← Eesti

4-13-3967/12

Obsah (7)§ 30§ 132§ 123§ 87§ 133§ 22§ 19

4-13-3967 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2013 a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-13-3967 Kohtukoosseis Kohtun

§ 30

lg 2 alusel Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos ja anda väärteoasja materjalid üle Hiiu Maakonna alaealiste komisjonile.

  1. Määratud kaitsjale makstud tasu 207 eurot 60 senti jätta riigi kanda.
  2. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. 1 4-13-3967 Menetluse käik 17.06.2013 saabus Pärnu Maakohtusse T.P. seadusliku esindaja L.Raudkats kaebus otsusele väärteoasjas nr 2390,13,000267 /tl 2/, milles vaidlustati määratud karistust. 28.06.2013 saatis kohtuväline menetleja kohtu nõudmisel kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas /KT tl 27/, milles leitakse, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 11.07.2013 kohtumäärusega määras kohus alaealisele kaebuse esitajale riigi õigusabi /tl 21-22/ ja vastavalt Riigi Õigusabi Infosüsteemi teatisele on õigusabi osutajaks määratud advokaat T.Liiva /tl 26/. Kohus võttis asja materjalide juurde T.P. karistusregistri õiendi /tl 17/. 15.08.2013 saatis kaitsja kohtule seisukoha kaebuse suhtes /tl 29-31/. Kohus saatis kaitsja seisukoha kohtuvälisele menetlejale /tl 36-38/. Kohtuväline menetleja ja kaebuse esitaja on kohtule teatanud /KT tl 27, 23-24/, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi Väärteoprotokollis arvatakse T. P. süüks järgmise väärteo toimepanemist - 03.05.2013.a kell 18.32 Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Heltermaa-Kärdla-Luidja mnt 20.km, liikus Heltermaa suunas, juhtis mopeedi Gilera SMT50 registreerimismärk ** asulavälisel teel kiirusega 76+-3 km/h, millega ületas mopeedijuhile lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h - lubatud suurim sõidukiirus mopeedil on 45 km/h. T.P. rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 9 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi / VTT tl 2/. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus ühtivad. PPA Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Kärdla politseijaoskonna 30.05.2013 otsusega väärteoasjas nr 2390,13,000267 karistati T. P. eelkirjeldatud rikkumise eest LS § 227 lg 3 alusel eriõiguse äravõtmisega 3 kuuks /VTT tl 3/. Kaebus Kaebuses leitakse, et arusaamatuks jääb karistusena eriõiguse äravõtmise kohaldamise vajadus. T.P. puhul oli tegemist hetkelise kiusatusega proovida mopeedi võimsust asulavälisel teel, kus liiklustihedus hõredam. T.P. kahetseb oma tegu ja hoiab tulevikus oma kiusatused kontrolli all. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku omakäeliselt kirjutatud ütlustest nähtub, et „lasi eemaldada paar piirajat“. Sellest tulenevalt nähtub, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult ja oligi eesmärk ületada mopeedijuhile lubatud sõidukiirust. Eeltoodust lähtuvalt palutakse jätta L.Raudkats kaebus rahuldamata ja kohtuvälises menetluses 30.05.2013 tehtud otsus muutmata. Kaitsja seisukoht Kaitsja toetab täielikult menetlusaluse isiku seadusliku esindaja koostatud kaebust. Kaitsja soovib lisaks märkida järgmisi asjaolusid. 1.1. Menetlusalune isik on toimepandud tegu kahetsenud. See asjaolu on küll väärteoasja otsusesse märgitud, kuid ilmselt ei ole see asjaolu karistust kergendanud. KarS § 57

