§-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kirjalikus vastuses kohtule on kostjad hagi täielikult ja selgesõnaliselt õigeks võtnud põhinõude osas (summas 17 500 eurot).
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses.
lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostjate õigeksvõtul põhineva otsusega
§-de 231 lg 2 ja 440 lg 1, 3 alusel, sest kostjad ei ole hagile vastuväiteid esitanud, nad on kirjalikus vastuses selgesti märkinud, et võtavad hagi õigeks, ja kohus on neile selgitanud hagi õigeksvõtmise tagajärgi ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi 3
lg 1 järgi on 17500 eurot.
lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna hagi esitamise aluseks oli asjaolu, et kostjad ei tasunud vabatahtlikult võlgnevust peale lepingu ülesültemist ega teavitanud hagejat oma uuest elukohast, on kostjad oma tegevusega põhjustanud hagi esitamise.
lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seetõttu jätab kohus
Vastavalt
§-le 1741 lõikele 1 määrab kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduses (tl 1-3) on hageja taotlenud kostjatelt solidaarselt menetluskuluna riigilõivu – 600 euro - väljamõistmist. 4
lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja on hagiavalduse esitamisel (veebilehe www.e-toimik.ee kaudu) tasunud riigilõivu 600 eurot (tl 4). Seega on põhjendatud hageja taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 600 euro väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt. Kostjad on esitanud vastuväite menetluskuludelt nõutava viivise suhtes. Kuna aga menetluskuludelt viivise nõudmine seadusejärgses määras on hageja õigus ja
lg 2 ei näe ette võimalust keelduda menetluskuludelt viivise väljamõistmisest hageja vastava taotluse korral, tuleb hageja taotluse (tl 3 pöördel) ja
lg 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis menetluskulult alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulu (riigilõivu) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis/ kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.