← Eesti

3-13-316/26

3-13-316 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-13-316 Haldusasi K.Ki kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja talle tekitatud kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised: kaebuse esitaja K.K vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. august 2013.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
  2. Jätta K.Ki kaebus rahuldamata;
  3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  4. 13.02.2013 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja K.Ki (edaspidi kaebaja) poolt esitatud kaebus Viru Vangla (edaspidi vastustaja) tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt 22.10.2012 ja 25.10.2012 pöördus kaebaja vastustaja poole taotlustega talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Taotlustele vastati 14.01.2013 eesti keeles ning mitte keegi vanglaametnikest ei tõlkinud vastuseid vene keelde, vaid öeldi, et kahjunõuded jäeti rahuldamata. 1 3-13-316 1.1 Ajavahemikul 8.10.2012-22.10.2012 esitas kaebaja vastustajale 7-8 taotlust telefoni kasutamiseks, selleks, et helistada riigiasutustesse ja advokaadile. Kaebaja teatas, et vajab telefoni kuni kella 12-ni, kuid telefon toodi talle alles kella 16.00 paiku. Kolmel korral oli telefon katki ning kaebaja ei saanud seda kasutada. Kaebaja väidab, kuna tema kontaktisik Kersti Jääger oli hõivatud ning ei osalenud alates 15.10.2012 kuni 22.10.2012 hommikustel loendustel, oli ta sunnitud pöörduma oma probleemidega vanglaametniku Anna Pivneva poole. Vanglaametnik Anna Pivneva ei teinud kaebaja probleemide lahendamiseks midagi ning probleemid jäid lahendamata terve nädal. 1.2 17.10.2012 esitas kaebaja vastustajale selgitustaotluse, milles soovis teada, miks inspektorkontaktisik ei teinud kontrollkäiku, mistõttu lisandus kaebajale palju probleeme. Vastustaja tagastas selgitustaotluse läbivaatamatult, kuna taotlus oli võõrkeelne.
  5. Kaebaja leiab, et vangla tegevus on õigusvastane. Õigusvastase tegevusega rikkus vastustaja kaebaja õigusi ja alandas tema inimväärikust. Kaebaja väidab, et esitas oma pöördumised vastustajale vastavalt Viru Vangla kodukorra p-dele 22.1.3 ja 22.1.
  6. Kaebaja kinnitusel pöördus ta vastustaja poole võõrkeeles peaaegu neli aastat ning pöördumised võeti vastu. Samuti vastustaja nelja aasta jooksul ei andnud talle võimalust õppida eesti keelt vanglas. Kaebajal oli ebameeldiv näha, kuidas vastustaja temasse ükskõikselt suhtub, mistõttu tal tekkis kannatusi ja ebameeldivusi rohkem, kui paratamatult vanglas kinnipidamisega kaasnevaid. Kaebaja leiab, et vastustaja õigusvastase tegevusega riivas tema põhiseaduse §-dest, 11, 12, 19 ja 51 tulenevad õiguseid. Tulenevalt eeltoodust taotleb kaebaja vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja talle tekitatud kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.
  7. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb selle vastu. 3.1 Telefoni kasutamine ajavahemikul 08.-22.10.
  8. Vastustaja teatas kohtule, et inspektor-kontaktisiku 27.11.2012 koostatud õiendi kohaselt kasutas kaebaja telefoni ajavahemikul 08.-22.10.2012 järgnevatel aegadel: 08.10.2012 ajavahemikul kell 15.46-15.53; 09.10.2012 ajavahemikul kell 12.57-13.14; 11.10.2012 kell 16.45 (62 sekundit); 12.10.2012 ajavahemikul kell 14.32-14.40; 15.10.2012 ajavahemikul 13.27-13.29; 18.10.2012 ajavahemikel 11.51-11.56, 14.00-14.20 ning 16.26-16.44; 19.10.2012 ajavahemikul 13.50-13.55; 21.10.2012 ajavahemikul 13.47-14.01 ning 22.10.2012 ajavahemikul 13.51-14.