(1)p. 3 kohaselt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendav asjaolu. Kohtuväline menetleja on valinud ülemmäära 2 4-13-3967 lähedase karistuse. LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (lisaks rangema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni). KarS § 47 lg 1 kohaselt võiks rahatrahvi alammäär olla 3 trahviühikut. Ülemmäära lähedast karistus kohaldades on kohtuväline menetleja rikkunud KarS § 56
(1), mis kohustab arvestama kergendavaid asjaolusid. 1.2. Kuivõrd käesolev asi on jõudnud kohtusse, siis kaitsja palub kohtul silmas pidada KarS § 57
(2), mille puhul võib kergendava asjaoluna arvestada ka § 56 lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Nendeks võiksid olla kaebuses märgitud asjaolud: 1.2.
  1. Menetlusalusel isikul puuduvad varasemad liiklusrikkumised. 1.2.
  2. Menetlusalune isik on liikluseksami ja praktikasõidu sooritanud väga heale hindele. 1.2.
  3. Menetlusalusel isikul võib erasõidukit vaja minna, kui ta hakkab 8 km kauguselt Pärnu linnas tööl käima. 1.
  4. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks kiiruseületamise tõttu ei ole vastavuses Eesti keskmise kohtupraktikaga. Juhtimisõigus võetakse esmakordsetel joobes sõidukijuhtidel ära lisakaristusena 1-3 kuuks. Joobes juhid kujutavad endast ohtu kaasliiklejatele. Kaine sõidukijuht, kes sõidab kiirusega 76 km / tunnis alas, kus autod võivad sõita kiireminigi, ei kujuta kellelegi ohtu. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p. 9 piirang 45 km / tunnis on kehtestatud selleks, et mopeedidega saaksid sõita inimesed, kes ei ole läbinud liikluseksamit. NB! Menetlusalune isik on läbinud liikluseksami hindele väga hea. Seega on temale mõistetud karistus ebaproportsionaalselt karm. 1.
  5. Õiguse analoogia põhjal tuleks arvestada ka KarS § 56
(2)regulatsiooniga, mille kohaselt on rangem karistusliik õigustatud üksnes juhtumil, mil karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kaitsja on veendumusel, et ainuüksi käesoleva väärteomenetluse läbimine on menetlusalusele isikule piisavalt meeldejääv kogemus. Seda kogemust ei ole vaja vürtsitada liigse kibestumisega. 1.
  1. Kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele märkinud, et kuivõrd menetlusalune isik tunnistas üles, et lasi rolleril eemaldada kiirusepiiraja, siis järelikult on väärtegu toime pandud tahtlikult ja eesmärk olevatki olnud mopeedijuhile lubatud sõidukiirust. 1.5.1.Kaitsja märgib, et kohtuväline menetleja on teinud õigest eeldusest valesid järeldusi. Võiks küsida: kui menetlusalune isik ei oleks piiraja mahavõtmist üles tunnistanud, kas siis oleks ta saanud kergema karistuse? Ehk siis liigne ausus sai “väärilise tasu”? Kiirusepiiraja (ehk kiiruspiiriku) eemaldamine ei ole iseseisvalt karistatav. Liiklusseadus ei reguleeri sõitmist absoluutselt, alati ja igal pool. Liiklusseadus reguleerib mootorsõidukite liiklemist teedel (või liikluseks ettenähtud muul alal) ja maastikusõidukite liiklemist maastikul, kuid mitte mootorsõidukite liiklemist väljaspool teed. Kui mopeedil oleks väljaspool teed kiiruse ületamise eest ette nähtud vastutus, siis oleks see eraldi reguleeritud analoogiliselt Liiklusseaduse § 1 lõikega 2¹ (mis sätestab vastutuse joobes juhtidele liiklemise eest väljaspool teed). Teisisõnu: rolleriga näiteks ringrajal sõitmine kiiremini kui 45 km / tunnis on iseenesest lubatav (olgu siis piirajaga või ilma piirajata). Kaebuses ongi märgitud, et menetlusalusel isikul tekkis hetkeline kiusatus sõiduki võimsust proovida, aga seda just asulavälisel teel, kus liiklustihedus on hõredam. Arvestada tuleks asjaoluga, et menetlusalune isik on alaealine isik, kellel võib KarS § 87 määratluse kohaselt olla ebapiisav kõlbelise ja vaimse arengu tase, aru saamaks oma teo keelatusest või kes ei pruugi oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Nüüd võiks retooriliselt küsida: kas leidub mõni täisealine isik, kes on suutnud asulavälisel teel hoiduda kiusatusest autoga sõites kiirust ületada? Olgu täisealiste isikutega kuidas on, kuid KarS § 87 arvestab alaealiste kiusatustega ning võimaldab alaealistele määrata oluliselt kergemaid karistusi (õigupoolest mõjutusvahendeid) kui täisealistele. 1.
  2. Kaitsja palub kohtult mõistvat suhtumist ning mõista menetlusalusele isikule kergem karistus, s.t. alammäära lähedane rahatrahv. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 132

p-st 2 menetlusalune isiku kaitsja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Kärdla politseijaoskonna 30.05.2013 otsus osaliselt ning teha uus otsus, millega mõistetakse talle kergem (s.t. alammäära lähedane) karistus. 3 4-13-3967 KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 9 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi. LS § 15 lg 1 p 9 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus mopeedil on 45 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 kilomeetrit tunnis. Väärteoprotokollis VTT tl 2 on T.P. andnud väärteo kohta järgmised ütlused: „Kiirus oli suurem lubatust, kuna olen lasknud eemaldada paar piirajat. Kahetsen oma viga ja sõidan edaspidi 45 km/h.“ VTT tl 1 kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli on T.P. omakäeliselt kirjutanud: „Mõõdetaval teelõigul on lubatud 90 km/h, aga mina sõitsin rolleriga, mille lubatud kiirus on 45 km/h 76 km/h.“ VTT tl 1 kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõtis politsei 03.05.2013 kell 18.32 T. P. poolt juhitava mootorsõiduki Gilera SMT50 registreerimismärgiga ** liikumiskiirust Hiiumaal Pühalepa vallas Heltermaa-Kärdla-Luidja mnt 20 km, liikus Heltermaa suunas. Kasutatud on liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS 004114, taatlustunnistuse nr TTRSS12/00212.Seadme lugem on olnud 76 km/h, lubatud kiirus 45 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus 3 km/h, ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et T.P. pani toime talle väärteoprotokollis süüks arvatava teo, tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule. Kohus leiab, et T.P. pani talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetusega. T.P. on tunnistanud, et eemaldas rollerilt piirajad, mis näitab, et tema tegevuse eesmärk oligi lubatud kiiruse ületamine. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et T.P. on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et TP rikkus LS § 15 lg 1 p 9, täites sellega LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, tegu on õigusvastane ja T.P. on selle teo toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. T.P. on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 227 lg 2 alusel eriõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

