÜ Goldenbrand esialgse õiguskaitse taotlus jätta niikuinii läbi vaatamata, kuivõrd kaebajal ei saa esineda esialgse õiguskaitse vajadust (

§ 249lg 3 teine lause). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi Ruth Plaks Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.