KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 07.03.2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-1284 Haldusasi Vahur Lusti (Lust)
§ 40
lg-le 1 leidis vastustaja kohtumenetluses, et olukorras, kus juhatuse liikme kohustuse rikkumine on põhjuslikult seotud maksukohustuse rikkumisega, tuleb jaatada juhatuse liikme vastutust vastava maksukohustuse eest vastutusotsuse alusel. Vastupidine tõlgendus tooks vastustaja arvates kaasa olukorra, kus tsiviilõigussuhetes võlausaldajad on maksuhalduriga võrreldes tunduvalt paremas olukorras kuivõrd nemad võivad esitada nõude ka juhatuse liikme vastu. Kaebajad ei pea õigeks vastustaja seisukohta, et maksuhalduri ilmajätmine vastutusotsuse tegemise õigusest olukorras, kus maksuhalduri seisukoha järgi tekkis OÜ BKVD Ehitus väidetav maksejõuetusseisund enne maksuvõlga (vastutusotsuse põhjenduste kohaselt on äriühingu maksejõuetuse põhjustajaks maksukohustuse tekkimine), tooks kaasa olukorra, kus tsiviilõigussuhetes võlausaldajad on maksuhalduriga võrreldes tunduvalt paremas olukorras. Kaebajad viitavad Riigikohtu 31.10.2005 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-41-05, kus halduskolleegium asus seisukohale, et äriühingu juhatuse liikme suhtes ei saa teha vastutusotsust ÄS § 187 lg 2 alusel. Koostoimes Riigikohtu 28.01.2008 lahendis nr 3-1-1-60-07 väljendatud seisukohtadega maksuhalduri kahjunõude ja vastutusotsuse alusel esitatava nõude vahekorra kohta tuleneb eeltoodust, et juhul, kui maksuhaldur tuvastab
§-s 8 sätestatud spetsiifiliste kohustuste rikkumise äriühingu juhatuse liikme poolt ja tuvastatud on ka teised
§-s 40 sätestatud koosseisulised asjaolud ja
§-s 96 sätestatud eeldused, siis maksuhalduril on õigus teha juhatuse liikmele vastutusotsuse. Juhul, kui maksuhaldur tuvastab, et juhatuse liikme tegevusega on põhjustatud äriühingule kahju, mille tõttu maksuhaldur nagu ka teised võlausaldajad ei saa rahuldada oma nõudeid äriühingu vara arvel, ning äriühingu maksejõuetus on tekkinud enne maksuvõlga, millega on tekkinud kahju ka maksuhalduril (ÄS § 187 lg 2 koostoimes TsÜS § 37), siis maksuhaldur ei saa teha vastutusotsust, vaid peab oma nõuded äriühingu vastu maksma panema eraõiguse sätete alusel võrdsetel alustel teiste võlausaldajatega. Kaebajad on seisukohal, et mitte igasugused maksuhalduri nõuded äriühingu vastu ei kuulu sissenõudmisele juhatuse liikmelt vastutusotsuse 3 alusel. Kaebaja ei korda kohtumenetluses varem esitatud seisukohti (vt. kaebuse täiendus), vaid toetub neile. Maksuhaldur on ebaõigesti võtnud kaebajad isiklikule vastutusele. Käesoleva vaidluse keskseks küsimuseks on kaebajate otsene varaline vastutus OÜ BKVD Ehitus maksuvõla eest. Kohtus on vastustaja leidnud, et on piisavalt analüüsinud kaebajate individuaalse vastutuse eeldusi. Viidates
§ 40
lg-le 1 leidis vastustaja, et olukorras, kus juhatuse liikme kohustuse rikkumine on põhjuslikult seotud maksukohustuse rikkumisega, tuleb jaatada juhatuse liikme vastutust vastava maksukohustuse eest vastutusotsuse alusel. Kaebajad leiavad, et vastustaja on vastutusotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud
§ 40lg 1 regulatsiooni.
Nimelt tegi vastustaja kaebajatele vastutusotsuse 19.04.2010, s.o. ajal, mil kaebajad on juba lahkunud OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikme ametikohtadelt. Kaebajad on seisukohal, et
§ 40
lg 1 võimaldab maksuhalduril teha juhatuse liikmele vastutusotsuse, millega juhatuse liige võetakse isiklikule vastutusele äriühingu maksuvõla eest, seni kuni vastutusotsuse adressaat on äriühingu seaduslik esindaja ehk
§ 40lg 1 koosseisu subjekt.
Kaebajad märgivad, et vastustaja ei tuvastanud vastutusotsuses ka
§-s 8 sätestatud spetsiifiliste kohustuste rikkumist kaebajate poolt, mis oleks põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega OÜ-l BKVD Ehitus. Kaebajad juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et vastustaja järeldused OÜ BKVD Ehitus maksuvõime halvenemise kohta ja sellega väidetavalt põhjuslikus seoses oleva maksuvõla tekkimise vahel ei ole vastutusotsuses põhjendatud. Vastustaja esitas paljasõnalised väited OÜ BKVD Ehitus maksejõuetuks muutmise kohta, millised ei ole millegagi tõendatud. Vastustaja positsioon, mille kohaselt vastutavad kõik juhatuse liikmed, sõltumata tegelikust rollist ja ka tööjaotusest, ei ole õiguspärane. Vastustaja ei tuvastanud kaebajate süüvormi. Vastutusotsuses leidis vastustaja, et kaebajate tahtlik tegevus on põhjustanud OÜ-l BKVD Ehitus maksuvõlgade tekkimise ja tasumata jätmise. Vastutusotsuse kohaselt on kaebajad tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi, põhjustades sellega OÜ-le BKVD Ehitus varalist kahju. Vastutusotsuses esitas vastustaja põhjendused, miks ta leiab, et kaebajad on rikkunud tahtlikult juhatuse liikme üldisi kohustusi, põhjustades sellega äriühingu maksejõuetuse. Samas ei ole vastustaja põhjendanud seda, et kaebajate tahtlus oli suunatud ka
§-s 8 sätestatud spetsiifiliste kohustuste rikkumisele. Kaebajad on seisukohal, et ka juhatuse liikme süüvormi tuvastamise küsimuses ei eristanud maksuhaldur juhatuse liikme üldisi kohustusi
§-s 8 sätestatud kohustustest. Kaebajad märgivad, et selleks, et võtta kaebajad isiklikule vastutusele
§-s 40 sätestatud alusel tuleb eraldi tuvastada kaebajate süüvorm (vastutusotsuse järgi on selleks tahtlus) mitte juhatuse liikme üldiste kohustuste rikkumise suhtes, vaid
§-s 8 sätestatud kohustuste rikkumise suhtes. Selleks tuleb vastutusotsuses välja tuua tahtlusele viitavad asjaolud. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
§-s 8 sätestatud kohustuste puhul on tahtlus piiratud kohustuse täitmisega - seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Vastutusotsuses ei toonud vastustaja välja asjaolusid, mis osutaksid sellele, et kaebajad ei taganud OÜ BKVD Ehitus maksukohustuse täitmist. Eelpool (vt p 2.3.) põhjendasid kaebajad, tuginedes tõenditele, et lahkudes juhatuse liikme ametikohalt oli uuele juhatuse liikmele üle antud maksevõimeline äriühing, mille vara arvel oli võimalik täita maksukohustused. Nimetatud asjaolu valguses, ei ole võimalik väita, et kaebajate tahtlus oli suunatud
