3-11-999/70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-999 Haldusasi Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus ikoonide äravõtmisega Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 7000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.03.

1. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 06.03.2013 Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.03.
2. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 27.05.2013 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Kaebajal oli kambris kaks ikooni (mõõtudega 13x8 cm ja 5x8,5 cm), millest üks koosnes kahest ühte kilesse pakendatud ikoonist. 14.03.2011 toimunud hommikuse loenduse ajal nägi vanemvalvur A. Luberg, et kaebaja on ikoonid paigutanud seinale. Ikoonid olid otsapidi lükatud seinariiuli alla. A. Luberg andis kaebajale korralduse need seinalt maha võtta. Kaebaja keeldus nimetatud korraldusele allumast. Vanemvalvur eemaldas ise ikoonid seinalt ning võttis need kaebajalt ära. Ikoonide äravõtmise kohta koostasid vanemvalvurid A. Luberg ja R. Nagel akti (tl 31) ning vanemvalvur A. Luberg koostas toimunu kohta ettekande (tl 30). Kaebaja keeldus ettekande kohta seletuskirja kirjutamast (tl 32).
4. 14.03.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale venekeelse kahjunõude (tl 12, 25, tõlge tl 26), milles taotleb äravõetud ikoonide tagastamist ning tema õiguste ja vabaduste rikkumise ning inimväärikuse alandamise ja solvamise eest kahju hüvitamist summas 300 000 eurot.
5. 25.03.
6. a teatisega teavitati kaebajat tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest seoses 14.03.2011 vanglaametniku korralduse täitmisest keeldumisega (tl 34) ning 06.04.2011 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 35).
7. 28.03.2011 tagastas inspektor-kontaktisik U. Lainemäe kaebajale kaks ikooni. Ikoonide tagastamine on tõendatud U. Lainemäe 30.03.
8. a õiendiga (tl 44).
9. 14.04.2011 koostas Viru Vangla viienda üksuse peaspetsialist-üksuse juht käskkirja nr 6-3/747-D (tl 15-16, 36-37), millega karistas kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 2 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt pani kaebaja 14.03.2011 kella 08:10 ajal toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et kaebaja ei allunud loenduse ajal vanglateenistuja korduvatele seaduslikele korraldustele võtta ära kambri seinalt kaks ikooni.
10. 17.04.2011 esitas kaebaja Viru Vangla 14.04.
11. a käskkirja 6-3/747-D peale vaide Viru Vangla direktorile (tl 13-14, 38, tõlge tl 39).
12. 17.04.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 9), milles palus Viru Vanglalt välja mõista 7000 eurot ikoonide äravõtmisega tekitatud kahju eest. Kaebuse kohaselt rikkus vastustaja tema õigusi ja vabadusi, kuna 14.03.2011 võttis vanglaametnik tema kambrist teleririiuli alt ära sinna mugavaks palvete lugemiseks pandud ikoonid, kuu aja pärast tagasi toodutest polnud üks tema oma ning lisaks ei vastanud vastustaja õigeaegselt tema poolt esitatud vaidele.
13. 31.05.
14. a otsusega nr 6-16/11390 (tl 29) tagastas Viru Vangla direktor kaebaja 14.03.2011 esitatud kahjunõude, mida põhjendas sellega, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna samas asjas toimub kohtumenetlus.
15. 16.06.2011 halduskohtule esitatud vastuses (tl 22-23) on vastustaja seisukohal, et kaebajalt ikoonide äravõtmine oli põhjustatud kaebaja enda käitumisest ning kaebaja oleks saanud võimalikku kahju ära hoida, kui ta oleks käitunud õiguskuulekalt ning allunud vanglateenistuja korraldusele, nõustudes ikoonide seinalt ära võtmisega. Ikoonide äravõtmine ei saanud tekitada kaebajale sellist mittevaralist kahju, mis tingiks kahju rahalist hüvitamist. Kaebaja takistas ikoonide seinale kleepimisega järelevalve teostamist ning kui kaebaja keeldus ikoone seinalt eemaldamast, oli vastustaja hinnangul ikoonide äravõtmine põhjendatud. Vastustaja rõhutab, et vaidlusaluste ikoonide näol ei olnud tegemist kaebaja isiklike ikoonidega, vaid need olid kaebajale väljastatud vangla kaplanite poolt. Vangla tagastas ikoonid kaebajale 28.03.2011, seega oli kaebaja ilma ikoonideta ainult kaks nädalat. Vaide ja kahjunõude osas märgib vastustaja, et kuna need olid venekeelsed ja vajasid tõlkimist, pole vastustaja nende menetlemisega seaduses sätestatud tähtaegu ületanud.
