3-13-529/23

3-13-529 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 02.04.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-529 Haldusasi Goldenbrand OÜ kaebus Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013 otsusele nr 11 Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord

2. Tagastada OÜ Goldebrand kaebus selle esitajale Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale ja teadmiseks OÜ Ringvald ja Tallinna Linnavolikogule Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kaebajale kättetoimetamisest. KAEBUSE ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Tallinna Halduskohtule esitatud Goldenbrand OÜ kaebuses taotleti Tallinna Linnavolikogu 07.02.13 otsuse nr 11 tühistamist. Kaebaja kaebus toetus selgelt eeldusele, et Goldenbrand OÜ oli seotud OÜ-ga Ringvald nn käsunduslepingu alusel antavate tööde ja ülesannetega, mis lubas tal esitada konkreetses DP menetluses vaid selliseid taotlusi ja teostada tegevusi volikogu ees, mille andis OÜ Ringvald ja ta sai sellisel esindada OÜ Ringvald õigusi ja huvisid, kelle subjektiivseid õigusi võidi DP menetluses või otsusega nr 11 rikkuda, siis palus kohus täpsustada, kelle kaebusega on tegemist ja kui rikutakse OÜ Ringvald õigusi, siis tuleb esitada kohtule volitus, et A.Shapura /OÜ Goldenbrand võib esitada selle kaebuse. Kuigi kaebuse oli veel nimetanud, et kaebaja osales ka Haabersti linnaosa üldplaneeringu menetluses ja tegi seal ettepanekuid, mida ei olevat veel lahendatud, ei ole kaebuses vaidlustatud üldplaneeringu menetluse toiminguid, mistõttu olid need seletavad osad eksitavad ja asjasse mittepuutuvad. Kaebusest nähtus, et kui vastustajaks on märgitud Tallinna Linnavolikogu, kes ei 3-13-529 ole seotud OÜ-ga Goldenbrand ja OÜ Ringvald vahel sõlmitud nn käsunduslepinguga, siis ei ole volikogul mingit puutumust ega kohustust tulenevalt nn käsunduslepingust, millele kaebuses korduvalt viidati
4. Kaebaja oli taotlenud 07.03.13 a kaebuses Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 11 „Kakumäe tee 234,234a, 238 ja kakumäe tee 236/Kiviranna tee 1 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Haabersti linnaosas“ tühistamist ja õiguslike alustena märkis kaebaja, et kaebus on esitatud HKMS § 44 lg 1 alusel (subjektiivsete õiguste kaitse kaebus); HKMS § 44 lg 2 (teiste isikute õiguste kaitse või avaliku huvi kaitse kaebus) ja PlanS § 26 lg 1 (subjektiivsete õiguste ja avaliku huvi kaitse kaebus). Kaebaja märkis, et pos 15 ja 16 kavandatud kruntide osas rikutakse kaebaja ja kinnistu omaniku OÜ Ringvald õigusi, kuna seatakse põhjendamatud piirangud ettevõtlusvabadusele ja vabale eneseteostusele, kuna ettevõtlus eeldab tulu saamist kinnisvara arendamisel ja kinnisvara kasumilikku võõrandamist. Selgituseks lisas kaebaja, et OÜ Ringvald ei saa omandit mõistlikul viisil kasutada, seega riivab see OÜ Ringvald omandipuutumatust. Kuna Kakumäe kruntide pos 15 ja 16 jäid planeerimisel hoonestuseta, siis see riivab intensiivselt kaebaja ja kinnistu omaniku põhiõigusi. Selliselt rikutakse ka õiguspärast ootust. Kaebaja kordab, et piiratakse kaebaja ja kinnistu omaniku põhiõigust (PS § 19 ja § 31), so ettevõtlusvabadust ja lisaks maaomaniku õigust kinnisasja jagamiseks ning et ei tagata võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvide arvessevõtmist, kuid seda seotult hoopiski Haabersti Linnaosa halduskogu 28.02.06 otsusega nr 15, mis ei ole kaebuse esemeks ja mille kohta kaebaja märgib, et ta ei pea vajalikuks seda otsust vaidlustada ja ei esita tühistamisnõuet. Kaebaja märgib veel, et nii tema kui ka kinnistu omanik esitasid planeeringu avaliku väljapaneku käigus vastuväited Tallinna Linnavolikogu 10.