§-s 8 sätestatud kohustuse (maksuvõla tasumise tagamise kohustus) rikkumisele. Riigikohtu 31.01.2005 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-41-05, asus halduskolleegium järgmisele seisukohale: “Maksukorralduse seaduse § 96 lg 3 järgi tuleb vastutusotsuses näidata vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika ning määrata maksusumma tasumise ja kõrvalkohustuste täitmise tähtaeg. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm. Vastutuse kohaldamise aluse näitamine tähendab, et vastutusotsuses tuleb motiveerida, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Juhatuse liikme süü on individuaalne, s.t et iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi. On võimalik, et mõni juhatuse liige erinevalt 4 teistest pole süüdi või et juhatuse liikmete süü vorm on erinev. Eriti suur koormus on raske hooletuse tuvastamisel ja motiveerimisel, sest kerge hooletus ei too kaasa juhatuse liikme vastutust.” Kaebajad on seisukohal, et vastutusotsuse tegemise menetluses ei tuvastanud maksuhaldur iga juhatuse liikme individuaalse vastutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Vastutusotsuse põhjendustest tulenevalt ei suutnud maksuhaldur kogutud tõendite alusel üheselt ja põhjalikult tõendada, milles konkreetselt seisnes iga juhatuse liikme tegevus iga konkreetse väidetavalt rikutud kohustuse osas. Kaebajad leiavad, et vastutusotsuses ei ole nõuetekohaselt põhjendatud iga juhatuse liikme individuaalse vastutuse eeldusi. Samuti ei ole vastutusotsuses nõuetekohaselt põhjendatud kohustuste väidetava rikkumise süüvormi iga juhatuse liikme osas. Maksuotsus Maksuotsuses leidis vastustaja, et revisjoni käigus kogutud seletuste ja muude tõendite põhjal on kindlaks tehtud, et Sharkst OÜ ja OÜ Ergomer Ehitus nimel väljastati OÜ-le BKVD ehitus ainult arveid, kuid tegelikkuses neil kajastatud teenuseid Sharkst OÜ ja OÜ Ergomer Ehitus ei osutanud. Kaebajad leiavad, et nii maksumenetluses kogutud tõenditega, kui kohtumenetluses üle kuulatud tunnistajate ja kaebajate vande all antud ütlustega on tõendatud, et maksuotsuses kajastatud tehingud on reaalselt teostatud ja BKVD-le maksu täiendav määramine oli alusetu. Kaebaja toetub lisaks tehinguid dokumenteerivatele tõenditele järgmistele ütlustele: A. A.: „BKVD Ehitus teostas töid alltöövõtjana, nt Helme objektil. Saue Koondise tänava elamud
(4), rohkem peast ei mäleta. Lepingus minu mäletamist mööda alltöövõtjate kooskõlastamise kohustust ei olnud. Seda kas BKVD kasutas alltöövõtjaid või mitte, seda ma ei tea. Ehitusbuumi ajal oli tavapärane, et alltöövõtjad kasutasid alltöövõtjaid“. M. L.: „2007 teostasin ehitustöid vana Minski poe piirkonnas, seal ehitati uusi maju. Me lõhkusime seal vaheseinad ära, mis olid valede mõõtude järgi ehitatud, siis ladusime uued seinad. Lõhkumine oli tunnitöö tasu, ladumine oli tükitöö tasu. Mäletan, et 60-70 krooni oli tund, ruudu hind oli vist 80 krooni. Mulle maksti sularahas. Meile maksis töödejuhataja, Ivar oli eesnimi, T. T., minu tuttav kellega töötasin, vist mainis ka perekonnanime, aga enam ma ei mäleta. T. T. pakkus mulle seda tööd telefoni teel. T. pakkus mulle tööd firma nimel, selle firma nimi oli Sharkst. T. T. töötas ise Sharkstis, tema oli seal ehitustööline. Meil oli kokkulepe Ivariga Sharkstist, et teeme selle teise korruse valmis, et seinad laduda, mida ma ka tegin. Seinu me ladusime kahekesi, koos T.ga“. Dmitri Savtšenko: „Leping OÜ Sharkstiga allkirjastasin mina, lepingute vormistamistega tegelesin mina. Protseduur lepingu koostamiseks on selline: mul on ettevalmistamisel töödelepingu vorm, kuhu ma märgin, millised on tööd, mis ulatuses need tööd tehakse, siis ma edastan selle lepingu vormi alltöövõtjatele ja nemad täidavad enda eest oma firma andmed. Selle alusel, mida nad täidavad, kontrollin ma need andmed üle. Andmete kontrollimine seisnes selles, et firma oleks käibemaksukohuslane, et ta oleks äriregistris olemas, kõiki andmeid kontrollin, firma nime, registri numbrit jne. Isiklikult ma tavaliselt ei puutunud kokku alltöövõtjatega. E. oli nii, et selle lepingu ma valmistasin ette, nagu tavaliselt kaudu Ausingu andsin üle, kui ma selle tagasi sain, siis ühes kohas oli alla kirjutanud teine inimene, kontrollisin äriregistrist üle ja seal oli see inimene kirjas. Ergomer ehituses oli alguses üks omanik A. R. ja siis hiljem oli S. K.. Tööde üleandmise-vastuvõtmisega tegeles Ausing, tema kontrollis tööd objektil, kui kõik oli lepingu järgi vormistatud ja tehtud, siis ta võttis need tööd vastu ja kirjutas alla tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile. Tööde eest tasumine toimus nii, et panga kaudu raha ülekand teostatud tööde eest tegin mina, vahest oli vaja ka alltöövõtjaid finantseerida, ka jooksvalt ning pidime neile maksma jooksvalt. Bruno Ausing: „Olen osaliselt nõus Savtšenko poolt antud suuliste selgitustega. Ma sooviksin täpsustada Savtšenko suulisi selgitusi seoses tööde tähtaegadega. Puutusin kokku Sharksi brigadiriga Ivariga, kes oli müüri ladumisel. Puutusin kokku ka Ergomeri töötajatega, seal oli Andres, kes juhendas neid töötajaid. Ma ei oska öelda Andrese perekonnanime“. Vahur Lust: „Ma olen mõlema selgitusega nõus, aga tahan täpsustada müüri ladumise koha pealt, mille me ära lõhkusime, et see oli ilusti laotud, aga lihtsalt valesse kohta laotud. Tööde lõpptähtaeg 5 sellest ei muutunud, me tegime seal tööd edasi, meil oli hea läbisaamine peatöövõtjaga Arco Ehitusega“. Kristjan Ruuse: „Ma kinnitan täielikult kolme eelnevat suulist selgitust, mul pole täpsustada midagi“. Kaebajad paluvad tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse 19.04.2010 vastutusotsus nr 13-7/23-6 ja 26.05.2009 maksuotsus nr 12-5/226 ning mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja kohtukulud, jättes vastustaja kohtukulud tema enda kanda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 1.Asjaolud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kontrollis OÜ BKVD Ehitus käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 01.01.2007 kuni 30.11.
- Revisjoni käigus selgus, et kontrollitud perioodil äriühing arvetel näidatud teenust tegelikult Sharkst OÜ-st ja OÜ-st Ergomer Ehitus ei saanud. Maksuhalduri sellesisuline motivatsioon on välja toodud 26.05.2009 maksuotsuses nr 12-5/226, mis jõustus 01.07.
