2-13-5069 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Täiendatud otsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 17.mai 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-13-5069 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1450 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja kuni täisealiseks saamiseni XXX.a: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja Kunnar Korsten (e-post info@partnerid.ee) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalik menetlus, lihtmenetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista XXX elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) tütre XXX kasuks tema ülalpidamiseks alates 30.01.2013.a kuni tütre XXX õpingute lõppemiseni põhi- või keskhariduse omandamiseks põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui XXX 21-aastaseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
- Elatise tagasiulatuv nõue jätta rahuldamata.
- Elatis tuleb tasuda XXXkontole nr XXXXXXXXX SEB Pangas.
- XXX on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded, kostja vastuväited 1
(3)2-13-5069 XXXesitas oma seadusliku esindaja XXXkaudu elatise hagi XXXvastu. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates 2009.a suvest oma isa XXXjuures, kes last igapäevaselt hooldab ja kasvatab. Hageja isa on palunud kostjal maksta lapse ülalpidamiseks elatist seaduses ettenähtud alammääras, mida kostja ei ole tasunud. Hageja nõue on mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2012.a – 31.01.2012.a eest summas 1755 eurot ja edasi alates hagi esitamisest mõista välja igakuine elatis alammääras. Kostja oma vastuses vaidles elatise nõudele vastu. Vastuse kohaselt ei ole XXXkordagi lapse emaga arutanud lapse rahalisi väljaminekuid, XXXei ole ka kostjaga kordagi rääkinud elatise tasumisest. Kuna isa võttis lapse enda juurde elama vastu kostja tahtmist, ei olnud kostja arvates põhjendatud alustada ise läbirääkimisi elatisraha üle. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et elatise nõue tuleb rahuldada ja tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata. Elatise nõue Hageja XXXsai täisealiseks XXX.a. Hagi on esitatud 30.01.2013.a, seega sai hageja täisealiseks menetluse ajal ja alates XXX.a ei esita ta nõuet enam oma seadusliku esindaja kaudu. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma nõuet põhjendama ega tõendama. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. PkS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. XXX XXX emana on kohustatud teda ülal pidama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates 2009.a suvest on XXX elukoht tema isa XXXjuures, kes XXX hooldab ja kasvatab. XXX sai menetluse ajal täisealiseks ja jätkab õpinguid XXX, järelikult on ema kohustatud teda jätkuvalt ülal pidama. Kostja on elatise nõudele vastu vaielnud. Kostja on omaks võtnud selle, et alates 2009.a suvest ei ole ta lapse ülalpidamises osalenud. Kostja on ülalpidamises mitteosalemist põhjendanud sellega, et hageja isa XXX, kelle juures laps elab, ei ole kostja poole elatise nõudega pöördunud. PkS 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 2
(3)2-13-5069 Eeltoodust nähtuvalt kostja poolt viidatud asjaolu, et hageja ega tema seaduslik esindaja ei ole pöördunud elatise nõudega kostja poole, ei ole alus elatise välja mõistmata jätmiseks. Vanem on kohustatud last üleval pidama, seega tuleb elatis välja mõista. Tagasiulatuva elatise nõue PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatise tagasiulatuva nõude esitab hageja seaduslik esindaja, kuna nõudeperioodil ei olnud hageja veel täisealine. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest ei ole põhjendatud. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja seaduslik esindaja, tema isa, ei olnud kohtuväliselt kostja poole elatise nõudega pöördunud. Teades kostja viibimiskohta ja kontaktandmeid, oli hageja seaduslikul esindajal võimalik igal ajal kostja poole elatise nõudega pöörduda. Hageja seadusliku esindaja käitumisest võis kostja eeldada, et hageja ei vaja elatise tasumist. Samuti ei nähtu esitatud asjaoludest, et hageja kandis kahju seoses sellega, et kostja elatist ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda. Arvestades asjaolu, et hageja seaduslik esindaja ei pöördunud kohtuväliselt kostja poole elatise saamiseks ning kasutas kohtusse pöördumiseks lepingulise esindaja abi, ei kohalda kohus erisätteid ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
(3)