Obsah (6)

§ 238§ 173§ 126§ 318§ 180§ 313

1-13-6360 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-6360 (12230104772) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Kristjan Kivistikule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses, arvestusega 14,90 eurot päevamäär, so 596 (viissada üheksakümmend kuus) eurot.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.04.2012 kuni 19.04.2012, so 3 (kolm) päeva, arvestusega, et ühele eelvangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, so 9 päevamäära, so kokku summas 134, 10 eurot, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 31 päevamäära ulatuses, arvestusega 14,90 eurot päevamäär, so 461 (nelisada kuuskümmend üks) eurot ja 90 (üheksakümmend senti). 1
2. Tasumisele kuuluv rahaline karistus summas 461 (nelisada kuuskümmend üks) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Kristjan Kivistik, 1-13-6360, rahaline karistus“.
3. Kristjan Kivistikult välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4; § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kristjan Kivistik, 1-13-6360, kaitsjatasu, ositi tasumine“. 6. Kristjan Kivistikult välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Kristjan Kivistik, 1-13-6360, sundraha, ositi tasumine“.

1. Erinevate menetluskulude üheaegsel hüvitamisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida hüvitatava menetluskulu nimetus ja summa. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Asitõend: sõiduauto VAZ2121 reg nr-ga XXX, mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud XXX(tl 34), jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel selle omanikule, so XXX.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Kristjan Kivistikku süüdistatakse selles, et tema osutas XXXainelist kaasabi, misläbi aitas ta XXXajavahemikul alates 11.04.2012 kella 16.30 kuni 12.04.2012 kella 11.00 varastada Tallinnas, Õismäe tee 150 maja juurde pargitud XXXkuuluvat sõiduautot VAZ 2121 (NIVA), reg nr-ga XXX, väärtusega 200 eurot. Nimelt andis Kristjan Kivistik 11.04.2012 XXX50 eurot, et XXXsaaks selle eest tasuda OÜs XXXpuksiirautojuhina töötavale XXX, kes transportis 12.04.2012 kella 10.00 paiku koos XXXosundatud sõiduauto OÜle XXXkuuluvasse vanametallikokkuostu. Samuti edastas Kristjan Kivistik XXXoma Danske Bank AS Eesti filiaali arveldusarvekonto andmed, et XXXsaaks XXXkuuluva sõiduauto müügist saadava raha osundatud arvelduskontole kanda. XXXedastas Kristjan Kivistiku arvelduskonto numbri omakorda edasi OÜ Metalliekspert töötajale, kes kandis 12.04.2012.a nimetatud arvele üle 228 eurot varastatud sõiduauto VAZ 2121, reg nr XXX, eest. Vastavalt eelnevale kokkuleppele võttis Kristjan Kivistik seejärel tema arveldusarvele laekunud müügisumma sularahaautomaadist sularahas välja ja andis selle üle XXX. Seega aitas Kristjan Kivistik kaasa võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so pani toime KarS § 199 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kohtuistungil süüdistatav K. Kivistik seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja süüdi ennast kuriteo toimepanemises ei tunnista. Süüdistatav nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistuse kohta selgitas, et XXXraha laenamist ei põhjendanud ja tema arvelduskonto numbri küsimist põhjendas sellega, et XXXpidi välismaalt raha laekuma, mida oli ka varem olnud, sest XXXendal kontot ei olnud. Alles siis kui kontot vaatas sai aru, et raha on tulnud metallikokkuostust ja pani pildi kokku. XXXtuli välismaalt ja palus ajutist eluaset kuni leiab tööd. Tema ise kandis toidu ja elamise