- Vahetult peale maksuotsuse jõustumist alustas maksuhaldur maksuvõla sissenõudmist, kuid tulenevalt asjaolust, et OÜ BKVD Ehitus oli maksevõimetu, ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. 22.01.2010 koostas maksuhaldur täitmisavalduse kohtutäiturile täitetoimingute jätkamiseks OÜ BKVD Ehitus suhtes. Kuni vastutusotsuse andmise hetkeni (s.o 19.04.2010) ei suutnud kohtutäitur äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. 19.04.2012 tegi maksuhaldur OÜ BKVD Ehitus maksuvõla tekkimise eest vastutavatele juhatuse liikmetele vastutusotsuse nr 13-7/23-
- 2.Vastustaja seisukoht Maksuhaldur kaebaja seisukohtadega ei nõustu ja veendunud, et nii maksuotsuse kui ka vastutusotsuse tühistamiseks puudub alus. Vastustaja selgitab ühtlasi, et ei hakka käesolevas seisukohas üle kordama kõike juba haldusaktides ja varasemates kirjalikes seisukohtades välja toodut ning keskendub kokkuvõtvalt üksnes olulisele. Eelnevast tulenevalt ehitab maksuhaldur teesid üles selliselt, et puudutab esmalt maksuotsuse tühistamise lubatavuse küsimust (2.1), hindab seejärel maksuotsuses välja toodut vastutusotsusega määratud maksukohustust puudutavas osas (2.2) ja analüüsib vastutusotsuse andmise eelduste täidetust (2.3). Lõpetuseks annab maksuhaldur seisukoha menetluskulude osas (2.4). 2.1 Esmalt soovib vastustaja rõhutada, et maksuotsuse õiguspärasuse tuvastamise nõude eraldiseisvaks lahendamiseks alus puudub. Maksuhaldur küll möönab, et hoolimata asjaolust, et maksuotsuse näol on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis eraldiseisvalt kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku, on vastutusotsuse vaidlustamise raames isikutel õigus sisuliselt vaidlustada ka maksuotsusega tuvastatud asjaolusid. Sisuliste asjaolude vaidlustamine on lubatud põhjusel, et vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud kajastuvad omakorda maksuotsuses. Eelnev õigus ei tähenda aga seda, et maksuotsuse näol oleks tegemist vastutusotsuse suhtes eelhaldusaktiga, millega oleks siduvalt kindlaks tehtud vastutusotsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud. Seega saavad kaebajad vaidlustada maksuotsusega kindlaks tehtud asjaolusid (üksnes vastutusotsusega määratud maksukohustust puudutavas osas), kuid isikutel puudub õigus vaidlustada maksuotsust kui kehtivat haldusakti. Eelnev toob kaasa selle, et maksuotsus jääb kehtima sõltumata sellest, milline kohtuotsus tehakse vastutusotsuse peale esitatud kaebuse kohta. 2.2 Teiseks ei nõustu vastustaja kaebajate väitega, nagu oleks maksuotsuses välja toodud ja Sharkst OÜ-ga ning OÜ-ga Ergomer Ehitus seonduvad järeldused ebaõiged. Asjas kogutud tõendite pinnalt on selge, et nimetatud äriühingud OÜ-le BKVD Ehitus teenust ei osutanud. OÜ-ga Sharkst seonduvalt selgitab vastustaja, et Novasko OÜ (OÜ BKVD Ehitus alltöövõtja) küll märkis, et parandustööd teostas mingi teine firma, kuid tõendamata on, et selleks oli OÜ Sharkst. 6 Vastupidiselt kaebajate poolt väidetule viitavad maksuhalduri kogutud tõendid selgelt sellele, et nimetatud tööde teostajaks OÜ Sharkst olla ei saanud. Maksuhaldur tugineb enda väite põhistamisel peamiselt järgnevale: OÜ Sharkst juhatuse liikme I. Kaarma poolt antud selgitused on vastuolulised. Nimelt kinnitas I. Kaarma 14.05.2008 antud selgitustes maksuhaldurile, et juhatas OÜ-d Sharkst ainuisikuliselt ega omanud mitte ühtegi töötajat. Samuti selgitas isik, et OÜ Sharkst ei tegelenud ehitustöödega, vaid kütuse ostu-müügiga, I. Kaarma ei ole kunagi kuulnud midagi äriühingust BKVD Ehitus, ei ole sõlminud ega allkirjastanud lepingut nr 2007-06-02, koostanud ja allkirjastanud arvet nr 378 ning saanud selle alusel raha. Hiljem, 12.02.2009, antud suuliste selgituste kohaselt oli I. Kaarma vaid dokumentide vahendajaks E. L. ja Nadja (OÜ Ergomer Ehitus esindaja) ja teiste seotud isikute vahel. Samuti väitis isik, et OÜ-le BKVD Ehitus väljastatud kviitung orderil nr 5.10.2007 on tema allkiri, kuid ta ei mäleta nii suure summa sularahas välja maksmist. Eelnevale hinnangut andes on selge, et I. Kaarma muutis kontrolli kestel enda selgitusi. Kusjuures ka hilisemad selgitused ei kinnita selgelt tööde teostamist OÜ Sharkst poolt, vaid viitavad pigem, et I. Kaarma näol oli tegemist variisikuga. Lisaks eelnevale ei sarnane visuaalsel tutvumisel I. Kaarma allkirjad OÜ Sharkst poolt väljastatud lepingutel, arvetel ja OÜ BKVD Ehitus poolt vormistatud sularaha kviitung-orderitel I. Kaarma poolt suuliste selgituste protokollile antud allkirjaga, mistõttu on alus kahtluse alla seada asjaolu, et OÜ Sharkst nimel väljastatud dokumendid on allkirjastatud esindusõigusliku isiku poolt. Oluline on välja tuua, et OÜ BKVD Ehitus ja OÜ Sharkst vahel 18.06.2007 sõlmitud lepingu nr 2007-06-02 kohaselt teostas viimane töid Helme tn 9A ja 9B objektil 18.06.2007 kuni 31.10.
- Eelnevast johtuvalt pidid OÜ BKVD Ehitus ja OÜ Sharkst koostööd tegema neli ja pool kuud. Vaatamata sellele ei suutnud kaebajad maksumenetluses nimetada ühtegi OÜ Sharkst esindaja ja töötaja nime, ei osanud anda nende kontaktandmeid ega tundnud neile näidatud fotol ära OÜ Sharkst juhatuse liiget I. Kaarmat. Eluliselt usutav ei ole kaebajate väide, et OÜ Sharkst alltöövõttu varjati peatöövõtja ees, kuna ei tahetud näidata, et ei saada tööga hakkama. Olukorras, kus juba kasutati alltöövõtja teenuseid Novasko OÜ näol ja peatöövõtja oli teadlik nii Novasko OÜ kasutamisest kui ka parandustöödest, ei ole loogiline põhjendus, et alltöövõtja kasutamine näitaks peatöövõtjale, et tööga ei saada hakkama. Vastupidiselt kaebajate väidetele omavad maksuotsuses viidatud kolmandate isikute selgitused tõendusväärtust ja on antud asjas väga olulised. OÜ Sharkst tegi maksuhaldurile esitatud lepingu kohaselt objektil Helme töid 18.06.2007 – 31.10.
- OÜ BKVD Ehitus töötaja I. K. töötas nimetatud objektil 2006 suve lõpust kuni 2007 sügiseni, kuid ei ole nimetatud äriühingust ega selle töötajatest midagi kuulnud. M. Š. töötas samal objektil 02.04.2007 kuni
- a jaanuar, kuid ei ole samuti OÜ-st Sharkst midagi kuulnud. Täiendavalt teadis objekti varustaja D. S. sama tööd teinud Novasko OÜ-d, kuid ei olnud midagi kuulnud OÜ-st Sharkst. Usutav ei ole situatsioon, kus nii samal objektil töötavad ehitustöölised kui ka objekti varustaja on teadlikult teistest samal objektil töötanutest, kuid ei ole kuulnud nendega väidetavalt samal ajal ja kohas töid teostanud OÜ-st Sharkst. Nii peatöövõtja kui ka OÜ BKVD Ehitus kinnitasid tööde tegemisel püsimist ettenähtud ajagraafikus ning ehituspäeviku kohaselt lõpetati ladumistööd 24.07.
- Samas tegi OÜ Sharkst maksuhaldurile esitatud lepingu kohaselt objektil Helme töid 18.06.2007 – 31.10.
- Seega ei kattu tööde tegemise ajad. Kohtumenetluses andis ütlusi keegi M. L. (maksumenetluses isiku nime kordagi ei mainitud), kes väitis, et tegi OÜ Sharkst eest vana Minski poe piirkonnas ehitustööd. Samas on isiku ütlused vastuolulised ega lükka ümber maksuhalduri järeldusi. Juba ainuüksi väide, et tööde tegemise ajal oli lumi maas ei lähe kokku asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuna ehituspäeviku kohaselt lõppesid ladumistööd 24.07.
