Obsah (4)

§ 67§ 39§ 37§ 63

3-11-2958 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-2958 Haldusasi A.Z´i kaebus Viru Vangla 19.09.2011 käskkirja nr. 6-3/1740-D t

§ 67

p-s1 ja § 37 lg-s sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks 7 ööpäeva kartserit. 1.3 14.10.2011 esitas kaebaja vaide 19.09.2011 käskkirja nr. 6-3/1740-D kehtetuks tunnistamiseks. 1.4 Vastustaja jättis 21.11.2011 vaideotsusega nr. 6-12/391-1 kaebaja vaide rahuldamata. 1 3-11-2958

1. 21.12.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale A.Z´i tühistamiskaebus Viru Vangla 19.09.2011 käskkirja nr. 6-3/1740-D tühistamiseks ning 19.01.2012 võttis kohus kaebuse menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. Kaebaja väidab, et 17.08.2011 kell 20.30 (öörahu ajal) avas valvur E. Andrejev kaebaja kambri ukse ning andis korralduse majandustööde tegemiseks Viru Vangla eluhoones S-19 ja osakonnas S-
3. Kaebaja keeldus majandustööde tegemisest halva tervisliku seisundi ja koristaja ohutusjuhendiga tutvustamata jätmise tõttu. Seega leiab kaebaja, et ta keeldus korralduse täitmisest põhjendatult ning Viru Vangla 19.09.2011 käskkiri nr. 6-3/1740-D kuulub tühistamisele.
4. Vastustaja leiab, et kaebaja väide kehva tervisliku seisundi kohta, mis ei võimaldanud tal 17.08.2011 töötada, on ebaõige. Kaebaja käis arsti vastuvõtul 18.08.2011 kaebusega valu kohta paremas õlaliigeses. Arsti sõnul oli tal liikuvus hea ning puudus turse. Rö-filmil (röntgenülesvõttel) patoloogiat ei sedastatud. Arsti poolt tehtud järelduse kohaselt ei näinud ta põhjust kaebajat tööst vabastada. 4.1 Vastustaja selgitas, et kuna kaebaja ei asunud tööle, siis ei pidanudki keegi talle tööohutusjuhendeid tutvustama ja väljaõpet korraldama. Vastustaja väidab, et kui kinnipeetav oleks tööle asunud, oleks talle tutvustatud ohutusjuhendit, tehtud töövahendite kasutamise instruktaaž ja väljastatud ka vajalikud töökaitsevahendid. Vastustaja on seisukohal, et enne tööle asumist kinnipeetavatele väljaõppe andmine on põhjendamatu ressursi kulutamine, kuna pärast väljaõpet mõned neist keelduvad tööle asumisest. 4.2 Vastustaja kinnitusel 20.30 lõppeb loendus ning kinnipeetavad suletakse kambritesse, kuid reaalselt algab vanglas siiski öörahu kell 22.00, mil elekter kambris välja lülitatakse. Samuti ei ole üheski vangistust reguleerivas õigusaktis sätestatud öörahu mõistet. Seega, kuna ei ole kehtestatud nõudeid öörahule, siis ei saa neid ka rikkuda. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE § 10 lg-s 2 on ette nähtud vaid see, et kinnipeetavatele peab olema tagatud 8-tunnine pidev uneaeg. Isegi juhul, kui kaebaja oleks asunud tööle kell 20.30, oleks talle igal juhul olnud tagatud 8 tundi pidevat und. 4.3 Vastustaja leiab, et

§ 39

lg 3 kohaselt puudub kaebajal subjektiivne õigus valida, mis kell ta tööle läheb või töölt tuleb, seega oli vastustajal õigus suunata kinnipeetav tööle pärast kella 20.30 ning seda juhul, kui see oli vanglateenistuse arvates vajalik. 4.4 Vastustaja märgib, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

-i §64 lõigetes 1,2,3,4 ja 41 kehtestatud nõudeid. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 37

lg 1 kohaselt, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Kaebaja on kinnipeetav, kes tööle määramise ajal kandis karistust Viru Vanglas. 16.06.2011 käskkirjaga nr. 6-2/751 määrati kaebaja majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates 20.06.2011 kuni 19.09.2011. Tööle määramise käskkirja kaebaja pole vaidlustanud. 5.1

§ 37

lg 2 p-st 3 tulenevalt töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes tervislikel põhjustel ei ole võimeline töötama. 5.2 Vastustaja teatas kohtule, et 18.08.2011 käis kaebaja Ida-Viru Keskhaigla ortopeedi M. Uudeküll´i vastuvõtul, kaebusega valu kohta paremas õlaliigses. Vastuvõtu käigus selgus, et liikuvus on hea, turse puudus, patoloogiat ei sedastatud. Kaebaja vastuvõtu tulemusena ei 2 3-11-2958 leidnud ortopeed M. Uudeküll tema vabastamise põhjust (t.lk 34), Seega, tuginedes Ida-Viru Keskhaigla ortopeedi M. Uudeküll´i kokkuvõttele, teeb kohus järelduse, et 17.08.2011 oli kaebaja tervise seisund üldiselt stabiilne ning kaebaja oleks saanud koristamistööle asuda.