16. 26.07.2012 esitas kaebaja halduskohtule taotluse talle riigi õigusabi korras advokaadi võimaldamiseks ning vaimulik Romani ülekuulamiseks istungil tunnistajana (tl 61, tõlge tl 64). Tunnistaja ülekuulamise taotluse täienduses selgitab kaebaja, et vaimulik Roman saab anda ütlusi selle kohta, kuivõrd õigusvastane oli vanglaametnik A. Lubergi korraldus rünnata pühasid ikoone.
17. Tartu Halduskohus jättis 05.08.
18. a määrusega (tl 75) rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 03.11.
19. a määrusega (tl 90). 2
20. Halduskohtus 01.03.2012 toimunud kohtuistungil (protokoll tl 115-117) teatas kohus, et istungile pole kutsutud kaebaja poolt taotletud tunnistajat, kuna põhjus, miks kaebaja teda üle kuulata soovis, ei vaja tõendamist. Istungil väitis kaebaja, et on kohtule esitatud kaebuses taotlenud suurema kahjuhüvitise väljamõistmist kui 7000 eurot ning et ükski talle tagasi antud ikoonidest polnud see, mis temalt ära võeti.
21. Tartu Halduskohus jättis 22.03.
22. a otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata (tl 119-121). Otsuse kohaselt ei saanud kaebaja poolt vaidlustatud vastustaja toimingud tuua kaebajale kaasa mittevaralist kahju. Kaebaja oli ikoonide äravõtmise tagajärjel mõnda aega ilma nendeta ja tema usuliste toimingute sooritamise võimalused võisid olla seetõttu piiratud, kuid usulisi veendumusi pole temalt ära võetud ning suhteliselt lühikest aega kestnud osadest tema valduses olnud viiest ikoonist ilma olemine ei saanud kuidagi põhjustada kaebuses loetletud põhiseaduse sätetest tulenevate õiguste rikkumist ega tekitada talle niisuguseid kannatusi, mis oleks rahaliselt mõõdetavad ja kuuluks riigivastutuse seaduse alusel mittevaralise kahjuna hüvitamisele. Kaebaja on kohtule esitanud vastuolulisi väiteid ikoonide päritolu ja selle kohta, mitu ikooni ja millised täpselt talle hiljem tagastati. Kahtlusi äratavad ka need kaebaja sõnad, milles väidetakse ühelt poolt, et ikoonid rebiti valvuri poolt seinalt maha (tl 25, 43 ja 71) ja kinnitatakse teiselt poolt, et need olid lihtsalt paigutatud riiuli alla nähtavale kohale ega olnud seinale kleebitud (tl 116). Kohus leiab, et ei ole alust kahelda Viru Vangla ametnike poolt koostatud dokumentides väidetus, et kaebajalt võeti ära kaks ikooni. Halduskohus leidis, et vangla ei ole rikkunud ka seaduses sätestatud tähtaegu ega saanud kahjunõude tagastamisega (tl 29) kuidagi põhjustada kaebajale riigivastutuse seaduse alusel hüvitatavat kahju. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
23. 03.04.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 22.03.
24. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 133-134, tõlge tl 136). Apellatsioonkaebuses on kaebaja endiselt seisukohal, et A. Luberg rikkus tema õigusi ja vabadusi, piirates, diskrimineerides ja solvates tema inimväärikust. Kaebaja sõnul ei saanud ta pärast ikoonide äravõtmist usutalitusi jätkata, kuna tal ei olnud ikoone ning ta oli üheksa kuud kirikust eemale jäetud. Tartu Halduskohus on jätnud kaebaja ilma õigusest saada advokaat ning kuulata üle tunnistajad. Kaebaja taotleb ringkonnakohtult kutsuda ringkonnakohtus peetavale istungile tunnistajatena S.S. ja kaplan Roman. Samuti taotleb kaebaja talle riigi õigusabi korras advokaadi võimaldamist.
25. Vastustaja palub oma 23.08.2012 ringkonnakohtule esitatud vastuses (tl 143) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et Tartu Halduskohtu 22.03.
26. a otsus on sisuliselt õiguspärane, ning jääb oma varasemalt esitatud kirjalike seisukohtade juurde, pidamata vajalikuks midagi lisada.
27. 20.08.2012 ringkonnakohtule esitatud avalduses taotleb kaebaja veel kord vaimulik Romani ülekuulamist tunnistajana, ning on seisukohal, et ilma tunnistaja ülekuulamiseta ei saa ringkonnakohus tema apellatsioonkaebust õiglaselt läbi vaadata.
28. Tartu Ringkonnakohus jättis 28.09.
29. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
30. 06.03.2013 ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil (protokoll tl 58-60) täpsustas kaebaja, et märtsis 2011 oli tal kambris kolm ikooni, millest kaks olid kaebaja väitel tema isiklikud ja Viru Vanglasse Narva arestimajast kaasa toodud, üks ikoon aga antud vangla 3 vaimuliku poolt. Kaebaja väitel võtsid valvurid need ikoonid temalt ära ega pole neid samu ikoone kaebajale tagastanud. Sellega jäeti kaebaja ilma õigusest ikoonide ees palvetada ning ikoonide äravõtmine oli seetõttu tema jaoks suur kaotus ja tekitas talle moraalset kahju. Kuigi kaebaja sõnul oli tal tema isiklike asjade hulgas veel kaks ikooni, ei saanud ta neid palvetamiseks kasutada, kuna iga ikoon täidab erinevat eesmärki ning on mõeldud kindla palve jaoks. Kaebajalt ära võetud ikoonid olid mõeldud igapäevaseks palvetamiseks. Vastustaja sõnul ei saa kinnipeetaval olla isiklikke ikoone, vaid kõik usulised vahendid väljastab kaplan, ja kui kaebajal oleks Viru Vanglasse saabudes olnud kaasas isiklikke ikoone, oleksid need kantud tema asjade nimekirja. Samuti märgib vastustaja esindaja istungil, et ei saa küll kindlalt öelda, kas 28.03.2011 tagastati kaebajale samad ikoonid, mis temalt 14.03.2011 ära võeti, kuid järeldab seda inspektor-kontaktisiku poolt öeldust, et kaebajale tagastati need ikoonid, mis ära võeti. Vastustaja leiab, et ikoonid ei ole usutalituste läbiviimiseks vajalikud, kuna nende äravõtmine kambrist ei takista palvetamist. Palvetada on võimalik ka ilma ikoonideta ning kinnipeetav saab näiteks lugeda usuteemalist kirjandust, mida väljastavad kaplanid. Kohus kohustas vastustajat esitama kohtule kaebaja isiklike asjade nimekiri, mis on koostatud enne 14.03.2011 tema esmakordset Viru Vanglasse saabumist ja kust nähtuks, milliste isiklike asjadega kaebaja vanglasse saabus.
31. 11.03.2013 kohtule edastatud avalduses (tl 162, tõlge tl 164) märgib kaebaja täiendavalt, et Viru Vangla ei ole kunagi tema isiklikke ikoone fikseerinud ega neid tema isiklike asjade nimekirja kandnud.
32. 18.03.2013 edastas vastustaja kohtule nimekirja kaebaja asjadest (tl 167-168), millest nähtub, et Viru Vanglasse saabudes ei olnud kaebaja asjade seas ikoone, mis tal kohtuistungil väidetu kohaselt vanglasse saabudes kaasas olid.