- Isegi kui eeldada, et tööd kestsid kuni 31.10.2007, ei ole M. L. selgitus eluliselt usutav – nimelt oli 2007 novembri alguses Eestis veel 11 kraadi sooja. Seega on alust arvata, et M. L. OÜ Sharkst eest tegelikult OÜ-le BKVD Ehitus seina lammutus- ja ladumistöid ei teinud. Ülaltoodut kokku võttes on selge, et OÜ Sharkst arvetel näidatud teenust OÜ-le BKVD Ehitus ei osutanud. OÜ Ergomer Ehitus puhul kinnitavad fakti, et äriühing OÜ-le BKVD Ehitus teenust ei osutanud, järgnevad asjaolud: Esiteks ei olnud mitte üksi maksuhalduri poolt küsitletud ja äriühingu poolt 7 deklareeritud töötajatest kas OÜ-st Ergomer Ehitus midagi kuulnud või OÜ BKVD Ehitus objektidel töid teostanud. Ka ei suutnud OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmed nimetada mitte ühtegi OÜ Ergomer Ehitus töötaja nime ega esindaja kontaktandmeid (kuigi koostöö kestis lepingute kohaselt 25.04.2007 – 09.10.2007). OÜ Ergomer Ehitus juhatuse liige Sergei Kalašnikov on maksuhaldurile kinnitanud, et ei ole äriühingu nimel lepinguid allkirjastanud. Samuti erineb lepingutel olev allkiri visuaalsel vaatlusel suuliste selgituste protokollile lisatud allkirjast. Veelgi enam, Sergei Kalašnikov oli äriühingu juhatuse liikmeks suure enamuse lepingu kestvusest, kuid sellegi poolest ei osanud üksi OÜ BKVD Ehitus juhatuse liige tema kohta midagi öelda ega tundnud isikut ka fotolt ära. Maksuhalduri poolt küsitletud 11st OÜ BKVD Ehitus töötajast ei olnud mitte keegi kuulnud äriühingust nimega OÜ Ergomer Ehitus ja seda hoolimata asjaolust, et nad oleksid pidanud töö tegemise ajast, kohast ja iseloomust lähtuvalt objektil OÜ Ergomer Ehitus töötajatega kokku puutuma. Lisades siia täiendavad maksuotsuses välja toodud asjaolud on selge, et OÜ BKVD Ehitus teostas nimetatud tööd enda tööjõu ja vahenditega ning OÜ-st Ergomer Ehitus teenust sisse ei ostetud. 2.3
§ 8
lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava
-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Samuti lasub juhatuse liikmetel kohustus tagada äriühingu juhtimine viisil, et äriühingul oleks vahendeid maksukohustuse täitmiseks. Juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil sisaldub ÄS § 180 lõikes 1. Äriühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1) ning tal lasub äriühingu suhtes ka lojaalsuskohustus. Riigikohus on selgitanud, et majanduslikult kõige otstarbekam käitumine tähendab seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmisel piisavalt informeeritud ega tohi võtta põhjendamatuid riske. Ka maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on vastutusotsuse aluseks isiklik vastutus ehk asjaolu, et neile isikutele olid pandud seadusega kohustused, mida nad ei täitnud ning selle tulemusel muutuvad maksukohustuse täitmise eest isiklikult vastutavaks. Seega tuleneb ka
eelnõu seletuskirjast, et vastutusotsuse tegemise eelduseks on asjaolu, et juhatuse liige oleks rikkunud talle seadusega pandud kohustusi. Maksuhaldur selgitaski vastutusotsuses, et kaebajad jätsid tahtlikult täitmata deklareerimiskohustuse ning kohustuse tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Nimelt on
§ 96
lg 1, § 40 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel äriühingu seadusliku esindaja vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel järgmised: -juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; -rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; -sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Käesoleval juhul tuvastaski maksuhaldur, et tegemist on juhatuse liikmete tahtliku kohustuste rikkumisega. Täpsemalt selgitati, et juhatuse liikmed viisid äriühingust välja rahalisi vahendeid ja tegid ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, põhjustades sellega OÜ BKVD Ehitus makseraskused ning olukorra, kus viimane ei suutnud täita oma vara ja vahendite arvelt rahalisi kohustusi. Selline tegevus saab aga olla üksnes tahtlik. Seega olles situatsioonis, kus äriühingu maksuvõlg on tekkinud otseselt juhatuse liikmete tahtliku kohustuste rikkumise tulemusena ehk siis on otsene põhjuslik seos juhatuse liikmete tegevuse ning maksuvõla tekkimise vahel, tuleb jaatada juhatuse liikmete vastutust maksukohustuse eest vastutusotsuse alusel. Samuti ei saa olla kahtlust sellest, et maksuhaldur tuvastas iga juhatuse süü individuaalselt. Juba ainuüksi asjaolu, et isikud kinnitasid kohtumenetluse raames ühist otsuste vastu võtmise protsessis osalemist näitab ilmekalt, et kedagi kaebajatest ei anna nö vastutusest vabastada või väita, et kellegi puhul oleks tahtluse asemel tegemist näiteks hooletusega. Põhjendatult tõusetub küsimus, et miks kaebajad läbi äriühingu maksuotsust ei vaidlustanud ja lasid sellel jõustuda, võõrandades seejuures äriühingu vahetult peale maksuotsuse tegemist tundmatule isikule, keda ei õnnestunud tabada ei maksuhalduril ega ka Tallinna Halduskohtul (isik jättis kahel korral istungile tulemata). Nimetatud asjaolu ei anna küll juurde 8 iseseisvat maksustamise alust, kuid näitab ilmekalt, et maksuvõlaga äriühing lihtsalt „hüljati”. Seega on kaebajate süü põhistatud ja ilmne. Täiendavalt on oluline mõista, et maksuhalduril ei lasu kohustust tõendada, kas äriühing oli maksukohustuse tekkimise hetkel maksejõuline või mitte – kas äriühingul üldse oleks olnud vahendeid, et maksukohustust täita. Seda põhjusel, et käesoleval juhul ei ole tegemist tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudega, vaid
-is sätestatud alustel maksuvõla sissenõudmisega. Maksuhalduri loogikat toetab ka Riigikohus, kes on korduvalt selgitanud, et juhul, kui maksuhaldur leiab, et tal on õigus maksukohustuslaselt sisse nõuda maksuvõlga, peab ta seda tegema maksukorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. Seega on Riigikohus rõhutanud, et kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamisel ja maksumenetluses maksunõude sissenõudmisel ei ole õige samastada maksuvõlga ja kahju. Kahju kindlakstegemiseks kasutatavad kriteeriumid ei ole kasutatavad maksuvõla kindlakstegemiseks maksumenetluses. Vastutusotsuse regulatsioon on olemuselt selgelt maksuvõla sissenõudmise menetlus mitte kahju hüvitise väljanõudmine juhatuse liikmelt. Seetõttu ei ole antud juhul kohustust tõendada, kas äriühing oli maksukohustuse tekkimise hetkel maksejõuline või mitte. Maksukohustuse tekkimise hetke varade suurust puudutavas tuleb lisada, et maksukohustuslane, käesoleval juhul äriühingu eesotsas olev juhatuse liige, peab täitma seadusest tulenevaid kohustusi tähtaegselt ega saa hilisemal kohustuse tuvastamisel tugineda hüpoteetilisele väitele nagu olid vahendid maksukohustuse täitmiseks kohustuse tekkimise hetkel tegelikult olemas – vastasel juhul oleks riik maksukohustuse tuvastamise korral selgelt halvemas olukorras, kui ta oleks olnud siis, kui juhatuse liige oleks äriühingu maksukohustuse õigel ajal täitnud. Vastustaja rõhutab, et tegemist ei ole mitte maksukohustust tekitava, vaid tuvastava haldusaktiga, mistõttu ei oma maksukohustuslase varade muutus (võrreldes maksukohustuse tekkimise ja tuvastamise vahelise ajaga) maksukohustuse sissenõudmise seisukohast mitte mingisugust tähtsust. Samuti on siinkohal vajalik selgitada, et kaebajad küll väidavad, et äriühing oli maksuvõla tekkimise hetkel maksejõuline, kuid tegelikult ei ole see väide fakti tasandil tõendamist leidnud. Pigem tuleb lähtuda faktidest ja nõustuda asjaoluga, et maksuhaldur tegi enne vastutusotsuse andmist maksimumi, et sissenõudmise teel äriühingult maksuvõlg kätte saada. Väär on kaebajate väide, et vastutusotsust saab teha üksnes nende isikute suhtes, kellel on kehtivad juhatuse liikme volitused.