5. 11 vastuvõetud Haabersti ÜP-le. Kaebaja leiab, et peale otsuse nr 11 tühistamist pos 15 ja 16 osas on võimalik saavutada olukord, mil pos 15 ja 16 osas puudub kehtestatud DP ja siis saab ilma DP-d koostamata määrata maakasutuse sihtotstarbe ja see võimaldab kaebajal ning omanikul maa-ala kasutada väike-elamute alana. Seetõttu taotlebki kaebaja ettekirjutuse tegemist, mille tulemusel ilma DP-d koostamata muudetakse maakasutuse sihtostarve väike-elamute alaks, kus võivad paikneda ühepere-ja ridaelamud. Ehituskeeluvööndi vähendamine rikub kaebaja ettevõtlusvabadust ja kinnistu omaniku omandiõigust ja kaebaja taotleb pos 15 ja 16 kruntide DP menetlemisel jätta kohaldamata 165 m laiune või siis LKS § 38 lg 2 kohane 200 m laiune ehituskeeluvöönd. Kaebaja märgib veel, et esineb preventiivne huvi, kuna lahend soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus kinnistu pos 15 ja 16 asuvate kruntide detailplaneerimisel, Tallinna Linnavolikogu 10.03.11 a vastuvõetud Haabersti Linnaosa ÜP esitatud vastuväidete läbivaatamisel. Seega nähtus kohtule, et kui kaebuse esitajaks on Goldenberg OÜ, kes ei ole otsusega nr 11 hõlmatud DP ala kinnistu omanik ega ole ise ka taotlenud DP algatamist, ta ei ole selle haldusakti adressaat ja talle ei panda sellega ka kohutusi, siis võiks otsus nr 11 rikkuda OÜ Ringvald õigusi ja kaebajaks peaks olema OÜ Ringvald. Kuidas otsusega nr 11 piiratakse kaebaja ettevõtlusvabadust, seda kaebusest ei nähtunud, samuti ei puutunud otsusesse preventiivse huvi mõttes teise planeeringumenetluse läbiviimine, milles on kaebajal igati tagatud õigused esitada ettepanekuid ja saada vastuseid ning vaidlustada tulevikus tehtav otsus, kui ÜP kehtestatakse. Samas nähtus, et vastustajaks ei ole kaebaja ka näidanud muud isikut, kui volikogu. Preventiivselt ei oleks võimalik teise menetluse huvides teha siinkohal lahendit, mis lähtub hoopiski konkreetsest situatsioonist ega ole ülekantav muudele juhtumitele, sj veel lahendamata Linnaosa ÜP menetluses ühelegi isikule. Kaebajale tagab kõigi ettepanekute läbiarutamise ÜP menetluse läbiviimine ja selles arutatakse läbi kõik ettepanekud, mille järgselt saab kaebaja esitada kaebuse. ÜP menetlus ei saaks jääda loogiliselt ka peatuma selle taha, et kusagil tehakse mingeid lahendeid, millest ÜP menetleja midagi ei tea. Kaebaja mõttekäik viiks ebamõistliku tulemuseni juba ka selles mõttes, et ÜP menetlus võib lõppeda ka seda vastu võtmata ning ka enne, kui kohus teeb käesolevas asjas lahendi, seega ei oleks võimalik saavutada nn preventiivset eesmärki. 2 3-13-529 09.03.13 vastas kaebaja, et ta taotleb vastuseks kohtu kaebuse käiguta jätmise määrusele hoopiski EÕK. Kaebaja märgib, et taotleb HKMS § 168 lg 2 alusel kohtuotsuse täitmise tagamist esialgse õiguskaitse kohaldamisega kuni kohtuotsuse osaliselt tühistava haldusakti asemel uue haldusakti andmiseni. Kaebaja ei nimeta enam konkreetselt, missuguse kaebuse nõude suhtes ta taotleb EÕK abinõu kohaldamist. Kaebaja nimetab, et tulenevalt HKMS § 37 lg 2 p 2 koosmõjust KOKS § 33 lg 1 taotleb kaebaja volikogu otsuse nr 11 tühistamisel pos 15 ja 16 kruntide osas kohustada omavalitsust asja uueks läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Kaebajast ei olnud arusaadav, kas ta esitas juba taotluse KOKS või muul alusel, kuid edasiselt teatas kaebaja, et ta esitas taotluse DP algatamise ettepanekuga. Kaebaja nimetab, et ta esitas vaidluse pos 15 ja 16 osas subjektiivsete