33. Kaebaja on 07.04.2013 kohtule edastatud avalduses endiselt seisukohal, et vastustaja, sh valvur A. Luberg, on näidanud tema suhtes üles rahvuslikku ja religioosset vihkamist. Samuti juhib kaebaja kohtu tähelepanu asjaolule, et Viru Vangla ei ole registreerinud ei neid ikoone, mis olid temaga kaasas vanglasse saabudes ega ka neid ikoone, mida andis talle Viru Vangla kaplan. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb Tartu Halduskohtu 22.03.
35. a otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.
36. Kaebaja soovib kahju hüvitamist selle eest, et valvur võttis temalt ära kambri seinale paigutatud ikoonid, mis hiljem kinnipeetavale tagastati. Intsident leidis aset 14.03.2011, vangla tagastas ikoonid kaebajale 28.03.
37. Seega oli kaebaja ilma ikoonideta kaks nädalat.
38. Järgnevalt võtab ringkonnakohus kõigepealt seisukoha kaebuse lubatavuse osas (I), seejärel käsitleb kahju hüvitamise nõuet (II). I
39. Käesolevas asjas võttis halduskohus kaebuse menetlusse enne, kui vangla lahendas kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluse.
40. Kaebaja esitas vanglale 14.03.2011 taotluse ikoonide äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Tulenevalt RVastS § 18 lg-st 1 oleks kahju hüvitamise taotluse lahendamise 4 tähtaeg olnud 14.05.2011, kui tegemist oleks olnud nõuetekohase taotlusega. Antud juhul oli kaebaja taotlus esitatud vene keeles, seega hakkas RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahe kuu pikkune tähtaeg kulgema ajast, kui vangla sai kätte eestikeelse taotluse juhul, kui see vastas RVastS § 7 ja § 9 nõuetele.
41. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse 17.04.2011 (tl 1, tõlge tl 9). Tartu Halduskohus võttis kaebuse menetlusse 16.05.
42. a määrusega (tl 17). 31.05.
43. a otsusega nr 6-16/11390 (tl 29) tagastas Viru Vangla direktor kaebaja kahjunõude põhjendusega, et samas asjas toimub kohtumenetlus.
44. Kaebuse menetlusse võtmisel ei olnud eelnevast tulenevalt kohtueelne menetlus VangS § 11 lg-s 8 mõttes läbitud. VangS § 11 lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebus ei olnud niisiis selle esitamise ajal lubatav ja oleks tulnud tagastada HKMS kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 31 p 1 alusel.
45. Ringkonnakohus peab sellest hoolimata võimalikuks apellatsioonkaebust menetleda. Seda sellepärast, et halduskohtu eksimuse tõttu ei tohi kaebaja jääda ilma oma õiguse teostamise võimalusest. Kui ringkonnakohus lõpetaks määrusega menetluse käesolevas haldusasjas tuginedes sellele, et kaebajal oli kaebuse esitamise hetkel kohustuslik kohtueelne eelmenetlus läbimata, siis oleks kaebaja olukorras, kus kohtueelne menetlus oleks VangS § 11 lg 8 mõttes läbimata ja seda ei oleks võimalik ka enam halduskohtu eksimuse tõttu läbida. Kaebaja kaotaks sellisel juhul võimaluse, et tema kaebus vaadatakse sisuliselt läbi. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata sellest, et halduskohus võttis kaebuse ekslikult menetlusse, tuleb menetlust jätkata ning menetlusse võetud kaebus on võimalik sisuliselt läbi vaadata. Ringkonnakohus tõlgendab sel eesmärgil VangS § 11 lg-t 8 selliselt, et tänaseks on vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtaeg möödunud. Seejuures tugineb ringkonnakohus HKMS § 199 lg-le 3 ja menetlusökonoomia põhimõttele. II
46. Kaebaja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
47. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas kaebajale tagastati temalt ära võetud ikoonid või mingid muud ikoonid. Ringkonnakohtu istungil selgitasid nii kaebaja kui vastustaja, et ikoone jagab vangla kaplan ja et kõigile kinnipeetavatele, kes seda soovivad, väljastab ikoone just tema, selgitades eelnevalt välja kinnipeetava usulised veendumused. Kuna ikoone väljastatakse vanglas kaplani poolt ja kaplan väljastab vaid ühesuguseid ikoone kõigile, siis said teistsugused ikoonid olla kaebajal ainult juhul, kui need olid tema isiklikud. Kui kaebajalt oleks ära võetud ja tagastamata jäetud tema isiklikud ikoonid, siis oleks talle tekitatud varalist kahju. Ringkonnakohus kontrollib seetõttu kõigepealt, kas kaebajale on tekitatud varalist kahju, mis kuuluks hüvitamisele RVastS § 7 lg 1 alusel.