§ 40
lg 1 alusel tekib vastutus äriühingu seaduslikul esindajal ja seda maksukohustuse tekkimise, mitte tuvastamise faktist lähtuvalt. Situatsioon, kus riik ei ole tekkinud maksunõudest selle tekkimise hetkel teadlik ja maksukohustuse tuvastamine leiab aset alles peale juhatuse liikmete volituste lõppemist, mistõttu ei ole maksuhalduril võimalust maksukohustuse põhjustanud isikuid vastutusele võtta, oleks selgelt vastuolus vastutusotsuse regulatsiooni eesmärgiga. Seega on kogu vastutusotsuse andmise regulatsiooni eesmärgiks välja selgitada ning vastutusele võtta maksuvõla tekkimise eest tegelikult vastutavad isikud ja seda hoolimata kehtivatest volitustest. Ülaltoodud aspektidest nähtuvalt on maksuhaldur täitnud kõik vastusotsuse andmise eeldused ja kaebajate vastupidised väited on asjakohatud. 2.4 HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Antud juhul esitas kaebajate esindaja menetluskulude nimekirja kokku summas 21 308 eurot ja 81 senti (10.05.2011 nimekiri summas 19 998,41 eurot ja 29.08.2011 nimekiri summas 1310,40 eurot). Vastustaja leiab, et tegemist ei ole keskmisest keerukama maksuasjaga, mistõttu ei ole ka sedavõrd suured menetluskulud põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt peab makshaldur kaebuse rahuldamise korral põhjendatud menetluskuludeks (v.a riigilõiv) kuni 4000 eurot. 3.Kokkuvõte Ülaltoodust nähtuvalt on vastutusotsus ja maksuotsus motiveeritud ja õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ning menetluskulud kaebajate endi kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 9 Kohus, tutvunud kaebustega ja vastustaja kirjalike seletustega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi (sh kaebajate vande all antud seletusi) ning tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskus tegi 26.05.2009 maksuotsuse nr 12-5/226 OÜ-le BKVD Ehitus maksuvõla tasumiseks. OÜ BKVD Ehitus maksuvõla tekkimise ajal olid äriühingu juhatuse liikmeteks Vahur Lust, Kristjan Ruuse, Bruno Ausing ja Dmitri Savtšenko. Maksuotsust selle adressaat ei vaidlustanud, sh oma seaduslike esindajate kaudu, ning see jõustus 01.07.2009. Vaidlust poolte vahel ei ole selles, et kaebajad läbi äriühingu maksuotsust ei vaidlustanud ning lasid sellel jõustuda, võõrandades seejuures äriühingu peale maksuotsuse tegemist tundmatule isikule, keda ei õnnestunud tabada ei maksuhalduril ega ka kohtul (isik jättis korduvalt istungile tulemata). Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud asjaolu annab alust arvata, et makseraskustesse sattunud ja maksuvõlga omav äriühing n-ö hüljati. Peale maksuotsuse jõustumist alustas maksuhaldur maksuvõla sissenõudmist, kuid seoses äriühingu maksejõuetusega ei olnud maksuhalduril võimalik maksuvõlga OÜ-lt BKVD Ehitus sisse nõuda. Sellest tulenevalt 22.01.2010 tegi maksuhaldur täitmisavalduse kohtutäiturile täitetoimingute jätkamiseks OÜ BKVD Ehitus maksuvõla sissenõude osas. Kuni 19.04.2010, kui maksuhaldur tegi kaebajatele vastutusotsuse nr 13-7/23-6, ei suutnud kohtutäitur OÜ BKVD Ehitus maksuvõlga sisse nõuda. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur ei ole sisuliselt teinud midagi, et maksuvõlga OÜ-lt BKVD Ehitus sisse nõuda. Maksejõulisel äriühingul eeldatavasti ei oleks probleeme oma maksuvõla tasumisega. Maksuhalduri poolt maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt BKVD Ehitus ebaõnnestus äriühingu maksejõuetuse tõttu. Vaidlust ei ole selles, et OÜ BKVD Ehitus ei ole maksuvõlga tasunud ning seda ei ole võimalik olnud ka täitemenetluse korras sisse nõuda. Maksukorralduse seaduse (
) § 40 sätestab seadusliku esindaja, vara valitseja ja maksuesindaja vastutuse. Sama sätte lõige 1 ütleb, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Lõikes 3 räägitakse sellest, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel on mitu vastutavat isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. Tulenevalt
§§-st 96 lg 1, 40 lg 1 ja 8 lg 1 äriühingu seadusliku esindaja vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.
§ 8
sätestab seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustused, mille lõike 1 kohaselt juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Juhatuse liikmetel lasub ka kohustus tagada äriühingu juhtimine viisil, et äriühingul oleks vahendeid maksukohustuse täitmiseks. Vastavalt Äriseadustiku (ÄS) §-le 187 lg 1 äriühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 1 kohaselt juhatuse liikmel lasub kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et majanduslikult kõige otstarbekam käitumine tähendab seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmisel piisavalt informeeritud ega tohi võtta põhjendamatuid riske. 10 Maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirjas öeldakse, et vastutusotsuse aluseks on isiklik vastutus ehk asjaolu, et kui isikutele olid pandud seadusega kohustused, mida nad ei täitnud, siis selle tulemusel muutuvad nad maksukohustuse täitmise eest isiklikult vastutavaks. Seega vastutusotsuse tegemise eelduseks on asjaolu, et juhatuse liige on rikkunud talle seadusega pandud kohustusi. Maksuhaldur selgitas vastutusotsuses, et kaebajad jätsid tahtlikult täitmata deklareerimiskohustuse ning kohustuse tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et maksuhalduril ei lasu kohustust tõendada, kas äriühing oli maksukohustuse tekkimise hetkel maksejõuline või mitte ning kas äriühingul üldse oleks olnud vahendeid, et maksukohustust täita ja seda põhjusel, et käesoleval juhul ei ole tegemist tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudega, vaid
-s sätestatud alustel maksuvõla sissenõudmisega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, kui maksuhaldur leiab, et tal on õigus maksukohustuslaselt sisse nõuda maksuvõlga, peab ta seda tegema Maksukorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. Riigikohus on rõhutanud, et kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamisel ja maksumenetluses maksunõude sissenõudmisel ei ole õige samastada maksuvõlga ja kahju. Kahju kindlakstegemiseks kasutatavad kriteeriumid ei ole kasutatavad maksuvõla kindlakstegemiseks maksumenetluses. Vastutusotsuse regulatsioon on olemuselt selgelt maksuvõla sissenõudmise menetlus, mitte kahjuhüvitise väljanõudmine juhatuse liikmelt. Seetõttu ei ole antud juhul kohustust tõendada, kas äriühing oli maksukohustuse tekkimise hetkel maksejõuline või mitte, kohus nõustub selles vastustajaga. Õige on vastustaja seisukoht, et maksukohustuslane, käesoleval juhul äriühingu eesotsas olev juhatuse liige, peab täitma seadusest tulenevaid kohustusi tähtaegselt ega saa hilisemal kohustuse tuvastamisel tugineda hüpoteetilisele väitele nagu olid vahendid maksukohustuse täitmiseks kohustuse tekkimise hetkel tegelikult olemas, vastasel juhul oleks riik maksukohustuse tuvastamise korral selgelt halvemas olukorras, kui ta oleks olnud siis, kui juhatuse liige oleks äriühingu maksukohustuse õigel ajal täitnud. Vastustaja on rõhutanud, et tegemist ei ole mitte maksukohustust tekitava, vaid tuvastava haldusaktiga, mistõttu ei oma maksukohustuslase varade muutus (võrreldes maksukohustuse tekkimise ja tuvastamise vahelise ajaga) maksukohustuse sissenõudmise seisukohast mingit tähtsust. Kohus ei nõustu kaebajaga, et äriühing oli maksuvõla tekkimise hetkel maksejõuline, kuna see on paljasõnaline ning tõendamata väide. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et vastutusotsust saab teha üksnes nende isikute suhtes, kellel on kehtivad juhatuse liikme volitused.