õiguste riive tõttu ja viitab käsunduslepingule. Kaebaja kordab, et rikutakse tema ettevõtlusvabadust ja omaniku OÜ Ringvald õigusi, piiratud on maakasutus, vaba eneseteostus, ettevõtlusvabadus, kinnisvara arendamist (hoonestusprojektide koostamist). Kaebaja on jätkuvalt huvitatud pos 15 ja 16 kruntide arendamisest. Pos 15 asuva krundi ehitus-ja maakasutuspiirangud riivavad käsundi andja OÜ Ringvald AÕS § 54 lg 1 õigust kinnisasja jagamiseks ja on vastuolus PS § 32 omandi vabal valdamisel, kasutamisel, käsutamisel. Avalike õiguste riive puhul märgib kaebaja, et avalik huvi on üle tähtsustatud ja igal juhul tuleb avalikud huvid jätta tahaplaanile, kuna eraisiku huvid on olulisemad. Seega nähtus kohtule, et kaebaja on läbisegi nimetanud igasuguseid asjaolusid, mis võivad puudutada küll OÜ Ringvald õigusi ja huvisid, mitte aga kaebaja omi, kuna kaebaja ei ole taotlust DP algatamiseks esitanud, tema maatükki ei pea keegi hakkama KASVS alusel kompenseerima ja avalikes huvides esitatud nõudes oleks ebaloogiline ja sisutühi nõuda, et kõik avaliku huvi kaitsemeetmed jäetakse otsusest välja. Kokkuvõttes nähtus neist põhjendustest, et tegelikult taanduvad need ka sisuliselt maaomaniku subjektiivsete õiguste rikkumisele. Kaebaja täpsustab taotlust EÕK osas ja märgib, et taotleb HKMS § 168 lg 1 teise lause koosmõjus HKMS § 248 lg 1 ja § 251 lg 1 p 3 ja 5 kohaldamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja lisab, et ta taotleb EÕK kohaldamist kuni kohtuotsusega osaliselt tühistatava haldusakti asemel uue haldusakti andmiseni ja märgib, millest tuleks tühistatud osas DP menetlemisel juhinduda, ei ole selge, kelle õigusi kaebaja kaitseb, mis nõude juurde ta jääb või missuguse nõude ta esitab, ehkki ta oli nimetanud, et taotleb kohustamisnõudena uue otsuse tegemist ja kohustamist asja uueks läbivaatamiseks viitega KOKS § 33 lg 1 (igaühe õigus taotleda valitsuselt või volikogult õigusaktidesse muudatuste tegemist ja nende tühistamist, kui on seadusevastaselt kitsendatud õigusi). Kaebaja täpsustas, et kaebus ei ole perspektiivitu, kuna on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks; tasutud on riigilõiv. Kaebaja küll märgib lisaks, millest peaks tühistatud osas uuel DP menetlusel juhinduma, kuid see kõik ei selgita kaebaja valikut § 251 lg 1 p 3 ja 5 osas ja kaebaja subjektiivsete õiguste olemasolu ning rikkumist. Kaebaja palub kaasata 3.isikuna OÜ Ringvald, kuna võidakse otsustada ka selle isiku õiguste ja huvide üle, kaasata tuleks arvamuse andmiseks Maa-amet. Kohus jättis ka selle taotluse ja kaebuse käiguta ning uuel vastamisel otsustas, et kaebaja ei vaja EÕK. 13.03.13 märkis kaebaja, et vastab käiguta jätmise määrusele ja ta soovib otsuse nr 11 tühistamist vaid pos 15 ja 16 osas ning et OÜ Goldenbrand on esitanud omavalitsusele taotluse 09.03.13 ja et kaebajaks on OÜ Goldenbrand, keda võib esindada A.Shapura; kaebus on esitatud tema subjektiivsete õiguste riive tõttu ja uue DP algatamiseks ei ole vajalik OÜ Ringvald volitust ega Maa-ameti volitust, kuna PlanS § 10 lg 1 tulenevalt võib igaüks teha iseseisvalt planeeringu koostamise ettepanekut, sj kaebaja; KOKS § 33 lg 1 alusel on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega seadusevastaselt kitsendatakse õigusi; TSÜS § 146 lg 1 kohaldub OÜ Goldenbrand ja OÜ Ringvald vahelise lepingu üldine tehingust tulenev nõude aegumistähtaeg 3 a. 3 3-13-529 Kaebaja saatis kohtule need dokumendid, milles OÜ Ringvald (volitatud isik A.Shapura), on esitanud Haabresti linnaosa ÜP menetluses oma seisukohad, vaided, vastuväited Haabersti linnaosa ÜP-le, mis näitavad, et OÜ Ringvald on koos oma esindajaga osalenud ÜP menetluses ja seal on OÜ Ringvald esitanud seisukohad, mis aga ei ole käesolevalt asjakohane, kuna ei selgita esitatud kaebuse nõudeid, sest kaebaja ei ole vaidlustanud linnaosa ÜP menetluse toiminguid ja vastavalt pole ka vastustajat määranud, samuti ei ole taotlust ühegi toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, kaebaja ei ole seal ka osalenud iseseisvalt, vaid OÜ Ringvald esindajana ning vaidlust ei ole tekkinud selles, et ÜP menetluses oleks takistatud kaebaja õiguste realiseerimine, kui ka mingil moel lugeda, et teises haldusmenetluses osales kaebaja iseseisvalt enda õiguste kaitseks. Niisugust olukorda, mis linnaosa ÜP menetluse suhtes võimaldaks otsust teha, tekkinud ei ole ja puudub ka vastav kaebus. Nähtub, et nii OÜ Ringvald kui ka kaebaja saavad realiseerida oma õigusi linnaosa ÜP menetluses ka edasiselt ja vaidlustada ÜP-d kehtestav otsus. OÜ Ringvald kinnitas kohtule korduvalt, et tema ei ole volitanud A.Shapurat kohtukaebust esitama, nn käsunduslepingust ei tulene OÜ-le Goldenberg ühtegi õigust ega kohustust, need kohustused, mis olid lepingus, ei seondu kaebuses nimetatud kaebaja ühegi subjektiivse õigusega DP menetluses ja seega ei saaks DP –d kehtestav volikogu otsus nr 11 kuidagi rikkuda A.Shapura ega OÜ Goldenberg õigusi. Ka ei ole viimane osalenud DP menetluses ja teinud ettepanekuid, mis oleks lahenduseta, OÜ Ringvald on nõustunud otsusega nr 11; kaebuse esitajal kui kolmandal isikul ei saa olla mingeid õigusi ja huvisid DP vaidlustamiseks. 21.
6. 13 .a. teatab kaebaja, et OÜ Ringvald kohta oli esitatud käsundusleping põhjusest, et tõendada tema 3.isikuks olemine ja et OÜ-l Goldenbrand on olemas põhjendatud huvi volikogu otsuse nr 11 pos 15 ja 16 sihtotstarbe kruntide hoonestuse planeerimiseks, kuna lepingu järgselt tasub OÜ Ringvald kaebajale 70 000 eurot peale DP algatamist, milles nähakse ette vaidlusalusele maale minimaalselt 8 elamukrundi moodustamine. Seega saab kohus vastusest järeldada, et kaebuse põhjustas kaebaja soov saada tasu OÜ-lt Ringvald ja kaebaja selliselt soovib hoopiski seda, et ta justkui jätkab OÜ-ga Ringvald nn käsunduslepingu täitmist, mis selle tasu talle tema meelest garanteerib. See aga ei selgita, millist kaebaja subjektiivset õigust rikub volikogu. Vastuseks küsimusele, kuidas kaebaja on seotud DP-ga ja missugused subjektiivsed õigused on temal, mis rikuti, märgib kaebaja, et: tal on põhjendatud huvi pos 15 ja 16 asuvate kruntide planeerimiseks, kuna ta saab siis lepingukohase tasu; pos 15 ja 16 asuvate kruntide planeerimine muutub lähiajal võimatuks, kuna koostaja ja omanik avaldasid, et ei taotle peale DP kehtestamist lähima 10 -20 a jooksul maa-ala hoonestamist ehk uut DP-d, so lepingu kehtivuse perioodil ei ole seda võimalik algatada. Huvide konflikti OÜ-ga Goldenbrand ja OÜ Ringvald vahel ei esine, kuna pos 15 ja 16 ehitusõiguse määratlemata jätmine ei saa kuidagi olla osapoolte huvide konfliktiks; pos 15 ja 16 kruntidele ehitusõiguse määratlemata jätmine ei takista kavandatud tegevust; DP-d kehtestava otsuse osaline tühistamine ei too OÜ-le Ringvald kaasa täiendavaid kulutusi, vastupidiselt selle otsuse jõustumine toob OÜ-le Ringvald kaasa kaebaja rahalise nõude käsundiandja vastu (maksimaalselt 