lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
Edasikaebamise kord OÜ Dominus Inkasso Pank võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD 1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Dominus Inkasso hagi A. K. vastu 289,02 euro nõudes, millest 161,38 eurot on tasumata laenusumma ja seisuga 20.03.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 127,64 eurot. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades
§-s 367 sätestatut, välja mõista kostjalt alates 21.03.2013 kuni põhinõude kohase tasumiseni, s.o 161,38 euro täieliku tasumiseni viivist 0,051 % põhivõlgnevuselt päevas. Hageja on lisaks taotlenud kohtult kostjalt välja mõista 10.10.2007 sõlmitud laenulepingu punkti 10.2.3 alusel tasumisele kuuluv summa. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 10.10.2007 sõlmitud laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu summas 2 000 krooni, rikkumisest. 2
lg 5 kohaselt kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes ilmumise päevast, s.o 01.07.2013. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades
lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 5). 3.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud järgmised ärakirjad: kostja ja SMS Kiirlaen OÜ vahel sõlmitud laenuleping nr 2100144536 (tl 8-13), SMS Kiirlaen OÜ poolt kostjale 10.10.2007 esitatud arve nr 6137 (tl 15), maksekorraldus laenu väljastamise kohta 10.10.2007 (tl 16), võlanõuete üleandmise akt (tl 14). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1; 113 lg 1; 396 lg 1; 410 lg 1; 741 lg 1. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust 3
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 35 lg-e 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga (VÕS § 42 lg 1). Laenulepingu punktis 10.2.3 sisalduv 1 500 krooni (95,87 eurot) tasumise nõue hagejale, kui viimane esitab hagiavalduse kohtusse, on tüüptingimus, kuivõrd omab VÕS § 35 lg-s 1 loetletud tunnuseid. Ühtlasi on oma sisu poolest tegu leppetrahviga. Nimelt VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtupraktika kohaselt ei saa tarbijalt lisaks viivisele nõuda leppetrahvi (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-120-08). Kuivõrd sama laenulepingu punktis 11.1 on nimetatud hageja õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ja hageja on hagiavalduses seda ka nõudnud, ei saa hageja nõuda kostjalt samaaegselt leppetrahvi ja laenulepingu punkt 10.2.3 on tühine tulenevalt VÕS § 42 lg-st 1. 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning
lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 289,02 eurot ning arvestades
§-s 367 sätestatut alates 21.03.2013 kuni tagastamata krediidisumma, s.o 161,38 euro täieliku tasumiseni viivist 0,051 % põhivõlgnevuselt päevas, kusjuures 20.03.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõuet, tagastamata laenusummat 161,38 eurot. 5. Tulenevalt
MENETLUSKULUD 6.
lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele hageja menetluskuludest 75 % kostja kanda ja 25 % hageja kanda. Vastavalt
lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
§-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 60 eurot (tl 17). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.
lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt
lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivu seaduse lisa 1 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagihinnalt kuni 350 eurot veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 60 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel riigilõiv 60 eurot. Neil asjaoludel ja juhindudes
lg 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista OÜ Dominus Inkasso kasuks hageja poolt kantud menetluskuludest riigilõivust hagiavalduse esitamisel 60 eurost 75 %, s.o 45 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.