) § 5 lg 3 sätestab, et kinnisasja täitemenetluse osalised on muuhulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne. Nimetatud õigusnorm ei sätesta kaebaja kohustust teavitada hüpoteegipidajat kaebaja menetluses olevas täiteasjas nr 095/2009/5340 toimuvast kinnisasja müügist. Samuti ei sätesta nimetatud õigusnorm kaebaja kohustust kaasata hüpoteegipidaja täitemenetlusse. AS-i SEB Pank poolt täiteasjas nr 095/2009/5340 täitetoimingust ja kinnisasja arestimisest teadasaamine 26.11.2009.a tagas piisaval määral AS-i SEB Pank, kui hüpoteegipidaja, võimalike õiguste realiseerimist, kuna kinnisasja enampakkumine toimus alles 06.01.2010.a. Menetluslike otsuste vastuvõtmisel peab kaebaja juhinduma seadusest ja oma parimast äranägemisest. Kaebaja ei ole täiteasjas nr 095/2009/5340 toimingute tegemisel rikkunud
või teiste õigusaktide sätteid. Kaebaja rõhutab, et
lg 3 ei sätesta ühtegi kohtutäituri kohustust ja seega ei tulene sellest ka mingit teavituskohustust.
sätestab muuhulgas, et kohtutäitur on kohustatud selgitama täitemenetluse osalisele nende õigusi ja kohustusi. Nimetatud kohustuse täitmiseks ei ole määratud
-s ega ka muus õigusaktis ajalisi piire, samuti ei nähtu nimetatud sättest, et kohtutäitur on kohustatud tegema seda vahetult. 26.11.2009.a ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded kinnisasja enampakkumise kuulutus, millest AS SEB Pank sai teada 26.11.2009.a. Kaebaja on nimetatud kuulutuse avaldamisega täitnud oma teavitamiskohustuse ja AS SEB Pank on samal päeval reaalselt asunud ka oma õigusi realiseerima. Kaebaja leiab, et käskkiri ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 sätestatud nõuetele. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis ja peab sisaldama selle andmise faktilist ja õiguslikku alus. Käskkirjas toodud asjaolud ei anna alust distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks juba ainuüksi seetõttu, et kaebaja teos puudub distsiplinaarsüüteo koosseis. Distsiplinaarsüüteo puudumise tõttu ei ole distsiplinaarkaristuse määramisel, s.o karistuse valikul, vajalik kaalutlusõigust teostada. 4. Vastustaja on seisukohal, et kaevatav käskkiri on õiguspärane, palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et AS SEB Pank, kui hüpoteegipidaja, oli
lg 3 alusel tema poolt läbiviidud kinnisasja täitemenetluses nr 095/2009/5340 menetlusosaliseks.
kohaselt on kohtutäitur kohustatud selgitama täitemenetluse osaliste nende õigusi ja kohustusi.
lg 1 esimese lause kohaselt kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Seega on kohtutäitur kohustatud menetlusosalistele kätte toimetama rida dokumente, näiteks vara arestimise akti, enampakkumise akti, otsuse kaebusele, kinnisasja enampakkumise teate. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et kohtutäitur teavitas AS-i SEB Pank tema poolt 12.08.2009.a algatatud kinnisasja täitemenetlusest alles 28.12.2009.a, mil AS-le SEB Pank edastati kohtutäituri poolt esmase dokumendina kinnisasja arestimise akt. Kinnisasja arestimine vaidlusaluses täiteasjas toimus juba 12.11.2010.a. Kohtutäitur ei ole selgitanud, millistel asjaoludel teavitas ta AS-i SEB Pank kinnisasja täitemenetlusest alles 28.12.2009.a, s.o vahetult enne 06.01.2010.a toimunud enampakkumist. Kohtutäituri ametitegevust reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud konkreetseid tähtaegu
§-s 10 lg 1 sätestatud dokumentide edastamiseks menetlusosalistele. Seega tuleb lähtuda kohtutäituri poolt täitemenetluse osalistele dokumentide edastamisel mõistlikkuse põhimõttest. Mõistlikuks saab pidada käitumist, kus kohtutäituri poolt koostatud akt edastatakse seda saama õigustatud isikutele koheselt pärast selle vormistamist. Täitemenetluse eripära – sundtäitmise käigus võidakse riivata paljude isikute põhiõigusi – arvesse võttes peab tagatud olema täitemenetluse osaliste õiguste õigeaegne kaitse ning nende õiguste õigeaegne teostamine. Seetõttu on kinnisasja arestimise akti edastamine täitemenetluses menetlus2 osalisele rohkem kui kuu hilisemalt selle vormistamisest ilmselgelt ebamõistlik. Kaebaja sellist käitumist ei saa pidada kohtutäiturile
lg-st 3 tuleneva kohustuse ning sellega kohtutäiturile
§-dest 8 ja 10 lg-st 1 kaasneva menetlusosalise teavituskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks, kuivõrd ei taga
KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus, kuulanud ära kohtuistungile ilmunud menetlusosalise seletuse, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.1 Kaebajat on karistatud
lg-st 3 tuleneva ametikohustuse mittenõuetekohase täitmise eest (vt kaevatava käskkirja p 1), mis käskkirjast nähtuvalt seisnes selles, et kaebaja kaasas AS-i SEB Pank, kui hüpoteegipidaja, kaebaja poolt 12.08.2009.a algatatud kinnisasja täitemenetlusse täiteasjas nr 095/2009/5340 alles 28.12.2009.a, millal esmase dokumendina edastas AS-le SEB Pank 12.11.2009.a toimunud kinnisasja arestimise akti. Seega on kaebaja mittenõuetekohaselt täitnud kohustust kaasata
5.2 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et
lg-st 3 kohtutäiturile kohustusi ei tulene.