§ 40
lg 1 alusel tekib vastutus äriühingu seaduslikul esindajal ja seda maksukohustuse tekkimise, mitte tuvastamise, faktist lähtuvalt. Situatsioon, kus riik ei ole tekkinud maksunõudest selle tekkimise hetkel teadlik ja maksukohustuse tuvastamine leiab aset alles peale juhatuse liikmete volituste lõppemist, mistõttu ei ole maksuhalduril võimalust maksukohustuse põhjustanud isikuid vastutusele võtta, oleks selgelt vastuolus vastutusotsuse regulatsiooni eesmärgiga. Vastutusotsuse andmise regulatsiooni eesmärgiks on välja selgitada ning vastutusele võtta maksuvõla tekkimise eest tegelikult vastutavad isikud ja seda olenemata kehtivatest volitustest. Kohus on käesolevas maksuvaidluses hinnanud muuhulgas ka suulisi tõendeid, milleks on tunnistajate vande all antud ütlused ja kaebuse esitajate vande all antud seletused. 01.03.2011 toimunud kohtuistungil kuulati vande all üle 2 tunnistajat- A. A. ja M. L.. A. A.´i ütluste kohaselt ta ei tööta juba 2 kaks aasta OÜ-s ARCO Ehitus. Töötas seal projektijuhina ca 12 aastat. BKVD Ehitus teostas töid alltöövõtjana, nt Helme objektil, Saue Koondise tänava elamud
(4), rohkem ta peast ei mäletanud. Seda, kas BKVD kasutas alltöövõtjaid või mitte, ta ei teadnud. Ehitusbuumi ajal 2007-2009 oli tavapärane, et alltöövõtjad kasutasid alltöövõtjaid. Ajakirjandusest on küll loetud, et alltöövõtjad kasutasid n-ö musta tööjõudu, aga ta ei teadnud, kas tema objektidel seda kasutati. BKVD teostas üldehitustöid ja viimistlustöid, ta ei osanud öelda, kas tegemist oli raskemate või lihtsamate töödega. Tunnistaja mäletas, et Helme objektil ühe korruse 11 ulatuses laoti vaheseinad valesse asukohta ja need tuli kõik lammutada ja uuesti ehitada, need tööd teostas BKVD. Nende tööde eest ARCO Ehitus lisatasu ei maksnud, kuna nad olid ise seinad valesti ehitanud, see oli nende süü. See oli ainuke maja, kus seinad lammutati ja laoti uuesti. Tavapärane ei olnud, et tööde tähtajad erinesid lepingus fikseeritud tähtaegadest, aga vahel seda juhtus. Tunnistaja kinnitas kohtule, et ei ole äriühingutest Sharkst ja Ergomer Ehitus midagi kuulnud. Tema ise viibis pidevalt Helme objektil. Tunnistaja ei osanud öelda, kas istungi eel kohtusaalis viibinud isik (tunnistaja M. L.) töötas Helme objektil. Helme objektil kokku ehitati 6 maja korraga. M. L.´a ütluste kohaselt teeb ta ehitustöid. Ehitustöid teostas ta ka
- aastal, vana Minski poe piirkonnas, seal ehitati uusi maju. Ta ei mäletanud tänava nime, kus neid uusi maju ehitati. Seal olid kahe maja karbid üleval, võis olla ka rohkem maju, aga täpselt ta ei mäletanud. Nad lõhkusime seal vaheseinad ära, mis olid valede mõõtude järgi ehitatud, siis ladusid uued seinad. Ta sai selle eest ka tasu, lõhkumine oli tunnitöö tasu, ladumine oli tükitöö tasu. Tunnistaja mäletas, et 60-70 krooni oli tund, ruudu hind oli vist 80 krooni. Tunnistajale maksti sularahas. Neile maksis töödejuhataja, Ivar oli eesnimi. T. T., tunnistaja tuttav, kellega ta koos töötas, vist mainis ka perekonnanime, aga seda ta enam ei mäletanud. T. T. pakkus tunnistajale seda tööd telefoni teel. Tiit pakkus talle tööd firma nimel, selle firma nimi oli Sharkst. T. T. töötas ise Sharkstis, tema oli seal ehitustööline. Mingile lepingule tunnistaja alla ei kirjutanud, talle mingit lepingut ei esitatud. Kui neil korrus valmis sai, siis ta läks töölt ära. Tunnistajal oli kokkulepe Ivariga Sharkstist, et teevad selle teise korruse valmis, mida ka tehti. Seinu ladusid kahekesi, koos Tiiduga. Inimene, kes istus enne istungit tunnistaja M. L.´a kõrval kohtusaalis (tunnistaja A. A.) ei meenu M. L.´le nägupidi, tema nime ta ka ei teadnud. Tunnistaja ei osanud nimetada ühtegi suuremat konkreetset objekti. Tunnistaja ei teadnud täpselt, kuidas ta Tiiduga tuttavaks sai. Neil olid Tiiduga tööalased suhted, tema pakkus M. L.´le põhiliselt tööd, helistas talle. Rohkem tunnistajal pole olnud Sharkstiga kokkupuudet. Ehituseks vajalikud materjalid tõi Ivar. Tunnistaja A. A. ei teadnud OÜ-st Sharkst ja OÜ-st Ergomer Ehitus midagi, ei olnud neist kuulnudki. Tunnistaja ise viibis pidevalt Helme objektil ja teadis seda, et ühel korrusel lammutustöid teostas seal OÜ BKVD Ehitus, mille eest neile lisatasu ei makstud. Kohtus A. A. ei tundnud nägupidi ära M. L.´a, kes väidetavalt töötas vana Minski poe piirkonnas, tänava nime ta ei osanud öelda. Samuti M. L. ei tundnud nägupidi ära A. A.. Tunnistaja M. L.´a ütlused ei ole kohtu jaoks veenvad, need on ebamäärased ja nende põhjal ei ole võimalik teha mingeid konkreetseid järeldusi. See oli kaebaja poole tunnistaja, kelle nime maksumenetluses ei mainitud. Kohus pidas vajalikuks tunnistajana üle kuulata ka U. E.´i (isik, kellele kaebajad müüsid OÜ BKVD Ehitus), kuid nimetatud isikut ei olnud võimalik kätte saada. Kaebaja esindaja väitis viimasel kohtuistungil, et U. E. viibib Soomes, kuid tema kontaktandmed neil puuduvad. Seetõttu loobuti tunnistaja ülekuulamisest. 10.05.2011toimunud kohtuistungil andsid oma suulised seletused vande all D. Savtšenko, B. Ausing, V. Lust ja K. Ruuse. D. Savtšenko selgitas kohtus, et vajadus alltöövõtjate kaasamiseks tekkis sellepärast, et nende firmal ei olnud piisavalt ressurssi, et tööd ise tähtaegselt ära teha. Sellepärast pidid otsima kellegi, kes tööd ära teeb. Alltöövõtjaid võis olla umbes 5, kõik olid firmad. Nad otsisid alltöövõitjaid põhiliselt kuulutuste kaudu. Lepingu OÜ-ga Sharkst allkirjastas tema ise, ta tegeles lepingute vormistamistega. Andmete kontrollimine seisnes selles, et firma oleks käibemaksukohuslane, et ta oleks äriregistris olemas, kõiki andmeid kontrollis, firma nime, registri numbrit jne. Isiklikult ta tavaliselt ei puutunud kokku alltöövõtjatega. Kontakt alltöövõtjatega toimus põhiliselt B. Ausingu kaudu. B. Ausing tegeleb alltöövõtjatega objektil, tutvustas neile objekti, näitas, mida tegema peab. B. Ausingu kaudu edastas D. Savtšenko alltöövõtjatele lepingu vormi, B. Ausing andis neile üle ning täidetud lepingu tõi B. Ausing tagasi. Ergomer Ehitusega oli nii, et selle lepingu D. Savtšenko valmistas ette nagu tavaliselt, B. Ausingu kaudu andis üle, kui ta selle tagasi sai, siis ühes kohas oli alla kirjutanud teine inimene, kontrollis äriregistrist üle ja seal oli see nimi kirjas. Ergomer Ehituses oli alguses üks 12 omanik Anti Rand ja siis hiljem oli Sergei Kalašnikov. Ta tegi selle lepingu vormi valmis, pani kuupäeva, andis B. Ausingu kätte, tagasi sai lepingu 2007 juuni alguses, siis nägi, et sellel oli juba Kalašnikovi nimi peal. Kuupäev ei klappinud, kuna ta vormistas selle lepingu kuupäeval, kui Kalašnikov polnud veel juhatuse liige, aga siis, kui ta lepingule alla kirjutas, oli juba juhatuse liige. Alltöövõtjad kirjutasid lepingule kuu lõpus alla, ei hakatud lepingut ümber vormistama. Tööde üleandmise-vastuvõtmisega tegeles B. Ausing, tema kontrollis töid objektil, kui kõik oli lepingu järgi vormistatud ja tehtud, siis ta võttis need tööd vastu ja kirjutas alla tööde üleandmisevastuvõtmise aktile. D. Savtšenko ütluste kohaselt ta ei käinud Helme objektil regulaarselt, kuna tal ei olnud vajadust objektil käia, sest nende asjadega tegeles B. Ausing. Tööde eest tasumine toimus nii, et panga kaudu raha ülekande teostatud tööde eest tegi D. Savtšenko ise. D. Savtšenko tegin rahaülekandeid panga kaudu, sularaha tehingud toimusid B. Ausingu kaudu. D. Savtšenko arveldas ise nii pangaülekannetega kui ka sularahas. Sularaha andis B. Ausing üle alltöövõtja brigadirile. Töö käigus suuliselt lepiti kokku summa. Pangaülekandeid oli rohkem kui sularahas arveldamist. D. Savtšenko andis sularaha kontoris üle B. Ausingule ja tema viis objektile ning maksis alltöövõtja brigadirile. D. Savtšenko andis sularaha üle B. Ausingule, tema isiklikult alltöövõtjatele sularaha ei andnud. B. Ausing ütles talle, milline summa tuleb maksta, ta andis talle selle summa ning B. Ausing arveldas edasi objektil alltöövõtjatega. Need ütlused käivad nii Sharksti kui Ergomer Ehituse kohta. D. Savtšenko väitel arveldasid nad nende mõlema firmaga nii sularahaks kui ka pangaülekandega. D. Savtšenko tegeles firmas dokumentidega, arvetega. Maksudeklaratsiooni esitas üks raamatupidaja, perekonnanime ta ei mäletanud. Neil vahetusid raamatupidajad, aga sellel ajal oli raamatupidajaks A. P.. B. Ausing tegeles alltöövõtjatega, ta oli objektil nende firma esindaja. A. Lust tegeles nende firma tööandjatega/klientidega ja K. Ruuse tegeles nende enda firma töötajatega. Neil ei olnud vormistatud paberil tööjaotust, selles mõttes ei olnud ametlikku tööjaotust, neil oli omavaheline suuline kokkulepe tööjaotuse osas. Nad ei tulnud selle peale, et võiks seda kuidagi kirjalikult fikseerida. Nende firma koostööpartneriteks olid nt Arco Ehitus, AS Restor, Merko Ehitus. Arved olid neil SEB Pangas ja Swedbank´s. Kontoriruumid asusid neil Mustamäe tee 55 tuba
- Neil oli seal üks tuba kasutusel, rentisid seda Abobaselt. Neil oli ka üks suur ladu Lastekodu tänaval. Selles laos hoidsid tööriistu ja materjale, ladu oli valve all. V.S. oli nende töötaja alates
- aastast. Tööde tähtaeg märgiti lepingutesse. Sellel ajal oli tavaline, et alltöövõtjad ei jõudnud tähtajaks töid valmis. Vara üleandmise-vastuvõtmise akti koostas D. Savtšenko vastavalt reaalsele olukorrale, n-ö lao seisule, kontrollis, mis tal laos on, pani kirja, materjale ta pole arvestanud, neid kirja ei pannud. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktis loetletud tööriistad olid neil Lastekodu tänava laos, autod asusid ka Lastekodu laoplatsil, arvutid olid neil kontoris, seal oli 2 arvutit, teised 2 arvutit olid nende käes, üks arvuti oli B. Ausingu käes ja teine oli A. Lusti käes. Navigatsiooniseade oli B. Ausingu käes, värvipump oli laos, kolm laserit olid laos, flekslihvija, akulööktrellid 2 tk olid ka laos. Televiisor oli kontoris. Tellingud, maalripukid, ketaslõikaja, lihvtaldrik olid laos. Ehitussoojak seisis laoplatsil. Plaadilõikaja oli laos. Tolmuimeja oli laos. Nurgasaag oli laos. Ta andis selle vara üle U. E., tema on see, kes ostis neilt firma. Ta ostis neilt selle firma vahetult enne varade üleandmist. Ostumüügi leping oli notariaalselt kinnitatud. Ostu-müügiga tegeles ka D. Savtšenko. A. Lusti kaudu leiti ostja firmale. D. Savtšenko koostas vara üleandmise-vastuvõtmise akti, kuna ta tegeles ka dokumentidega, siis ta valmistas ette ka kõik dokumendid firma üleandmiseks. Ostu-müügi lepingu koostas notar. D. Savtšenko käis ka notari juures, allkirjastas tehingu dokumendid. Ostu-müügi lepingule kirjutas ka alla. Nad müüsid U. E. oma firma tervikuna. Arutati omavahel, kuidas firmat edasi arendada, D. Savtšenko ei tahtnud üldse enam sellega tegeleda, lõpuks lepiti kokku, et edasi nad sellega enam ei tegele. Firma müügi otsus oli ühine. Bruno Ausingu ütluste kohaselt on ta osaliselt nõus D. Savtšenko poolt antud suuliste selgitustega. Ta soovis täpsustada D. Savtšenko suulisi selgitusi seoses tööde tähtaegadega. Objektil on väga palju töötajaid, tekivad erinevad probleemid. Kuna nad tegelesid siseviimistlusega, siis nende töö on üks viimaseid objektil, eelnevalt on seal tööd teinud ka muud töötajad. Nende tööd olid maalritööd, plaatimised, müüritööd ja kui nt põrandaküte vannitoas ei toimi, siis on vaja põrand uuesti lõhkuda 13 ja valatud tsemendipinnad piigata. Siis on vaja kõiki neid töid uuesti alustada. Mis puutub raha maksmisesse objektil, siis nagu D. Savtšenko kinnitas, toimus maksmine n-ö etappide kaupa vastavalt tehtud tööle. Kui raha oli vaja maksta, siis ta helistas D. Savtšenkole, tema kas maksis ülekandega või toimetas talle sularaha. Ta kas läks kontorisse või kui ta liikus väljaspool kontorit, siis saadi kusagil kokku ja D. Savtšenko andis talle sularaha üle. Nädalalõppudel nad maksid sularahas, võis olla ka juhuseid, kui maksid sularahas ka nädala sees. Vajadust sularahas maksmiseks ei olnud, kui oli võimalus sularahas arveldada, siis nad tegid seda. See, kas sularahas maksta või mitte, otsustas D. Savtšenko, kes ütles talle, kuidas maksta. B. Ausing kontrollis, kas töö käib, kontrollis ka tööde kvaliteeti. Osales ka firma ostu-müügi protsessis, käis notari juures, kirjutas ostu-müügi lepingule alla. Tööjaotus oli neil omavahel kokku lepitud suuliselt, paberkandjal seda fikseeritud ei olnud. Firma dokumentidega B. Ausing kokku ei puutunud, tema tegi tööd objektil, tal oli n-ö töödejuhataja funktsioon. Turg jäi väiksemaks, D. Savtšenko tegeles IT-ga, tema ise tahtis Soome minna, koostöö enam ei laabunud, neil olid erimeelsused. V. S. oli plaatija aastal 2007, ta töötas BKVD-s. Kuu aega tagasi sõitsid nad Tallinn-Helsingi laeval, kohtusid laeval, neil tuli jutuks, mis BKVD-st saanud on. V. S. ütles, et elab Soomes ja et ta oli olnud ka BKVD-s tööl. B. Ausing küsisin reisi lõpus, et kas tal on tõendeid talle anda selle kohta, et ta on BKVD-s töötanud, ta saatis oma konto väljavõtte. V. S. oli BKVD-s tööl uute omanike juures 2009-