100 000 eurot), kuna lepingus leppisid pooled kokku, et lepingu ühepoolsel lõpetamisel või sellest taganemisel enne Goldenbrand OÜ poolt toimingute sooritamist kohustub 3.isik tasuma temale kokkulepitud summa. Seega nähtub, et kaebaja on ka siinkohal selgitanud vaid seda, et OÜ Ringvald on sunnitud temale tasu maksma ja tema kahjud suurenevad, kui ta nõustub otsusega nr 11 ja kuna ta ei vaidlustanud ega soovi vaidlustada otsust nr 11, siis jäävad OÜ Goldenbrand lepingust tulenevad tasud saamata. Need motiivid aga ei selgita endiselt, millega volikogu rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna siit pigem nähtub etteheide ja surveavaldus OÜ-le Ringvald, et viimane ei vaidlusta otsust nr 11, siis tuleb tal arvestada suurte kahjudega. Vastuseks kohtu küsimusele, et kaebusest ei nähtugi, et kaebaja oleks enda subjektiivsete õiguste kaitseks kohtueelselt esitanud mingeid vaidlusi, taotlusi, mis oleks lahenduseta ja võiksid selliselt kaebaja õigusi rikkuda ja tuua kaasa võimaluse esitada kohustamisnõudeid märgib kaebaja, et ta on esitanud 21.03.13 vaidlusalusele maale iseseisvalt ja 4 3-13-529 enda õiguste huvides DP algatamise ettepaneku ja taotleb 3.isiku elamumaa krundile ehitusõigust. Kaebaja jääb aga siinkohal vastuoluliseks, kuna juhul, kui ta täidab endiselt enda meelest käsunduslepingut, siis ongi tegemist olukorraga, mil ta esindab OÜ-d Ringvald, kuid viimane ei ole seda soovinud. Kui ta tegutseb käsunduslepingu alusel, siis ei saa ka esitatud taotlust lugeda OÜ Goldenbrand taotluseks hakata teostama uut DP-d. Kaebaja ei ole kõrvaldanud vastuolusid oma kaebuses ja kuna kohus on jätnud korduvalt kaebuse käiguta, siis leiab kohus, et see poleks uuel käiguta jätmisel sugugi tulemuslikum.
7. Kuna kohus oli selgitanud, et HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks ja selliselt on kaebeõigus üksnes neil isikutel, kelle õigusi vaidlustatav toiming või haldusakt võib otseselt puudutada siis ei saa kuidagi eeldada, et väljapool seda lepingut saaks kaebajal olla iseseisvad huvid ja õigused volikogu otsuse suhtes, kuna lepingut täites on kaebaja seotud OÜ Ringvald õiguste ja kohustustega. See, kas kaebaja soovib saada tasu, ei puutu volikogusse ja kui kaebajal on tekkinud erimeelsused lepinguliste kohustuste täitmisel ja tasude saamisel, eeldab, et kaebaja pöördub tsiviilõigusliku vaidlusega OÜ Ringvald vastu maakohtusse, mitte halduskohtusse. Otsuse nr 11 tühistamine ei taga ega lahenda eraõiguslikku vaidlust ja kaebaja ei saavutaks käesoleva vaidlusega eesmärke, mis on suunatud OÜ Ringvald vastu. Kaebajal lasub kohustus selgitada ja tõendada, et otsus nr 11 rikub tema subjektiivset avalikku õigust ja et see oli tal kaebuse esitamisel ka olemas ning et seda õigust rikuti. OÜ Ringvald jäi seisukohale ja kinnitas kohtule, et tema huvides on otsuse nr 11 jõustumine ja ta ei ole esitanud kaebust selle otsuse peale, ei soovi seda esitada ning ei ole volitanud ühtegi isikut seda otsust ka vaidlustama. Leping, millele viitab kaebaja, käsitles perioodi kuni otsusega nr 11 kehtestatud DP –s haldusakti andmiseni ja seda lepingut ei saaks kaebaja enam kuidagi täita, kuna soovitud haldusakt on välja antud ja selle muutmist OÜ Ringvald (kaebuses nimetatud nn käsundiandjana) ei taotle; lepingut ei ole ühepoolselt OÜ Ringvald lõpetanud, selle täitmise tähtaeg on möödunud, seda ei ole muudetud ja OÜ-l Ringvald puudub vajadus olemasolevat DPd uuesti menetleda.
