lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Lisaks seni esitatud võlausaldajate avaldustele on võlgnik samuti esitanud pankrotiavalduse ning on jäänud selle juurde ka kohtuliku uurimise ajal. Menetlusosalised nõustusid ajutiste haldurite poolt esitatud aruandega ega soovinud seda täiendada. Võlgnikul on ajutiste haldurite arvamuse kohaselt kohustusi ca 54 miljoni € kuni 80 miljoni € ulatuses. Võlgniku varade väärtust hinnates leiab kohus, et lähtuda tuleb ajutise haldurite poolt pakutud praegusest reaalsest väärtusest st ca 15 miljonist €. Kohus leiab, et arvestades praegusel ajal majanduses valitsevat rasket olukorda tuleb varade hindamisel lähtuda konservatiivsetest kriteeriumitest ning selliselt on haldurid seda ka teinud. Võlgniku majandustegevus seni jätkub ning haldurite arvamuse kohaselt tuleks seda jätkata (peamiselt materjalide müük), kuni sellega on võimalik teenida vahendeid pankrotipessa müües materjale üle nende soetusmaksumuse.. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Nagu näitas ka saneerimismenetluse ennetähtaegne lõppemine, ei ole võlgniku väljatulek makseraskustest võimalik. Seega on
Kohtu arvates puuduvad
Kohus nõustub ajutiste haldurite poolt väljatoodud pankrotipõhjustega. Senise menetluse jooksul ei ole tuvastatud pankrotikuritegude toimepanemist. 8 Tsiviilasi nr 2-10-3436 Ajutiste haldurite tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii nende poolt tehtud töö keerukusele, kui ka haldurite kvalifikatsioonile. Menetlusosalised tasu suurusele samuti vastuväiteid ei esitanud. Eve Selberg ja Toomas Saarma tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriteks, kuna nende kvalifikatsioon ning töökogemus vajalikul tasemel.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat juhatuse liiget XXX ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.