  9. 17.10.2012 kaebaja esitas vastustajale taotluse telefoni kasutamiseks ka, kuid kõnede väljavõtte kohaselt ta nimetatud päeval telefonikõnesid ei teostanud. Kohtute ja Riigiprokuratuuri kantseleide tööaeg on üldjuhul kella 17.00-ni. Kohtutäiturite bürood on avatud nii hommiku- kui õhtupoolikul. Seega ei vasta tegelikkusele kaebaja väited, et ajavahemikul 08.-22.10.2012 kella 16.00 paiku puudus tal võimalus võtta ühendust riigiasutustega ja advokaadiga. Vastustaja märgib, et vastavalt vaidlustatud ajavahemikul ajal kehtinud Viru Vangla kodukorra p-le 14.5.3 on kinnipeetava poolt märgitud taotlusele (telefoni kasutamiseks) kellaaeg valvurile soovitava iseloomuga. Arvestades kinnipeetavate arvu osakonnas, ei ole võimalik toimetada kõigile kinnipeetavatele telefoni nende poolt soovitud ajal. Telefoni kasutamise võimaldamisel lähtutakse Viru Vangla kodukorra punktis 14.5.7 sätestatud ajast. 3.2 Kaebaja probleemide lahendamata jätmine. Kuna esitatud kaebuses viitas kaebaja tema poolt vastustajale esitatud kahjunõudes kirjutatule, jäi vastustaja samuti 10.01.2013 otsuses (vastus kahjunõudele) nr 6-16/179-3 märgitud seisukohtade juurde. 10.01.2013 otsuse nr 6-16/179-3 kohaselt käis inspektor-kontaktisik K. 2 3-13-316 Jääger peaaegu iga päev. Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri päevikutekande ning K. Jäägeri poolt 19.11.2012 koostatud kirjaliku selgituse järgi on viinud 17.10.2012 inspektor-kontaktisik K. Jääger läbi kaebajaga riskihindamise vestluse. Seega oli kaebajal kaebuses märgitud ajavahemikul võimalik kohtuda inspektor-kontaktisiku K. Jäägeriga isiklikult, mistõttu puudus vajadus probleemide edastamiseks inspektor-kontaktisikule läbi vanglaametniku A. Pivneva. 3.3 Vastused kahjunõuetele. Vastustaja viitab põhiseaduse § 6 ja 52 sätestatutele, et Eesti Vabariigi riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Vastustaja sõnul valdab kaebaja riigi keelt A2 tasemel, kuid püüab seda iga hinna eest varjata. Vastustaja märgib, et kaebaja viibib vanglas alates 08.07.2008 ning selle aja jooksul oleks saanud kaebaja omandada riigikeelt omal algatusel. 3.4 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Riigivastustuse seaduse RvastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes on rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul tuvastada, kas haldusorgan käitus kaebaja suhtes õigusvastaselt ning kas kaebajale tekitatud kahju ja haldusorgani õigusvastase tegevuse vahel on põhjuslik seos.