kulud, XXXtööd ei olnud. XXXküsis tänaval seisnud Niva kohta ja ta vastas, et see sõiduk on seal seisnud kaua. Ütluste erinevus kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel tuleneb sellest, et nendest asjaoludest, mida ta kohtueelsel menetlusel rääkis, sai ta teada hiljem, kui oli metallikokkuostust laekunud raha kohta selgitusi küsinud. Kaitsja asus seisukohale, et sõiduki varastamise osas vaidlust ei ole. Küsimus on selles, kas K.Kivistik teadis vargusest või mitte. XXXteadis, et K.Kivistik töötab ja temalt saab raha laenata ning selgitas, et välismaalt kantakse raha üle, mis on eluliselt usutav, kuivõrd XXXtuli välismaalt. Alles konto väljavõttega tutvudes sai K.Kivistik teada metalli müügist ning siis nõudis ka selgitusi. Ei ole tõendatud, et K.Kivistik oleks teo toime pannud isegi kaudse tahtlusega. K.Kivistikul puuduvad motiiv ja huvi raha laenamise ning konto kasutada andmise kohta. Seega tuleb K.Kivistik õigeks mõista. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd eitavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud K. Kivistiku ütlusi, kannatanu Kristjan Tedre ülekuulamisprotokolli, ARKi väljavõtet, tunnistajate XXX, XXX, XXX, ütlusi, kahtlustatav XXX ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle, äratundmiseks esitamise protokolli, XXXOÜ kauba ostu-müügi lepingu koopiaid, kahtlustatavana kinnipidamise protokolle, Danske Bank AS Eesti filiaali päringu vastust, karistusregistri väljatrükki, teatist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ja 19.11.2012 Harju Maakohtu otsust asjas nr 1-12-9845 leiab, et süüdistuses nimetatud vargusele kaasaaitamise toimepanemine süüdistatav K. Kivistiku poolt on tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on XXXsüü varguse täideviijana tõendatud kannatanu XXX kuriteoavaldusega, mille kohaselt ajavahemikul 11.04.2012 kella 16.30-st kuni 12.04.2012 kella 11.00ni on Tallinnas, Õismäe tee 150 ja Õismäe tee 2 majade vahelt varastatud tema isiklik tumeroheline VAZ 2121 reg nr-ga XXX aastast

1. Sõiduk oli bensiinimootoriga, läbisõiduga 50 000 km. Autol olid isevärvitud hõbedast värvi plekkveljed, esinumbrimärk koos alusega puudus, samuti puudusid kojamehed. Esirehvid olid tühjad, esimene vasak ratas oli kinni kiilunud, kütust oli paagis 2 liitrit, kindlustus maksevaba, ülevaatus aegunud, üks võti mis oli, on kadunud, signalisatsioon ei töötanud, kuna aku oli lahti ühendatud. Kõrvalistuja kolmnurk-aken käis lahti ka väljastpoolt. Auto vin-kood on XXXXXX, varastatu väärtus on umbes 200 eurot (tl 7-8). ARKi väljavõtte kohaselt kuulus sõiduk eelosutatud vinkoodiga XXX (tl 9). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt nägi ta 12.04.2012 kella 9-10 paiku, et Õismäe tee 150 maja otsa juures seisev tumeroheline Niva veeti puksiiriga ära. Puksiirijuht oli umbes 50aastane mees ja Nivaga askeldav mees oli 25aastane, kellel oli seljas must jope, millel olid helebeežid triibud. Puksiir lohistas Niva täielikult peale. Puksiir oli valget värvi, küljel kiri „Puksiiriabi“, mille järgi oli sinise kirjaga telefoninumber ja sõna „abi“ punase kirjaga. Vanemat meesterahvast, keda ta teab Niva omanikuna, seal ei olnud. Enne on ta Niva juures askeldamas näinud, so uksi ja kapotti avamas kahte 25aastast noormeest, kes sõidavad musta värvi sedaan Audiga, mida nad pargivad Niva juures oleva garaaži sissepääsutee otsas, garaažiukse pool (tl 10-11). Sündmuskoha vaatlusprotokolliga tuvastati, et vaadeldav sündmuskoht asub Õismäe tee 150, Tallinn, kus maja vasakul küljel, kus on garaaži sissesõidu tee, mis viib garaaži välisukseni. Üle tee on Õismäe tee 2 maja. Tee vasakul servas on asfaldil lohisemise jälg. Õismäe tee 150 maja ees on Õismäe tee, valvekaameraid näha ei ole (tl 12-14). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötab ta XXXOÜ-s puksiiriauto juhina ning ettevõte asub Madara tn 31, Tallinn. 12.04.2012 enne kella 10 helistas talle ettevõtte dispetšer XXX , kellelt 3 sai tellimuse sõita aadressile Õismäe tee 2 ja tuua selt ära vanametalli kokkuostu sõiduauto Lada-Niva. Sergei helistas talle isiklikule mobiiltelefonile, mida kasutab ka tööülesannete täitmiseks. Klient pidi teda kohapeal ootama. Kella 10ks jõudis ta nimetatud aadressile kohale. Sinna sõitis ta valget värvi kabiiniga puksiirautoga Mercedes-Benz 814 reg nr-XXX . Antud auto kabiini külgedel on kirjutatud „puksiiriabi“ ja telefoninumber
2. Klient, umbes 50 aastane eesti rahvusest meesterahvas, ootas teda Õismäe tee 2 korrusmaja ees, kus seisis ka rohelist värvi sõiduauto Niva, millel puudusid tunnistaja mäletamist mööda registreerimisnumbrid. Klient väitis, et sõiduk on arvelt maha võetud. Omavahel räägiti vene keeles ja klient rääkis seda hästi. Ta ütles, et on eestlane, kuid on elanud umbes 5 aastat Hispaanias või Itaalias. Tunnistaja tõmbas Niva vintsi abil puksiirile. Auto uksed polnud lukustatud ning tunnistaja ei pannud tähele, kas kliendil võtmed olid või mitte. Igal juhul väitis klient, et see on tema auto. Kui Niva oli puksiirile kinnitatud, siis ütles klient, et nad sõidaksid Maardusse Saha-Loo tee 3 või 3a asuvasse metalli kokkuostupunkti. Tunnistaja ei mäleta täpselt selle ettevõtte nime, kuid vist oli Eurometall või midagi sellist. Klient sõitis temaga puksiiriautos kaasa. Kohale jõudes sõitis ta kaalule ja klient läks sisse dokumente vormistama. Klient palus veel, et tunnistaja ta ära ootaks ja ta Tallinnasse tagasi viiks, kuna Vana-Narva mnt käib busse väga harva. Tunnistaja tõi kliendi Smuuli teel asuva buss nr 13 peatusesse ja seejärel sõitis oma teed. Enne seda maksis klient talle puksiiriteenuse eest sularahas 45 eurot. Ta ei käinud seda kusagilt välja võtmas, raha oli tal maksmiseks kohe olemas. Kindluse mõttes küsis ta kliendilt, kuidas auto äraandmisel arveldamine toimus. Ta vastas, et raha kantakse tema pangaarvele. Sellest tulenevalt oli tunnistaja kindel, et selles kokkuostupunktis, nagu enamikus suuremates kohtades küsitakse ka dokumente, kuna muidu ei saaks raha üle kanda. Tema käest klient raha maksmisel kviitungit vastu ei küsinud. Klient oli umbes 170 cm pikk, kõhna kehaehitusega. Tunnistaja avaldas, et arvab, et praegu ilmselt tunneks ta selle isiku veel ära, kui teda lähiajal näeks. Tema nägu oli kõhna ja pikliku kujuga; juuksed olid pruunikad, kindlasti mitte hallid või mustad. Tunnistaja märgib ka, et üldiselt jäävad talle näod meelde, kuid kuna ta puutub kokku paljude klientidega, siis pole ta kindel, kas ta hiljem suudab seostada näod konkreetsete asjaoludega. Klient oli tavalises riietuses ja sellele ta tähelepanu ei pööranud. Samuti ei märganud ta erilisi tundemärke ning neid ta ka ei otsinud, kuna klient millegi poolest kahtlust ei äratanud. Tema küsis veel kliendilt miks viimane auto vanametalli müüb ja ta vastas, et autol on mootor katki ja rattad kinni kiilunud, mistõttu läheks remont väga kalliks. Sellest, kuidas klient auto vigadest rääkis, järeldas ta, et auto ongi tema oma, kui ta seda nii hästi tunneb (tl 15). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt on tunnistaja XXX talle äratundmiseks esitatud fototabelist ära tundnud fotol nr 2 oleva meesterahva, so XXX . Tunnistaja selgituse kohaselt tunneb ta isiku ära näo järgi ning on kindel, et tegemist on sama isikuga, kelle kohta andis ütlusi 16.04.2012 ning kes lasi 12.04.2012 Tallinnast, Õismäe tee 2 juurest ära pukseerida rohelist värvi sõiduauto Lada-Niva (tl 16-18). Tunnistaja XXX ülekuulamisprotokolli kohaselt tegeleb XXXOÜ vanametalli kokkuostu ja käitlemisega. Tema töötab osakonna juhatajana Iru osakonnas, mis asub Tallinnas, Peterburi tee