§ 133

p 8 kohustab kohut kaebuse lahendamisel välja selgitama, kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30sätestatud alustel ning punkt 9 kohaselt peab kohus otsustama, kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada Kar

S § 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärtoeasja materjalid üle alaealiste komisjonile.

§ 30sätestab, et kui kohus leiab, et isikut, kes pani väärteo toime 14-18-aastasena, saab mõjutada karistust või Kar

S § 87 sätestatud mõjutusvahendit kohaldamata, teeb kohus lahendi väärteomenetluse lõpetamise ja väärteoasja materjalide üleandmise kohta alaealiste komisjonile. 4 4-13-3967 Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-43-06 punktis 13.1 leidnud: “Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus aga teistsugune - karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Samuti on alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Seejuures tuleb lähtuda eeldusest, et alaealise poolt toimepandud kuritegu on episoodilist, juhuslikku laadi. Karistusõiguse ülesandeks on alaealise puhul just uue kuriteo toimepanemise ärahoidmine, tema sotsiaalne järeleaitamine ning integratsioon; karistusõiguse vahendusel toimub nn pedagoogilise defitsiidi tasakaalustamine. Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones seega kasvatamine, aga mitte karistamine. Karistuse mõistmisel tuleb seetõttu tähele panna, et see kujundaks alaealises arusaama ühiskondlike normide sidususest ka tema suhtes ning ei muutuks takistuseks tema ühiskondlikul integreerumisel.“ Lähtudes eeltoodud riigikohtu seisukohast alaealise isiku karistamise aluste kohta ning

§ 30lg 2 nõuetest, analüüsib kohus järgnevalt, kas T.P.

suhtes on võimalik väärteomenetlus lõpetada

§ 30lg 2 alusel või on tema suhtes vaja kohaldada karistust.

T.P. oli teo toimepanemise ajal 16-aastane. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on T.P. tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KT tl 17 on karistusregistri teatis T.P. kohta, mille kohaselt T.P. on PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonna 12.11.2012 otsusega karistatud tubakaseaduse § 47 järgi rahatrahviga 16 eurot, trahv on tasutud 18.11.2012. Tl 41 on Hiiu Maavalitsuse vastus kohtule, mille kohaselt T.P. suhtes ei ole Hiiu maakonna alaealiste komisjon arutanud taotlusi ega kohaldanud mõjutusvahendeid. Kohus leiab, et T.P. on isikuks, keda on võimalik mõjutada ilma karistust või KarS § 87 sätestatud mõjutusvahendit kohaldamata. T.P. on ühel korral karistatud väärteo toimepanemise eest, kuid tegemist oli teiseliigilise väärteoga kui käesolevas asjas arutusel olev väärtegu. Kohus leiab, et T.P. puhul on võimalik tõdeda, et tema õigusrikkumised on olnud juhuslikku laadi, ta ei ole süstemaatiline õiguskuulusrikkuja. Seetõttu ei ole vajalik käeoleval juhul alaealise karistamine, vaid tema suunamine edaspidi õiguskuulekale käitumisele, just tema enda vahetu mõjutamine. Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 7 lg 1 kohaselt Alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendi eesmärk on kaasabi osutamine alaealise õiguserikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õiguserikkumiste ennetamine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb väärteomenetlus T.P. suhtes lõpetada

§ 30lg 2 alusel ning väärteoasja materjalid tuleb üle anda alaealiste komisjonile.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et T.P. kaebus tuleb rahuldada, PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Kärdla politseijaoskonna 30.05.2013 otsus väärteoasjas nr 2390,13,000267 tuleb tühistada ja väärteomenetlus T.P. suhtes LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos tuleb lõpetada

§ 30lg 2 alusel ning väärteoasja materjalid tuleb üle anda alaealiste komisjonile.

Menetluskulud Käesolevas väärteoasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud õigusabi tasu 207,60 eurot /tl 32-35/.

§ 22

lg 3 kohaselt, kui

§ 19

lg 3 nimetatud isik – s.o 14-18.a menetlusalune isik ei ole endale kaitsjat valinud, määrab kohus talle kaitsja riigi kulul. Lähtudes eelnimetatud seadusesättest tuleb määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda. 5 4-13-3967 Otsuse tegemisel juhindub kohus

§§ 30lg 2, 120 lg 1, 132 p 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, LS § 227 lg 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.