  11. Telefoni kasutamine ajavahemikul 08.-22.10.
  12. 5.1 Kaebaja väidab, et ajavahemikul 8.10.2012-22.10.2012 esitas ta vastustajale 7-8 taotlust telefoni kasutamiseks, selleks, et helistada riigiasutustesse ja advokaadile. Kolmel korral oli talle toodud telefon katki ning tema ei saanud seda kasutada. Kinnipeetavate poolt telefoni kasutamise korda vanglas reguleerib vangistusseadus ja vangla kodukord. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õiguskirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 28 lg 3 ls 2 sätestab, et keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Seega kinnipeetav, kes soovib helistada riigiasutustesse, kohalike omavalitsustesse ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale või advokaadist esindajale, saab kasutada telefoni piiranguteta. Kohus tuvastas, et ajavahemikul 08.22.10.2012 viibis kaebaja E5 hoone I üksuse suletud osakonnas ning vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 51 lg-dele 3 ja 4 telefoni kasutamiseks pidi ta esitama vastustajale kirjaliku taotluse, kuhu märkima muu hulgas isiku või asutuse ja andmed isiku kohta, kellele kinnipeetav soovib helistada, soovitav helistamise kuupäev, kellaaeg ja allkiri. Haldusasja toimikust on näha, et alates 08.10.2012 kuni 22.10.2012 esitas kaebaja vastustajale telefoni kasutamiseks 10 taotlust järgnevatel kuupäevadel: 08.10.2012, 09.10.2012, 11.10.2012, 12.10.2012, 15.10.2012, 17.10.2012, 18.10.2012, 19.10.2012, 21.10.2012 ja 22.10.
  13. Vangiregistri infosüsteemi väljavõttest nähtub, et kaebaja on kasutatud telefoni eelpoolnimetatud päevadel (v.a. 17.10.2012) ning takistamatult teostas kõnesid taotlustes märgitud isikute ja asutustega. Vastustaja poolt kohtule esitatud andmetel võimaldati 17.10.2012 kaebajal kasutada telefoni, kuid tema nimetaud 3 3-13-316 päeval telefonikõnesid ei teostanud. Eelpoolnimetatust tulenevalt ei leidnud tõendamist kaebaja väide, et ajavahemikul 8.10.2012-22.10.2012 toodi talle kolmel korral katkine telefon. 5.2 Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus on õigusvastane, kuna talle ei antud võimalust helistada riigiasutustesse ja advokaadile taotluses märgitud ajal, mistõttu hilisemal ajal ei õnnestunud kaebajal nimetatud isikutega võtta ühendust. Tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-st 14.5.3 kinnipeetava poolt taotlusele märgitud kellaaeg on valvurile soovitava iseloomuga. Kodukorra p. 14.5.7 kohaselt üldjuhul võimaldatakse helistada E-hoone suletud osakondades igapäevaselt kell 09.00-12.00, 13.00-16.30.27.11.2012 inspektorkontaktisiku poolt koostatud õiendi kohaselt alates 08.10.2012 kuni 22.10.2012 kasutas kaebaja telefoni järgnevatel aegadel: 08.10.2012 ajavahemikul kell 15.46-15.53; 09.10.2012 ajavahemikul kell 12.57-13.14; 11.10.2012 kell 16.45 (62 sekundit); 12.10.2012 ajavahemikul kell 14.32-14.40; 15.10.2012 ajavahemikul 13.27-13.29; 18.10.2012 ajavahemikel 11.51-11.56, 14.00-14.20 ning 16.26-16.44; 19.10.2012 ajavahemikul 13.50-13.55; 21.10.2012 ajavahemikul 13.47-14.01 ning 22.10.2012 ajavahemikul 13.51-14.
  14. Kohus tuvastas, et inspektorkontaktisiku poolt esitatud õiend vastab vangiregistri infosüsteemis sisaldavatele andmetele ajavahemikul 08.-22.10.2012 teostatud telefonikõnede kohta. Vastustaja küll ei teavitanud kohtule, kellele vangiregistri infosüsteemis fikseeritud telefonikaart nr. 001070203850204 kuulub, kuid samuti vangiregistri infosüsteemist on näha, et nimetatud telefonikaardi kasutaja helistas ka Polina Katšanile, mis annab kohtule alust arvata, et telefonikaardi nr. 001070203850204 kasutaja on kaebaja. Maa-,haldus-, ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra § 2 lg 3 kohaselt on kohtu kantselei avatud tööpäevadel kella üheksast kuni kella seitsmeteistkümneni ilma lõunavaheajata. Ringkonnaprokuratuuri tööaeg on 8.
  15. kuni 17.
