3-11-1811/28

3-11-1811 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohus Tartu Halduskohus Kohtukoosseis kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-1811 Haldusasi S.J´i kaebus kahju 300 000 euro hüvitamise nõudes seoses vangistusseaduse mittevastavusega Euroopa Liidu õigusaktidele Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2013.a, Jõhvi Menetlustoimingud kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
3. Tagastada S.J´i kaebus;
4. Edastada kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord: kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg-s 4 ning § 204 lg-des 1 ja 2 sätestatud alusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. 21.07.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S.J´i poolt esitatud kaebus talle tekitatud kahju hüvitamiseks summas 300 000 eurot seoses sellega, et vangistusseadus ei vasta Euroopa Liidu õigusaktidele. Kaebusest nähtub, et kaebaja nimetab mitmeid vangistusseaduse sätteid, mis väidetavalt ei ole kooskõlas Euroopa Liidu vangistusõigusega. Kaebaja leiab, et nimetatud mittevastavus raskendab tal kanda määratud karistust.
6. 20.09.2011 määrusega tagastas kohus S.J´i kaebuse selle esitajale läbivaatamatult. Kohus leidis, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse.
7. S.J esitas määruskaebuse, milles palus 20.09.2011 määrus tühistada. 1 3-11-1811
8. Tartu Ringkonnakohus 11.02.2013 määrusega rahuldas S.J´i määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 20.09.2011 määruse. Haldusasi saadeti halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Kohtu seisukoht
9. HKMS § 283 lg 1 kohaselt kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine tehakse kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kaebus laekus kohtusse 21.07.2011, seega selle läbivaatamisel lähtub kohus 21.07.2011 seisuga kehtinud HKMS-st ning vangistusseadusest.
10. Kaebaja leiab, et talle on tekitatud kahju, kuna ta kandis vangistust vangistusseaduse alusel, mis on vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. Tekitatud kahju hüvitamiseks soovib kaebaja saada 300 000 eurot. Sellest tulenevalt taotleb kaebaja talle tekitatud kahju hüvitamist, mis tekkis tema suhtes rakendatud õigustloova aktidega. 6.1 Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 14 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. Seega on nimetatud sättes kindlaksmääratud eeldused, mille täitmiseks saab isik nõude õigustloova aktiga talle tekitatud kahju. 6.2 Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks need eeldused kontrollida. Kaebusest on näha, et kaebaja viitab Euroopa Vanglareeglistikule ning väidab, et vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41 lg 2 ei ole nimetatud sätetega kooskõlas. VangS § 41 lg 2 kohaselt kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kaebaja jättis esitatud kaebuses põhjendamata, milles konkreetselt seisneb Euroopa vanglareeglistiku ja VangS § 41 lg 2 vastuolu aga samuti kuidas avaliku võimu kandja rakendas kaebaja suhtes VangS § 41 lg 2 sätestatut, mis oleks kaasa toonud avaliku kandja poolt tema kohustuse olulist rikkumist. Kohus peab vajalikuks märkida, et VangS § 41 lg-st 2 ei tulene mingit vastuolu Euroopa vanglareeglistikuga. Vaidlustatav säte küll laiendab vangla pädevust kohaldada julgeoleku kaalutlusel seaduses kehtestamata piiranguid, kuid samuti kohustab vanglat nende piirangute kohaldamisel lähtuma inimväärikuse põhimõtetest. Samasisulise tähendusega on Euroopa vanglareeglistiku esimese osa punkt 3, mille kohaselt isikutele, kellelt on võetud vabadus, kehtestatud piirangud peavad olema minimaalsed ning proportsionaalsed õiguspärase eesmärgiga. Euroopa vanglareeglistiku rakendamise küsimust käsitlenud Riigikohtu halduskolleegium haldusasjas nr. 3-3-1-95-08, millest ta leidis, et soovitusliku iseloomuga "Euroopa Vanglareeglistiku" normid ei ole küll õiguslikult siduvad, kuid neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel. 2 3-11-1811
11. VangS §-de 7, 8 lg 2, 12, 37 lg1, 38 lg 1, 44 lg 1 44 lg 2, 48 lg1 ja 105 lg 21 p 14 puhul kaebaja arvamusel esineb ka vastuolu Euroopa Liidu õigusega. 7.1 Kaebaja ei ole teavitanud kohtule, missugused kohustused jättis vangla teostamata, mis tõi kaasa nende olulise rikkumise ja kaebajale eriliste kannatuste tekitamise. Kaebajapoolne VangS sätete tõlgendamine, mille kaudu ta jõuab järelduseni, et nimetatud sätted on vastuolus Euroopa õiguse üldpõhimõttega, ei anna alust arvata, et tegelikult nii on ning seetõttu, haldusorgan rakendades neid seaduse sätteid, rikkus oluliselt oma kohustusi. Kaebaja toob mõningaid näiteid tekitatud kannatuste kohta nagu loodud oht elule, mis tõi kaasa veenide läbilõikamise, kohaldatavad distsiplinaarkaristused juhul, kui kinnipeetav keeldub tööst, vanglasisesest kontost raha ülekandmine fondidele kinnipeetava nõusolekuta. Siit tuleneb, et need näited ei puuduta konkreetselt kaebajat, kes taotleb kahju hüvitamist, vaid kaebaja püüab teatada kohtule juhtumistest, mis on toimunud pigem teiste kinnipeetavatega. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub õigus nõuda talle õigustloova aktiga talle tekitatud kahju hüvitamist, kuna ei ole täidetud § 14 lg-s 1 sätestatud kahjunõude esitamise eelduseid.
12. 21.07.2011 seisuga kehtinud HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Sama sisuga säte on ka nüüd kehtivas HKMS-s - § 121 lg 2 p
13. 8.1 Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 11 lg 31 p-st 5, tagastab kohus S.J´i kaebuse selle esitajale. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3