48. 06.03.2013 toimunud ringkonnakohtu istungil väitis kaebaja, et temalt äravõetud ikoonid olid tema isiklikud asjad, mis olid talle antud Narva arestimajas ja mille ta võttis kaasa Viru Vanglasse saabudes. Selle väite kontrollimiseks nõudis ringkonnakohus vastustajalt välja kaebaja isiklike asjade nimekirja, mis oli koostatud siis, kui kaebaja saabus Viru Vanglasse Narva arestimajast. Vastustaja esitas ringkonnakohtule 18.03.
49. a kirjaga nimekirja kaebaja isiklikest asjadest, mis on koostatud 16.04.
50. a ehk siis, kui kaebaja saabus esimest korda Viru Vanglasse (tl 167-168). Selles on küll nimetatud Uus testament (nr 29) ja 5 palvehelmed (nr 32), kuid sellest nimekirjast ei nähtu, et kaebajal oleks Viru Vanglasse saabudes olnud kaasas mõni ikoon. VangS § 15 lg 1 ls 1 järgi võtab vanglateenistus vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. VSkE § 61 lg 4 järgi antakse asjad lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. Vastustaja poolt esitatud nimekirjal ei ole küll kaebaja allkirja, kuid ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda selle autentsuses ega täielikkuses. Ka kaebaja ise teatas peale istungit kaks korda kohtule, et tal ei ole nimekirja, kus kajastuksid väidetavalt talle isiklikult kuulunud ikoonid. Ringkonnakohus loeb eelnevale tuginevalt tõendatuks, et kaebajal ei olnud selliseid ikoone, nagu ta on kohtule väitnud, vaid et temalt võeti ära ja tagastati ikoonid, mida väljastab Viru Vanglas kaplan. Seega ei ole kaebajale tekitatud varalist kahju, sest talt ajutiselt äravõetud ja hiljem tagastatud ikoonid ei kuulunud talle, vaid Viru Vanglale.
51. Kaebaja kahjunõue tuleb niisiis liigitada mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks. Ka halduskohus on kontrollinud RVastS § 9 lg-st 1 tulenevat nõuet. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ringkonnakohus leiab, et RVastS § 9 lg 1 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest usuvabaduse rikkumine, mis käesoleval juhul kõne alla tuleb, ei ole hõlmatud RVastS § 9 lg 1 koosseisuga. Erinevalt RVastS § 7 lg-st 1 sisaldab RVastS § 9 lg 1 kaitstud õigushüvede ammendavat loetelu. RVastS § 9 lg 1 kohaldamiseks peab olema puudutatud üks selles sättes nimetatud õigushüve. Väidetav usuvabaduse rikkumine ei kuulu aga ühegi nimetatud õigushüve alla.
52. Usuvabaduse rikkumise eest ei näe kahju hüvitamist ette ka ükski muu riigivastutusseaduse säte. Ringkonnakohus järeldab sellest, et selle õiguse riigipoolse rikkumise eest ei saa nõuda kahju hüvitamist, vaid kaebaja oleks saanud vaidlustada üksnes ikoonide äravõtmise õiguspärasuse ja eraldi esitatud tuvastamiskaebusega, eeldusel, et tal on selleks põhjendatud huvi.
53. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. Maili Lokk Agu Timmi 6 Madis Ernits