3-11-1753/26

3-11-1753 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohus Tartu Halduskohus Kohtukoosseis kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-1753 Haldusasi S.J´i kaebus Viru Vangla tegevuse peale seoses kohtutäiturile raha ülekandmisega Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2013.a, Jõhvi Menetlustoimingud kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
3. Tagastada S.J´i kaebus;
4. Edastada kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord: kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg-s 4 ning § 204 lg-des 1 ja 2 sätestatud alusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. 15.07.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S.J´i poolt esitatud kaebus Viru vangla tegevuse peale seoses kohtutäiturile raha ülekandmisega. Esitatud ja hiljem täiendatud kaebuse kohaselt soovib kaebaja, et tema vaglasisesele kontole jääks teatud rahasumma, mida temalt ära võtta ei saaks. Samuti kaebaja ei ole rahul sellega, et institutsiooniks, kes raha tema vanglasiseselt kontolt kinni peab, on vangla, mitte kohtutäitur, kellel on seadusest tulenev pädevus nõuete sundtäitmise korraldamiseks.
6. 07.11.2011 määrusega tagastas kohus S.J´i kaebuse selle esitajale läbivaatamatult. Kohus leidis, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse.
7. S.J esitas määruskaebuse, milles palus 07.11.2011 määrus tühistada. 1 3-11-1753
8. Tartu Ringkonnakohus 15.02.2013 määrusega rahuldas S.J´i määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 07.11.2011 määruse. Haldusasi saadeti halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Kohtu seisukoht
9. HKMS § 283 lg 1 kohaselt kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine tehakse kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kaebus laekus kohtusse 15.07.2011, seega selle läbivaatamisel lähtub kohus 15.07.2011 seisuga kehtinud HKMS-st ning vangistusseadusest.
10. S.J leiab, et vangla ei ole pädev tegema kinnipidamisi tema vanglasiseselt isikuarvelt ning pärast kinnipidamist peab talle jääma teatud summa, mida temalt ära võtta ei saaks. 6.1 Kohus ei nõustu S.J´i väidetega ning leiab, et tal puudub subjektiivne õigust nõuda tema vanglasisesele kontole teatud rahasumma jätmist, aga samuti sellega, et vanglal puudub pädevus kinni pidada ning edastada kohtutäiturile tema vanglasisesele kontole laekunud raha. 6.2 Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 31 lg-st 1 tulenevalt vangla kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le
11. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 44 lg 2 kohaselt kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Lähtudes eelpoolnimetatud seaduste sätetest on vanglale seadusega antud volitus kindlaksmääratud ulatuses kinni pidada töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast ning edastada kinni peetud raha kohtutäiturile. Seega vangla tegevus seoses S.J´i vanglasisesele kontole laekunud raha kinnipidamisega ja kohtutäiturile edastamisega on seaduspärane. Kohus märgib, et juhul, kui kinnipeetava vastu edastas kohtutäitur täitmiseks rahalise nõude, siis 50% tema vanglakontole laekunud rahast läheb rahalise nõude täitmiseks, 20% vabanemistoetuse kogumiseks ning ülejäänud 30% jääb kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Sellest tulenevalt kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha kogus oleneb tema sissetulekust. Vanglas rahalise nõude täitmise viis küll erineb rahaliste nõuete täitmise viisist, kui näiteks võlgnik on vabaduses. Nii vastavalt TMS § 132 lg-le 1 sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Võttes arvesse seda, et kinnipeetaval on vangla poolt kindlustatud elamiskoht, toit, hügieenitarbed, aga samuti seda, et vanglas töötavatel kinnipeetavatel üldjuhul sissetulekud ei ole regulaarseid ning nad ei ületa ühe kuu palga alammäära suurust, siis vanglas viibivate isikute puhul ei oleks otstarbekas kindlaks määrata mingit konkreetset summa, millele ei saa pöörata sissenõuet.
12. Kaebuse sisust on näha, et tegemist on tuvastamiskaebusega, kuna vaidlustatud on vangla tegevus, mis 15.07.2011 seisuga kehtinud HKMS (edaspidi HKMS v.r.) § 6 lg 3 p 1 järgi saab kohus tuvastada vaid õigusvastaseks. HKMS v.r. § 7 lg 1 kohaselt toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on põhjendatud huvi. Enne 01.01.2012 oli tuvastuskaebuse esitamise põhjendatud huviks aktsepteeritud kohtupraktikas kaebaja 2 3-11-1753 preventiivne huvi ehk huvi vältida õigusrikkumisi ka edaspidi ning huvi esitada haldusorganile kahjunõue (RKHK 3-3-1-4-10). Käesolevas kaebuses ei ole kaebaja märkinud põhjendatud huvi tuvastuskaebuse esitamisel. Lähtudes eeldusest, et põhjendatuks huviks on lubatud lugeda preventiivset ja rehabiliteerivat eesmärki, peab kohus mõlemaid S.J´i kaebuse põhjendatud huviks. 7.1 Kohtule teadeolevatel andmetel 19.04.2013 seisuga viibis kaebuse esitaja vabaduses. Analoogset olukorda, kus otsustati põhjendatud huvi olemasolu üle pärast kaebaja vanglast vabanemist, vaatas ka läbi Riigikohtu Halduskolleegium haldusasjas nr. 3-3-1-24-10, milles kohus leidis, et tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Näiteks juhtumil, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema õiguste kaitsmisele tulevikus. 7.2 Arvestades sellega, et S.J viibib vabaduses ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et teda viiakse lähimal tulevikus Viru Vanglasse tagasi, ei aita nimetatud asjaolu kaebuse eesmärkide saavutamisele. Seetõttu antud juhul tuvastuskaebuse esitamist preventiivse huviga ei ole halduskohtule lubatud. 7.3 Tuvastuskaebuse esitamine oleks lubatud, kui tuvastuskaebuse põhjendatud huviks oleks olnud kahjunõude esitamine. Riigikohtu halduskolleegium haldusasjas nr. 3-3-1-88-09 leidis, et tuvastuskaebuse esitamine halduskohtule eesmärgiga esitada hiljem haldusorganile kahjunõue on lubatud juhul, kui hilisem kahjunõude esitamine oleks perspektiivne. 7.4 Kohus leiab, et kahju hüvitamise perspektiivi saab hinnata läbi Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1, millest tuleneb, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes on rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada. Nimetatud sättest on näha, et kahju hüvitamise esimeseks eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus. Kohus käesoleva määruse p-s 6.2 tuvastas, et vangla poolt kaebaja vanglasisesel kontol laekunud raha seaduses kindlaksmääratud ulatuses kinnipidamine ja kohtutäiturile edastamine on seaduspärane tegevus. Järelikult ei käitunud vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt ning RVastS § 7 lg-s 1 kindlaksmääratud eeldust kahju hüvitamiseks ei ole täidetud. Seega ei ole võimalik eeldada, et hilisema kahjunõude esitamine vanglale seoses vanglasisesel kontol olemasoleva raha kinnipidamisega oleks edukas. Sama põhimõte tuvastuskaebuse esitamisel kohtule kehtib ka uues HKMS, mille § 45 lg 2 kohaselt hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega ei ole lubatud S.J´i tuvastuskaebuse kohtule esitamine ka rehabiliteeriva eesmärgiga, viimase ilmselge perspektiivituse tõttu.
13. HKMS v. r. § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Sama sisuga säte on ka nüüd kehtivas HKMS-s - § 121 lg 2 p
14. 3 3-11-1753 8.1 Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 11 lg 31 p-st 5, tagastab kohus S.J´i kaebuse selle esitajale. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4