  16. Riigikohtu kantselei on avatud E-N kell 8.15 kuni 17.00 ja R kell 8.15 kuni 15.45, lõuna 12.00 kuni 12.
  17. Kohtutäiturite bürood on avatud nii hommiku- kui õhtupoolikul. Arvestades eeltoodut, ei käitunud vastustaja õigusvastaselt, kuna võimaldas kaebajal kasutada telefoni päeva teisel poolel ning seetõttu ei saanud tekkida kaebajal takistusi ühenduse võtmiseks riigiasutuste või advokaadiga.
  18. Kaebaja probleemide lahendamata jätmine. 6.1 Kaebaja väidab, et alates15.10.2012 kuni 22.10.2012 ei olnud tal võimalust pöörduda oma probleemidega inspektor-kontaktisiku poole ning ta pöördus vanglaametnik Anna Pivneva poole, kuid A. Pivneva ei teinud kaebaja probleemide lahendamiseks midagi ning probleemind jäid lahendamata terve nädal. Eelpoolnimetatud ajavahemikul kehtinud Viru Vangla kodukorra p. 22.1.1 kohaselt pöördub kinnipeetav suuliselt oma probleemidega inspektor-kontaktisiku poole tööpäeviti, kes selgitab välja probleemi olemuse ja vajadusel edastab probleemid, mis ei kuulu inspektor-kontaktisiku pädevusse, elektrooniliselt muule struktuuriüksusele (meditsiini-, sotsiaal-, julgeoleku-, arvestusja finants- ja majandusosakonnale). Kohus tuvastas, et ajavahemikul 15.10.-22.10.2012 kaebaja inspektor-kontaktisik oli vanglaametnik Kersti Jääger. Inspektor-kontaktisik K. Jääger´i kinnitusel käis ta ajavahemikul15.10.-22.10.2012 kaebaja juures peaaegu iga päev. Samuti K. Jägeri poolt 19.11.2012 koostatud kirjaliku selgituse järgi viis ta 17.10.2012 läbi kaebajaga riskihindamise vestluse. Sellest tulenevalt ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et ajavahemikul15.10.-22.10.2012 ei olnud tal võimalust kohtuda inspektor-kontaktisikuga ning rääkida oma probleemidest. Kohus märgib, et esitatud kaebuses ei teavitanud kaebaja kohtule, missugused probleemid jäid lahendamata. 4 3-13-316 Halduskohtumenetluse käigus selgus, et kaebajal ei olnud takistusi inspektor-kontaktisiku poole pöördumiseks. Isegi juhul, kui ühel päeval ei tulnud inspektor-kontaktisik kaebaja juurde, oleks saanud kaebaja oma probleemidest talle rääkida ka järgmisel päeval. Kohus nõustub vastustajaga selles, et tegelikult ei olnud kaebajal vajadust pöörduda oma probleemidega vanglaametnik A. Pivneva poole, kuna ajavahemikul15.10.-22.10.2012 oli inspektor-kontaktisik kaebajale kättesaadav.
  19. Vastused kahjunõuetele. 7.1 Kaebaja teatas kohtule, et vastused kahjunõuetele, mille ta sai kätte 14.01.2013, olid eesti keeles, kuid tema palvel tõlkisid vanglaametnikud vastuste resolutsiooni. Seega oli kaebaja teadlik vastustaja poolt langetatud otsustest kahjunõuete osas ning haldusaktidega mittenõustumise korral oleks saanud vaidlustada neid halduskohtus. Kohus leiab, et antud juhul ei rikkunud vastustaja kaebaja PS § 51 tulenevaid õigusi.
  20. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus K. K kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
  21. Menetluskulud. 9.1 Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 11, võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 9.2 Vastustaja ei ole esitanud kohtule käesolevas haldusasjas menetluskulude hüvitamise taotlust ning palus kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda jätta. Seega,võttes arvesse kaalul olevaid asjaolusid ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.