- S. väitis Ausingule, et perioodil 2009-2010 BKVD maksis talle raha nii pangaülekandega kui ka sularahas. B. Ausing ei teadnud, kas neil töötamise ajal maksti V. S. sularahas või pangaülekandega. B. Ausing puutus kokku Sharksi brigadiri Ivariga, kes oli müüri ladumisel. Puutus kokku ka Ergomer Ehitus töötajatega, seal oli Andres, kes juhendas töötajaid. Sharksti poolt oli kokku 3 inimest objektil. Alltöövõtjate nimesid ta ei mäletanud maksuhalduri juures. Alltöövõtjate nimed meenusid hiljem kohtumenetluse käigus. A. J. nimi ei öelnud talle midagi, kui temale pilte näidati. Objekte, mida käis kontrollimas, oli üle
- Helme tn objekt oli suur objekt, seal ehitati 2 viiekordset maja, samuti Lõõtsa tn objekt. Töötajad tahtsid iga nädala lõpus raha, tema sai seda lubada ainult siis, kui mingi osa tööst oli tehtud, reede õhtul hakkas töötajate poolt raha küsimine pihta. B. Ausing ei rääkinud seda maksuhalduri juures sellepärast, et talle näidati seal ainult erinevaid pilte ja küsiti nimesid. Vahur Lusti ütluste kohaselt on ta mõlema selgitusega nõus, aga tahab täpsustada müüri ladumise koha pealt, mille nad ära lõhkusid, et see oli ilusti laotud, aga lihtsalt valesse kohta laotud. Tööde lõpptähtaeg sellest ei muutunud, nad tegid seal tööd edasi, neil oli hea läbisaamine peatöövõtjaga Arco Ehitusega. See müür puudutas Helme tn kortermaja ehitust. Vahur Lust tundis juba varasemast ajas A. A.. V. Lusti ülesanne oli tööobjekte saada. A. A. oli Arco Ehituses projektijuht. Tähtajad olid orienteeruvad, nt kui keegi ostis korteri ära ning soovis midagi muuta, siis need tähtajad kõikusid. V. Lust puutus enamuse peatöövõtjatega kokku, näit. Merko Ehitus, Rand & Tuulberg Ehitus. Käis objektidel kohal, kõigil objektidel pole ta kohal käinud. Käis veel kohal Ida-Virumaal asuval objektil. Nende piltide kvaliteet, mida MTA-s näidati, oli halb ja ei saanud aru kohe päris täpselt, kes seal olla võiks. V. Lust on olnud objektidel nende firma esindajana. Talle näidati MTA-s pilte, A. J. nimi ei ütle talle midagi. Ta on võib-olla nägupidi kokku puutunud ja nime on ka vist kuulnud. Aeg läks keerulisemaks, seetõttu tuli erimeelsusi juurde ja seepärast oligi lihtsam, kui kõik läksid oma teed. V. Lust osales ostu-müügi protsessis, käis notari juures, allkirjastas lepingu. Ostjat tundis eelnevalt, ta ostis ära eelmise V. Lusti isikliku firma. Varade üleandmise-vastuvõtmise juures V. Lust ei olnud. Kristjan Ruuse ütluste kohaselt ta kinnitab täielikult kolme eelnevat suulist selgitust ja tal pole täpsustada midagi. Tema tegeles maalritega ja plaatijatega, kes olid neil ametlikult tööl. Tema valis ka töötajaid, kes neile tööle tulid. Ta ei puutunud kokku alltöövõtjatega. Ta täpselt ei mäletanud, aga vist oli neil kokku 10 töötajat. Ta käis objektidel kohal, viis sinna materjale. Nt Helme tn objektil käis. Talle näidati MTA-s fotosid, A. J. ta ei tea, pole nime kuulnud. Ta oli nõus firma müügiga ning kinnitas, et põhjused olid samad, millest eelnevalt on räägitud. Ostjat ta ei tundnud. Vara üleandmise-vastuvõtmise juures ta ei viibinud. Notari juures käis ostu-müügi lepingut allkirjastamas. 14 Neil kujunes tööde jaotus nii välja nagu eelnevalt oli räägitud. Vahel ikka arutati asju omavahel, ka telefoni teel. Kontoris arutati nt ehitusteemasid ja räägiti objektidest. Kohus, hinnanud kaebajate vande all antud ütlusi, leiab, et need ei lükka ümber maksuhalduri poolt välja öeldud seisukohti. Menetletavas asjas maksuhaldur tuvastas, et tegemist on juhatuse liikmete tahtliku kohustuste rikkumisega, nimelt juhatuse liikmed viisid äriühingust välja rahalisi vahendeid ja tegid ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, põhjustades sellega OÜ BKVD Ehitus makseraskused ning olukorra, kus viimane ei suutnud täita oma vara ja vahendite arvelt rahalisi kohustusi. Kohus nõustub vastustajaga, et selline tegevus saab olla üksnes tahtlik. Sellest võib järeldada, et äriühingu maksuvõlg on tekkinud otseselt juhatuse liikmete tahtliku kohustuste rikkumise tulemusena ehk siis on otsene põhjuslik seos juhatuse liikmete tegevuse ning maksuvõla tekkimise vahel, millega kaasneb juhatuse liikmete vastutus maksukohustuse eest vastutusotsuse alusel. Maksuhaldur on tuvastanud iga juhatuse liikme süü individuaalselt. Kohtumenetluses kinnitasid kõik 4 kaebuse esitajat, et tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, nende tööülesanded olid omavahel jagatud suulise kokkuleppe alusel, ka äriühingu müük oli nende ühine otsus ning kõik 4 osalesid ostu-müügi tehingus, allkirjastades notari juures lepingu. Nii kaebajate endi vande all antud ütlustest ega ka asja materjali põhjal ei saa üheselt järeldada, et kellegi osas võiks kõne alla tulla tahtluse asemel näiteks (kerge) hooletus vms, kohus nõustub selles vastustajaga. Nii maksuotsuses kui ka vastutusotsuses on piisava põhjalikkusega kirjeldatud iga juhatuse liikme tegevust äriühingus ja antud iga juhatuse liikme osas tema tegevusele hinnang. Käesolevas asjas kaebaja pool ei ole tõendanud, et OÜ-le BKVD Ehitus määratud maks oleks valesti arvestatud või et maksuhaldur oleks kasutanud ebaõiget arvestuse metoodikat vms. Kohus maksuotsuse osas märgib, et selles on piisava põhjalikkusega kirjeldatud faktilisi asjaolusid ning on jõutud õigetele järeldustele, millega nõustub ka kohus. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et kaebajatele vastutusotsuse tegemise eeldused on maksuhalduri poolt täidetud ning maksuhaldur on tegutsenud kooskõlas seadusega. Samuti leiab kohus, et nii maksuotsus kui vastutusotsus on motiveeritud ning nende tühistamiseks puudub alus. Kohus on eeltoodu põhjal jõudnud järeldusele, et kaebuste motiivid ei ole piisavad kaebajate nõuete rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 15