8. Kokkuvõttes nähtub, et kuigi kaebaja kinnitab, et kaebajaks on käesolevas haldusasjas OÜ Goldenbrand ja kaebaja kinnitab, et esitas subjektiivsete õiguste rikkumise kaitse kaebuse, kuna ta on esitanud 21.03.13 samale maa-alale detailplaneeringu algatamise ettepaneku, mille kaebaja lisab kaebuse materjalile, ei ole võimalik kaebust edasi menetleda. Kaebaja ei ole küll ka märkinud, et ta oleks enne kohtukaebuse esitamist taotlenud volikogult otsuse muutmist või õigusaktide muutmist ja kui ta nüüd on esitanud hoopiski TLPA-le taotluse, et siis oleks võimalik kaebust kuidagi tõlgendada kohustamisnõudena, mis on seotud tema subjektiivsete õigustega.
9. Kaebaja on nimetanud kaebuses, et ta sõlmis 21.05.11.a. Kakumäe tee 236/Kiviranna tee 1 ja Kakumäe tee 238 kinnistute omaniku Ringvald OÜ-ga käsunduslepingu toimingute sooritamiseks/asjaajamiseks, mille lõppeesmärk on Ringvald OÜ omandis olevatele kinnistutele maakasutuse sihtotstarbe muutmine sotsiaalmaast elamumaaks, Kakumäe tee 234-238 kinnistute DP positsioonidel 15 ja 16 asetsevatele kruntidele DP algatamine. Kaebaja taotles otsuse tühistamisele lisaks ka ettekirjutuse tegemist viia DP-s positsioonid 15 ja 16 maakasutuse sihtotstarbel kooskõlla Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna ÜP-ga. Kuigi kaebaja märkis, et rikutakse tema ja OÜ Ringvald vaba eneseteostuse õigust ja ettevõtlusvabadust (kinnisvara arendust, kinnisvara kasumlikku võõrandamist), OÜ Ringvald omandipuutumatust ja veel viidati umbmääraselt õiguspärase ootuse rikkumisele ja omavalitsuse kohustustele, hiljem veel ka õigustatud ootusele, õiguskindlusele ja võrdse kohtlemise motiivile, on see seostatud siiski sisuliselt OÜ Ringvald õigustega. Kaebuses oli ka viidatud eksitavalt, justkui oleks planeeringuga jäetud pos 15 ja 16 otsuse nr 11 kehtestamisega lahenduseta, kuivõrd hilisemalt kaebaja ka ise möönab, et otsuse vaidlustamine on vajalik, kuna vaidlusaluse DP-ga on küsimus lahendatud ja seda enam ei hakataks lahendama, kui ta käesolevalt kaebust ei esita. Vastavalt kinnitavad pos 15 ja 16 suhtes DP läbiviimist ka muud kaebaja lisatud materjalid. 5 3-13-529 Seega ei esine olukorda, mil oleks pos 15 ja 16 detailplaneeringuta ja kaebaja nüüdseks esitatud soov tellida sinna ikkagi DP tema taotluse alusel, jääb arusaamatuks, kuivõrd kaebaja ei ole maaala omanik, teda ei ole selleks volitanud kinnistu omanik ja kaebaja ekslikult ise leiab, et ta tegutseb käsunduslepingu alusel, seega esindab OÜ-d Ringvald. Veel ei ole tekkinud ka olukorda, mil kaebaja esitatud taotlus oleks lahendamata, kuna äsja esitatud taotluse suhtes ei ole veel õiguslikku vaidlust tekkinud, sest seda alles hakataks lahendama ja kaebaja ka ei märgi, et see on juba lükatud tagasi. Leping, mille alusel tegutseb kaebaja, ei reguleeri seejuures avalik-õiguslikke suhteid volikoguga, kes väidetavalt rikub kaebaja õigusi. 09.03.13.a. täpsustas kaebaja, et tulenevalt HKMS § 37 lg 2 punktist 2 koosmõjus KOKS § 33 lõikega 1, mille kohaselt on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi, taotleb kaebaja Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013.a. otsuse nr 11 „Kakumäe tee 234, 234a, 238 ja Kakumäe tee 236//Kiviranna tee 1 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Haabersti linnaosas” tühistamisel detailplaneeringu positsioonidel 15 ja 16 kruntide osas kohaliku omavalitsuse kohustamiseks asja uueks läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Kohus on aga juba selgitanud, et enne kohtukaebuse esitamist ei olnud kaebaja esitanud enda nimel ja huvides ühtegi taotlust õigusaktide ega ka haldusaktide muutmiseks, mis seonduks volikogu tegevusega. Kaebaja EÕK taotluse luges kohus nende asjaolude esitamisel sisutuks