1. Kaebaja väidab, et keeldus tööle asumisest, kuna vastustaja ei tutvustanud teda ohutusjuhendiga. 6.1 Kohus leiab, et kaubandusvõrgus kättesaadavate üldpuhastusainetega töötamiseks ja nende kasutamiseks ei ole vaja eraldi väljaõpet, eriharidust ega spetsiaalseid ohutusnõuete alaseid teadmisi. Koristamise puhul ei ole tegemist sellise tööga, mille jaoks on vajalik eraldi väljaõpe ning koristamine ei ole sedavõrd ohtlik tegevus, et sellele oleks kehtestatud eraldi ohutusnõuded.
2. Öörahu ajal töötamine. 7.1 Tööle suunamine pärast õhtus loendust on kohtu arvamusel kõige sobivam aeg efektiivsemalt koristamistööde täitmiseks. Arvestades, et selleks ajaks pannakse kambrid vanglas kinni ning teised kinnipeetavad viibivad suletud kambrites, siis saab kinnipeetav majandustöödel täita rahulikult oma tööülesandeid. Samuti on kohtule teada, et vanglas viibivad kinnipeetavad suhtuvad erinevalt kinnipeetavatesse, kes on tööga hõivatud. Seega vangla ja kinnipeetava julgeoleku tagamisel on õige, et vastustaja kutsub kinnipeetavaid tööle ajal, mil teised kinnipeetavad viibivad suletud kambrites. Õige on vastustaja väide, et vanglas tööle kutsumise aega ei ole õigusaktidega reguleeritud. Sellisel juhul peab kohus vajalikuks lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Reeglina kestab majandustööde täitmine 20-30 minutit ning kui kaebaja hakkaks tööd tegema kell 20.30, siis talle jääb piisavalt aega magamiseks ning tema und ei ole häiritud. Kohus leiab, et korraldus asuda tööle kella 20.30 paiku on lähtudes mõistlikkuse põhimõtetest lähtudes vastuvõetav ning ei ole kaebaja õigusi rikkuv. Asjaolu, et kaebaja läks magama 17.08.2011 väidetavalt kell 20.30, ei anna talle alust eirata tööle asumise korraldust. 7.2 Vastavalt

§ 67

lg-le 1 julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele Riigikohtu Halduskolleegium 01.03.2007 otsuse nr 3-3-1-103-06 punktis 14 leidis, et kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud

§ 67p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. 7.3 Kooskõlas Viru Vangla kodukorra punktiga 8.1.1 on kinnipeetav kohustatud täitma

, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja - teenistujate seaduslikele korraldustele. Halduskohtumenetluse käigus ei selgu kaebaja Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.1 täitmise kohustust välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on vanglateenistuja korraldus, asuda tööle, seaduslik, Viru Vangla kodukorra punktiga 8.1.1 kooskõlas ning ei vasta kehtetu haldusakti tunnustele. 3 3-11-2958 8. Viru Vangla kodukorrast tuleneva kinnipeetava kohustuse eiramine on range distsipliinirikkumine, mille eest

§-s 63 on ettenähtud distsiplinaarvastutus.

§ 63

lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuste hulgas on ka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Karistus määratakse pärast distsiplinaarmenetluse läbiviimist haldusaktina (käskkiri). Karistuse määramisel võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. 8.1 17.08.2011 aset leidnud juhtumi kohta alustati distsiplinaarmenetlust. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks oli koostatud valvur E. Andrejev´i poolt ettekanne. Kaebaja süü tõendati Ida-Viru Keskhaigla ortopeedi M. Uudeküll´i seletusega, valvur E. Andrejev´i ettekandega ja spetsialist-vanemõde E. Tiinas õiendiga. Kohus tutvus kaebaja süüd tõendavate dokumentidega ning leiab, et tema süü 17.08.2011 toime pandud distsiplinaarrikkumises saab lugeda tõendatuks. 19.09.2011 käskkirja nr. 6-3/1740-D kaalutlusest on näha, et karistuse määramisel võttis vastustaja arvesse ka seda, et toime pandud distsipliinirikkumine näitab halba eeskuju teisele kinnipeetavatele ning võib tekitada ohtu vangla julgeolekule. Arvestades eeltoodut otsustas vastustaja 19.09.2011 käskkirjaga nr. 6-3/1740-D paigutada kaebaja kartserisse 7-ks ööpäevaks. 8.2 Kohus on seisukohal, et 19.09.2011 käskkiri nr. 6-3/1740-D vastab haldusmenetluse seaduse §-s 54 kirjeldatud õiguspärase haldusakti tunnustele. Käskkirja nr. 6-3/1740-D väljaandmisel on järgitud haldusorgani välis- ja sisepädevust. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristust määrav käskkiri on kehtiva seadusega kooskõlas. Valitud karistuse määr on toime pandud distsiplinaarrikkumisega proportsionaalne ja suunatud vangistuse täideviimise eesmärgi täitmisele. 9. Lähtudes eeltoodust jätab kohus A.Z´i kaebuse rahuldamata. Kohtunik 4