← Eesti

2-13-21626/16

Obsah (10)§ 206§ 431§ 432§ 150§ 430§ 661§ 173§ 1741§ 168§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-21626 Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ hagi Luule Laanemaa

§ 206lg 2 ja § 430 kinnitada käesoleva kompromissi alljärgnevas: 1.

Luule Laanemaa tunnistab võlgnevuse summas 436,91 (nelisada kolmkümmend kuus) eurot ja 91 senti ning kohustub tasuma nimetatud summa vastavalt allpool toodud maksegraafikule. 1 21/09/2013 436.92 € 36.41 € 2 21/10/2013 400.51 € 36.41 € 3 21/11/2013 364.10 € 36.41 € 4 21/12/2013 327.69 € 36.41 € 2 5 21/01/2014 291.28 € 36.41 € 6 21/02/2014 254.87 € 36.41 € 7 21/03/2014 218.46 € 36.41 € 8 21/04/2014 182.05 € 36.41 € 9 21/05/2014 145.64 € 36.41 € 10 21/06/2014 109.23 € 36.41 € 11 21/07/2014 72.82 € 36.41 € 12 21/08/2014 36,40€ 36.40 € 3. Maksegraafikus toodud võlgnevuse kogusumma sisaldab: võlgnevuse summat 399,41 eurot, ja Hageja poolt makstud riigilõivu 50% ulatuses ehk summas 37,50 eurot. 4. Maksegraafikus toodud kolme

(3)järjestiku maksetähtaja mittekinnipidamisel, kohustub Luule Laanemaa tasuma Hagejale (Eesti Inkasso OÜ) võlgnevuse jäägi täies ulatuses.
  1. Kõik summad tasub Kostja Eesti Inkasso OÜ arvelduskontole nr 221057039340 IBAN: EE
  2. Selgitusena palume märkida: võlgniku nimi, isikukood.
  3. Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mitte varalised nõuded Kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest.
  4. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest.
  5. Pooled paluvad lõpetada menetlus kohtumäärusega

§ 431järgi.

9. Pooltel on teada menetluse lõpetamise tagajärjed

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa Hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama Kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 10. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1, palub Hageja tagastada pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 37,50 eurot Eesti Inkasso OÜ arvelduskontole 221057039324 IBAN EE932200221057039324 Swedbank’s, selgitusena palume märkida Kostja nime. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning pooled loobusid määruskaebuse esitamise õiguse

§ 661lg 4 alusel.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda ½ hageja poolt tasutud riigilõivust e 37,50 eurot. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 168

lg 3 alusel.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Riigilõivu summas 45 eurot tasus Eesti Inkasso OÜ 07.05.

  1. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: Avalduse esitamise eest Luule Laanemaa ja riigilõivu summas 30 eurot tasus Eesti Inkasso OÜ 29.07.
  2. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: 2-13-21626_ täiendav riigilõiv. Kohus on riigilõivude laekumist kontrollinud /tlk 36-37/.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Eesti Inkasso OÜ-le tagastada ½ maksekäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so kokku 37,50 eurot. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.