Obsah (7)

§ 184§ 74§ 65§ 68§ 83§ 191§ 12

1-13-6609 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-6609 (13230103550) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 184

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Leelet Kivioja Prokurör Süüdistatav Kaitsja Pertti Uibo ik 38506030422, Eesti kodanik, põhiharidus, töökoht enne kinnipidamist: XXX OÜ, emakeel: eesti keel, elukoht: XXX. Viibib XXXVanglas. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.03.2013, alates 20.03.2013 kohaldatud tõkendina vahistamist. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud ühel korral: Harju Maakohtu 10.11.2011 otsusega

§ 184

lg 1 järgi vangistus 2 aastat ja 8 kuud.

§ 74

lg 2 alusel kuulus kohesele ärakandmisele 8 kuud vangistust ja 2-aastast vangistust ei pööratud tingimisi täitmisele 3-aastase katseajaga. Advokaat Raivo Bergson RESOLUTSIOON 1. Pertti Uibo süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, so Harju Maakohtu 10.11.2011 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, so 2 (kaks) aasta võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud liitkaristuse, so tähtajalise vangistuse 5 (viis) aastat ja 8 (kaheksa) kuud ärakandmist arvestada alates Pertti Uibo kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 18.03.

2. Pertti Uibo suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel.
3. Pertti Uibolt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4; § 180 lg 1 alusel 1 määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 19 (üheksateist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Pertti Uibo, 1-13-6609, kaitsjatasu.
4. Pertti Uibolt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi 13E-AN0366 tegemisel tekkinud kulu 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 pde 7 ja 12 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 49 (nelikümmend üheksa) eurot kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Pertti Uibo, 1-13-6609, narkootilise aine ekspertiis, ositi tasumine“.
5. Pertti Uibolt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi 13E-GE0369 tegemisel tekkinud kulu 627 (kuussada kakskümmend seitse) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 52 (viiskümmend kaks) eurot ja 25 (kakskümmend viis) senti kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Pertti Uibo, 1-13-6609, DNA ekspertiis, ositi tasumine“.
6. Pertti Uibolt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 800 (kaheksasada) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ositi tasuda, tasudes esimesel kuul 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja sellele järgnevalt 11 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 67 (kuuskümmend seitse) euro kaupa kuus, tasudes menetluskulu Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „Pertti Uibo, 1-13-6609, sundraha, ositi tasumine“.
7. Erinevate menetluskulude üheaegsel tasumisel tuleb maksekorraldusele märkida iga tasutava menetluskulu nimetus ja summa. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Asitõend: narkootiline aine, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, kuulub

§ 83

lg 4 ja

§ 191alusel konfiskeerimisele ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel eeskirjadejärgsele hävitamisele.

1. Asitõendid: plastpudel, plekk-karp, mille sees minigrip kilekotid, minigrip kilekott ja kaalud, mis asuvad pitseeritud ümbrikus kriminaalasja juures, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
2. Asitõendid: kahtlustatavana kinnipidamisel Pertti Uibolt äravõetud käekell, mobiiltelefonid Sony Ericsson ja Samsung, rahakott kahe lepingu koopiaga, püksirihm, juhiluba, sularaha kokku 12 eurot 45 senti, kollasest metallist kaelakett koos ristiga ning neli võtmekimpu, mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud Pertti Uibole, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel esemete seaduslikule valdajale, so Pertti Uibole.
3. Asitõendid: sõiduauto Volvo S60 reg nr-ga XXXkoos registreerimistunnistuse ja võtmetega, mis on kohtueelsel menetlusel üle antud XXX, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel esemete seaduslikule valdajale, so XXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav 2 ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Pertti Uibot süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

§ 12. ptk 1.

jaos sätestatud kuriteo, pani toime suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise. Nimelt omandas ta ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega täpsemalt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 18.03.2013 kella 18.46 suures koguses, so vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses psühhotroopset ja narkootilist ainet, mida ebaseaduslikult valdas enda juures ja enda kasutuses olnud sõidukis. Nii leiti ja võeti Pertti Uibolt 18.03.2013 kella 18.46 ajal Tallinnas, Sütiste tee 43 maja juures politseiametnike poolt teostatud turvakontrolli käigus jopetaskust ära plastpudel etiketiga Hellus, milles värvusetu vedelik massiga 91,84 g, mis sisaldas 41% gammahüdroksübutüraadi (GHB), seega vedelikus oli puhast gammahüdroksübutüraati (GHB) 37,7 g. Lisaks leiti ja võeti 19.03.2013 kella 09.05 ajal politseiametnike poolt teostatud Pertti Uibo kasutuses olnud sõiduauto Volvo S60 reg nr XXXläbiotsimisel ära plekk-karbis olnud minigrip kilekotis beež pulber massiga 0,85 g, mis sisaldas amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus oli 8,4%, seega pulbris oli 0,052 g amfetamiini; lisaks oli autost leitud teisel minigripil amfetamiini jälgi ning digitaalsetel kaaludel samuti amfetamiini ja kokaiini jälgi. Amfetamiin ja gammahüdroksübutüraadi (GHB) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ja sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja; kokaiin kuulub II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil, kuid vastav eriluba narkootilise aine käitlemiseks süüdistataval puudus. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Vastavalt ekspertide hinnangule ja kohtupraktikale piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks gammahüdroksübutüraadi (GHB) puhul 16 grammist, amfetamiini puhul 1,3 grammist ning kokaiini puhul 0,65 grammist ainest. Seega suure koguse psühhotroopse ja narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega isikuna, kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo, pani Pertti Uibo toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Leelet Kivioja, süüdistatav Pertti Uibo ja tema kaitsja Raivo Bergson sõlminud enne kohtuliku arutamise algust järgneva kokkuleppe: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör Pertti Uibo karistamist

§ 184

lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 8 kuud. 3

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust eelmise, so 10.11.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, so 2 aasta võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista seega vangistus 5 aastat ja 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus ja karistuse kandmist hakata lugema alates 18.03.

1. Kohus, tutvunud kohtule kohtuistungil esitatud kokkuleppega ja kohtule üle antud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313;

§ 184

lg 2 p 2, 65 lg 2; 68 lg 1 asub kohus seisukohale, et Pertti Uibo kuulub temale

§ 184

lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu, ekspertiisitasud kui ka sundraha. Ankeetandmete kohaselt oli süüdistatavale tagatud töökoht, mistõttu järeldab kohus sellest kinnipidamisele eelnevalt püsiva sissetuleku saamist, mis omakorda võimaldab ka menetluskulude tasumist. Seejuures ei pea kohus põhjendatuks rakendada KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude vähendamiseks. Esmalt ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda või tingiksid menetluskulude vähendamise, nende osalise riigi kanda jätmise. Teiseks inkrimineeritakse süüdistatavale tahtliku kuriteo toimepanemist, millest järeldub, et kuriteo toimepanek on olnud P. Uibo enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt samalaadse kuriteo toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Märkida tuleb sedagi, et seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. P. Uibot on eelnevalt samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet P. Uibo resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta P. Uibo kanda. Samas leiab kohus, et isiku vabadust piirava karistuse kandmine viitab sellele, et süüdistataval puuduvad koheselt ja ka lähiajal sissetulekud, mistõttu on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid pikema aja, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Märt Toming kohtunik 4