, § 3 lg 1, § 5 lg 3 ja § 8 koostoimes on võimalik asuda seisukohale, et
lg-s 3 märgitud isikute; s.o isikute, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne; kinnisasja täitemenetlusse kaasamise kohustus on kohtutäituril. Asjas puudub vaidlus, et kinnisasja arestimise ajaks oli AS-i SEB Pank kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteek. Seega oli kaebajal kohustus kaasata täitemenetlusse täiteasjas nr 095/2009/5340 AS SEB Pank. 5.3 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebaja kaasas AS SEB Pank täiteasjas nr 095/2009/5340 menetlusse 28.12.2009.a, millal esimese menetlusdokumendina edastas AS-le SEB Pank 12.11.2009.a toimunud kinnisasja arestimise akti. Kaebaja väide, et AS SEB Pank oli kinnisasja arestimisest teadlik 26.11.2009.a väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud enampakkumise kuulutuse kaudu, ei ole kõnealuses küsimuses asjakohane, kuna nimetatud teadaande avaldamine ei asenda
lg-s 3 märgitud isikute täitemenetlusse kaasamist.
lg-s 3 märgitud isikute täitemenetlusse kaasamine eeldab kohtutäituri aktiivset tegevust, vastava isiku poole pöördumist. Õigus on vastustajal, et seadusandja on selgelt eristanud
lg-s 3 märgitud isikud
§ lg-st 2 märgitud isikutest, kes peavad endast ise kohtutäiturile teada andma. Seega toimus AS SEB Pank täitemenetlusse kaasamine 28.12.2009.a, millal kaebaja edastas talle esimese menetlusdokumendi. 5.4 Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et AS SEB Pank kaasamine täiteasjas nr 095/2009/5340 menetlusse 28.12.2009.a ei kujuta endast seadusest tuleneva kohustuse
lg-s 3 märgitud isiku täitemenetlusse kaasamiseks (vt käesoleva otsuse p 5.2) nõuetekohast täitmist. Kuna kinnisasja arestimine toimus 12.11.2009.a kujutab AS SEB Pank kaasamine täitemenetlusse vara arestimisest ilma mõjuva põhjuseta 1,5 kuud hiljem endast viivitust. Kaebaja ei suutnud kohtuistungil viivituse põhjust veenvalt selgitada. Kohtule jäi mulje, et kaebaja ei pea
Nii selgitas kaebaja, et olulised menetlusosalised on sissenõudja ja väljanõudja ning et seadus ei sätesta kinnisasja arestimise akti
Asjaolu, et seadus ei sätesta
lg-s 3 märgitud isiku täitemenetlusse kaasamiseks konkreetset tähtaega, et tähenda, et kohtutäitur võib selle küsimuse lahendamisega põhjendamatult 3 oodata. Haldusmenetluse põhimõtted sätestava HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoiming läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui üldaktis sätestatud tähtaja jooksul. Kuna antud juhul seadus tähtaega ei sätestanud tulnuks menetlusosaline kaasata viivituseta. Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades (kõnealuse kinnisasja enampakkumine ja müük toimus 06.01.2010.a) on aga kaebaja AS SEB Pank kaasamisega täitemenetlusse põhjendamatult viivitanud. Selline tegevus ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Seega ei ole kaebaja oma ametikohustust nõuetekohaselt täitnud. 5.5 Kaevatav käskkiri vastab haldusaktile kehtestatud vorminõuetele. Käskkiri sisaldab vajalikul määral nii faktilist kui õiguslikku põhjendust. Karistatava teo kirjeldus on antud kohtu hinnangul piisava selgusega. Ka ei ole kohus tuvastanud menetlusnormide rikkumist. 5.6 Eeltoodud põhjustel on kaebaja karistamine ametikohustuse mittenõuetekohase täitmise eest toimunud seaduslikult. Kuna kaebajat on karistatud kergeima võimaliku distsiplinaarkaristusega (noomitusega), siis karistuse proportsionaalsuse küsimust ei tõusetu. Kaevatav käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 6. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.