) § 111 lg 3 tähenduses. Ajutine haldur märgib, et pärast kõigi tehingu asjaolude väljaselgitamist on võimalik anda arvamus tagasivõitmise võimaluste ja otstarbekuse kohta. Indrek Naur palub määrata ajutise halduri tasu 960 eurot (10 tundi x 96 eurot/tund), näidates järgmiste tööülesannete täitmise: registrite kontroll, väljavõtted, dokumentide analüüs, suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega, ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine). Ajutise halduri kulutuste hüvitamist Indrek Naur ei taotle. Pankrotihalduri tasu palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ’le. Kohtuistungil ei ole võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasule vastu vaielnud. VÕLGNIKU VASTUVÄIDE 19.06.2012 esitas võlgnik kirjaliku vastuväite pankrotiavaldusele ja kohtu tegevusele. Võlgnik väidab, et Danske Bank A/S esitas 03.04.2012 pankrotiavalduse ajal, mil Riigikohus menetles samadel asjaoludel sama võlausaldaja pankrotiavaldust sama võlgniku vastu (tsiviilasi nr 2-11-14376), kus menetlust lõpetav kohtumäärus tehti alles 23.05.
Samuti on ebaõige ja eksitav võlgniku väide, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue on aegunud, kuna tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg-st 1 oli aegumine peatunud tsiviilasja nr 2-11-14376 menetluse ajal. Ka võlgniku väide, et pankrotiavalduse aluseks oleva nõude suurus on muutunud, võrreldes pankrotihoiatuses näidatuga on ebaõige, kuna nõue on kogu aeg olnud sama, muutunud on vaid viivised, mille arvestus jätkub seadusest tulenevalt. Samas, kuna käendaja vastutus on piiratud, siis on nõude suurus selline, nagu ajutise halduri aruandes näidatud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 1 p 1 sätestab, et kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse.
ÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Vastavalt
§-ile 3 lg 3 peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Kohus on Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) 03.04.2012 avalduse menetlusse võtmise eelduste kontrolli käigus välja selgitanud, et eelnenud menetluses tsiviilasjas nr 2-11-14376 on Harju Maakohtu 03.10.2011 määruse tühistanud Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2011 määruse peale esitatud Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) määruskaebus jäetud riigikohtu 26.03.2012 määrusega menetlusse võtmata (tl 74), seega kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-14376, millega kohus jättis Danske Bank A/S avalduse XXXpankroti 5
lg 3 kohaselt, kuna need on väljastatud posti teel võlgniku rahvastikuregistrist nähtuvale aadressile. Lisaks eelnevale, on toimikus 04.06.2012 telefonogramm (tl 92), mille kohaselt XXXon kohtule avaldanud, et saab postist dokumendid kätte ja ei soovi neid kohtust vastu võtta. Võlausaldaja nõue käenduslepingu nr XXX sissenõutavaks muutumisest alates kuni käesolevas tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamiseni ei ole kohtu hinnangul aegunud, kuna tulenevalt TsÜS § 160 lg-st 1 on aegumine peatunud tsiviilasja nr 2-11-14376 menetluse ajaks, s.o 30.03.2011- 26.03.2012. Kohus, tutvunud võlgniku kirjaliku vastuväitega pankrotiavaldusele ja kohtu tegevusele, samuti ajutise halduri aruandega, ära kuulanud võlausaldaja vastuse vastuväitele ja arvestades kohtu enda poolt väljaselgitatut, leiab et puudub alus vastuväite rahuldamiseks ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et XXXmajandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku nimel oleva vara väärtus on hinnanguliselt 171 942,35 eurot, kohustusi on vähemalt summas 263 789,30 eurot, kohustused ületavad oluliselt võlgniku nimel olevat vara. Ajutine haldur peab maksejõuetuse põhjuseks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgniku vahel käenduslepingu sõlmimist, kuna teisi kohustusi suudaks võlgnik ajutise halduri hinnangul täita. Samas on võlgniku kohustuste hulgas võlg korteriühistule ning täitemenetluses elatise nõue, mis viitavad raskustele ka jooksvate rahaliste kohustuste täitmisel. Võlgnik on aruandega tutvunud ja vaidlustanud kohtuistungil võlausaldaja nõude. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb XXXpankrot välja kuulutada. Indrek Naur on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXpankrotihalduriks. Indrek Naur tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Senises menetluses on selgunud, et 20.05.2011 lähikondsega sõlmitud korteriomandite müügitehing võib osutuda osaliselt kinke iseloomuga tehinguks pankrotiseaduse (
) § 111 lg 3 tähenduses. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut ja kohtuistungil väljaselgitatut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu, samuti halduril teha kindlaks pankrotivara hulka kuuluvate korteriomandite omandi staatus, s.t kas on tegemist abikaasade ühisvaraga, müüdud vara tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 16. augustil 2012.a, algusega kell 11.00. 6
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab XXXilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), saali nr 1,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.