ja kohus keeldus EÕK taotluse rahuldamisest määrusega. Kohus selgitas veelkord, et kuna kaebaja leiab, et OÜ Ringvald rikub lepingulisi kohustusi, siis on kaebajal vajalik algatada tsiviilõiguslik vaidlus ja see ei puuduta volikogu tegevust, kuna viimane ei ole lepingu osaliseks. Kuigi kaebaja on 21.03.2013.a. vastuses märkinud et „OÜ Goldenbrand on põhjendatud huvi Kakumäe tee 234-236 DP positsioonidel 15 ja 16 asuvate kruntide planeerimiseks kuna lepingujärgselt tasub OÜ Ringvald kaebajale 70 000 eurot peale DP algatamist, milles nähakse ette vaidlusalusele maa-alale minimaalselt 8 elamukrundi moodustamine“, siis see selgitab küll, et kaebajal on ettevõtluseks ja kasusaamiseks huvi, kuid see on seotud eraõiguslikes suhetes tekkinud huviga ja sõlmitud lepinguga, tegemist ei ole avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kohustusega. OÜ Ringvald vastavalt ka märgib, et Goldenbeg OÜ ja tema vaheline leping sõlmiti mais 2011 täitmistähtajaga 01.05.12 ja volikogu otsus on kehtestatud sõltumatult OÜ Goldenberg tegevusest /tegevusetusest, leping on lõppenud selles näidatud täitmise tähtajal ja kaebaja lepingujärgseid kohustusi ei täitnud ja lõpule ei viinud. OÜ Ringvald kinnitab veelkord, et tema huvi on suunatud otsuse alusel DP realiseerimisele. Kuigi kaebaja on kohtule teatanud, et ta esitas TLPA-le 21.03.13 taotluse, siis nähtub, et taotlus esitati peale kohtukaebuse esitamist, seega ei saa see asjaolu põhjendada kaebuse esitamise eesmärki ja kaebaja subjektiivsete õiguste olemasolu kohtule esitatud kaebuse osas. Kuivõrd selle taotluse osas puudub lahend, siis puudub õiguslik vaidlus, mis on kohtukaebuse esitamisel eelduseks, et kaebust saaks üldse menetlema asuda. Kui kaebaja õigusi veel ei rikuta, ei saaks see tingida kaebuse esitamist. Õigusliku vaidluse puudumisel ei ole kaebajal veel kaebeõigust ja selliselt ei saa esitada ühtegi liiki kaebust, seega pole põhjust kaebust uuesti käiguta jätta. Sellise taotluse esitamine ei too kaasa olukorda, justkui oleks juba eelmine DP kehtetu või muutuks sootuks õigusvastaseks. Mis aga puudutab kaebaja eesmärki, saavutada OÜ-lt Ringvald rahaliste nõuete rahuldamine või nende esitamine, siis on ilmselge, et otsuse nr 11 vaidlustamisega sellist eesmärki kaebaja ei saavuta. Kuna halduskohtus saab algatada avalik-õiguslikke suhteid puudutavaid vaidlusi, siis ei selgita kaebaja eesmärgid lepingulistes küsimustes käesolevas vaidluses kaebajal olemasolevat põhjendatud huvi. Kohus selgitas lisaks, et kuivõrd kaebaja omast arust tegutseb käsundiandja huvides ja temaga sõlmitud lepingu alusel, siis on tegemist pahatahtliku kaebusega, et sundida kolmandat isikut tegudeks, mida viimane ise ei soovi ja sellist huvi ei saa kohus aktsepteerida põhjendatud huvina esitada käesolev kohtukaebus. 6 3-13-529 Kohustamiskaebuse aluseks on haldusorgani kohustus haldusakt anda või toiming sooritada seoses kaebuses näidatud asjaoluga ning kaebaja õiguste rikkumine keeldumise või tegevusetusega, ka viivitusega ( RVastS § 6 lg 1 ja lg 3). Kuigi kaebaja on viidanud KOKS sätetele ja ta on märkinud, et KOKS § 33 lg 1 alusel võib igaüks taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, ei ole kaebaja kaebusest nähtuvalt volikogult palunud enda subjektiivsete õiguste kaitseks või selliste õiguste realiseerimise raames õigusaktidesse muutuste tegemist, ka pole tekkinud veel olukorda, et sellest oleks keeldutud. Vastavalt saab kohus sellise kohustuse panna, kui isik on DP menetluses esitanud vastava taotluse ja siis tuleks kohtu kaudu kedagi sundida kohustuste täitmisele. Konkreetse OÜ Ringvald DP menetluses ei ole kaebaja enda subjektiivsete õiguste raames esitanud taotlust vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemiseks või siis nõudnud haldusakti tühistamist, konkreetse DP taotluse lahendamist vms, mis oleks lahenduseta ja kuna konkreetses DP menetluses esindas ta OÜ-d Ringvald käsunduslepingu alusel, siis viimane on kinnitanud, et tema õigusi ei ole rikutud nii, et ta sooviks kaebust esitada ja et ta oleks selleks volitanud kaebajat. Muid menetlusi käesolev kaebus ei hõlma ega saa hõlmata. RVS § 6 lg 1 kohaselt võib isik haldusakti andmist või toimingu sooritamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Käesolevalt on volikogu otsusega nr 11 lahendatud DP taotlus, seda pole jäetud lahendamata ja see on esitatud mitte kaebaja poolt, mistõttu ei ole ka tegemist olukorraga, mil saaks volikogu kohustada taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega ei ole siinkohal tegemist ka juhul, kui kaebaja ise esitas mingi uue taotluse. Kuna otsus võib rikkuda vaid OÜ Ringvald õigusi, siis ei ole võimalik kaebajal esitada tühistamisnõuet ega ka kohustamisnõuet. Seega ei saa kaebaja õigusi avalik-õiguslikes suhetes rikkuda ka volikogu. Volikogu otsuse nr 11 tühistamisnõude rahuldamise eelsuseks on kaebajal subjektiivsete õiguste olemasolu ja nende rikkumine, kaebaja leiab aga, et rikuti 3.isiku subjektiivseid õigusi, kui kehtestati teistsugune DP. Kuigi kaebaja justkui täpsustab 09.03.13 oma kaebust ja märgib napisõnaliselt, et subjektiivsete õiguste riivet kinnitab käsundusleping, nähtub, et otsus nr 11 ei käsitle kaebaja vaba eneseteostuse küsimusi, ettevõtlusvabadust, ta ei saagi seda teha, kuna kõik, mis esitati projektidena jms, on seotud OÜ Ringvald subjektiivsete õiguste ja kohustustega. Kuna kaebajal ei ole võimalik saavutada eesmärki, mille kohaselt ta soovib, et OÜ Ringvald hakkab tema ees täitma käsunduslepingust tulenevaid kohustusi, see ei seondu avalik-õigusliku vaidlusega, siis käesoleva kaebusega ei saavuta kaebaja seda eesmärki, mis tähendab, et esineb HKMS § 121 lg 2 p 2 alus kaebuse tagastamiseks. Kui kaebuse aluseks olnud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, siis rakendub HKMS § 121 lg 2 p 1, mil kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kohus ei näe antud juhul võimalust suunata kaebajat ka muu nõude esitamisele, kuna kaebaja ei saavutaks eesmärki, mille kohaselt OÜ Ringvald tasub kaebajale käsunduslepingu alusel mingid tasud või hakkab tellima kaebajalt mingeid ülesandeid juba läbitud DP menetlemiseks, see oleks ebaloogiline. Sellist eesmärki kaebaja ei saavutaks ühegi nõudega halduskohtule, vaid ikkagi pöördumisega maakohtusse. Kui kaebajal on huvi sundida OÜ –d Ringvald veel mingite lepinguliste kohustuste täitmisele ja väidetult tasuma lepingust taganemisel või ühepoolsel lõpetamisel suurt tasu, ka siis ei tähenda see kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist avalik – õiguslikus suhtes. HKMS § 4 sätestab halduskohtu pädevuse ja selle lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Nähtuvalt soovist hakata OÜ-le Ringvald teostama toiminguid, mida viimane ei ole soovinud ega soovi või siis kaebaja eesmärgist hakata ise taotlema uut DP-d, ei ole vastustajaks märgitud isik või ükski muu avalik-õiguslik isik kaebaja subjektiivseid õigusi saanud rikkuda ning nende vastu 7 3-13-529 ei ole võimalik kaebust esitada, kuna kaebaja selge seisukoht on, et rikutakse eraõiguslikes suhetes tekkinud õigusi. Kui kaebaja leiab, et volikogu tegevus on samuti kuidagi põhjustanud temale kahju tsiviilõiguslikes suhetes, siis saab kaebaja pöörduda ikkagi pädevuse järgi maakohtusse ja selleks ei pea eelnevalt pöörduma halduskohtusse. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10. Kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu. Karin Kalmiste Kohtunik 8