3. Põhiliselt on tema ülesanneteks vanametalli kokkuost, kaalumine ja vormistamine. Vist 10.04.2012 helistas talle töönumbrile XXXX meesterahvas, kes küsis, kas nad võtavad vastu vanu sõidukeid ning kes ütles, et tal on vana Niva. Tema vastas, et võtavad vastu, kuid selleks peab sõiduk olema arvelt maha võetud ning selle kohta peab olema dokument. Ta küsis, kas nad ka transpordivad. Seda lubas tunnistaja uurida ning seetõttu salvestas ta helistaja telefoninumbri, so Niva XXXX . Tunnistaja lubas tagasi helistada, kui leiab odavama transpordi. Järgmisel või ülejärgmisel päeval helistas klient uuesti ja ütles, et toob auto ise ära. Korra ta helistas veel ning ütles, et ta leidis transpordi ning 12.04.2012 toob ta ise auto ära. 12.04.2012 sõitis nende vastuvõtupunkti kaalu peale puksiirauto, millel oli peal tumedat värvi sõiduauto Niva. Nad kaalusid auto ära ning läksid autot vormistama. Autol registreerimisnumbreid ei olnud. Nad koostasid 12.04.2012 auto ostu-müügi lepingu nr 515 selle kohta, et tema ostja esindajana ostab müüjalt XXX, ik XXX dok nr XXX, aadressiks Tallinn, XXX vanametalli. Kommentaarides selgitas müüja, et palub raha kanda Kristjan Kivistiku arvele nr XXXXXXXX Sampo pangas. Samuti lisati lepingusse sõiduki number, mis vanametalli kohale tõi. Auto kaaluti ära ja metalli kaal oli 0,912 kg, metalli nimetus 4 teras3, tonnihind 250 eurot ning kliendile tuli maksta 228 eurot. Tunnistaja printis lepingu välja, mille mõlemad allkirjastasid ning millest üks eksemplar jäi kliendile, teine firmasse. Müüja selgitas, et kuna ta oli olnud kunagi FIE ning mingid arved on maksmata, siis olevat tema arved arestitud ja seetõttu ta tahab, et raha läheks kellegi teise arvele. Enne lepingu tegemist küsis tunnistaja müüjalt auto mahavõtmise kohta. Ta ütles, et oli tõendi maha unustanud, kuid auto pidi tema oma olema – seda kinnitas ta mitmeid kordi. Kuna ta tõi auto puksiiril kohale, siis tunnistaja arvas, et auto on tõepoolest tema oma, meesterahvas mingit kahtlust ei tekitanud. Täiendavalt rääkis müüja, et sõidab nädalavahetusel kellegi tuttavaga Pärnusse pruudile külla. Auto paigaldasid nad platsile. XXXOÜ teostab transporditeenust XXX läbi firma SK XXX. Kui tunnistaja Niva müüjale transporti otsis, siis ta küsis ka Maidult transpordi kohta. XXX ütles, et juhul, kui Niva tuleb, siis tema oleks sellest sõidukist huvitatud varuosade eesmärgil, kuna ka temal olevat Niva. Tema ettepanek oli, et ta toob Niva asemele vanametalli, st viib Niva ära ja toob muud metalli. Kuna neil ei ole vahet, mis metall on, siis oli ta ettepanekuga nõus. Kuna ta tõi metalli rohkem kui kaalus Niva, siis ülejäägi osas koostati ostu-müügi leping. XXX viis 13.04.2012 Niva minema. Kuna XXX on tema sõber, siis ta oli teadlik, kuhu ta auto viis – oma isa elukohta XXX vallas. Kui müüja Niva kokkuostu tõi, siis olid kummid tühjad, rattad ringi ei käinud, uksed olid lahti, kapott käis traadiga lahti, kõrvalistuja kohal maas oli veelomp ning väljanägemise järgi võis otsustada, et auto oli pikalt seisnud, vähemalt 2-3 aastat. Temale ei tulnud pähegi, et sõiduk võib olla varastatud. Senini pole nad dokumentideta sõidukeid vastu võtnud. Müüja äratas temas kuidagi usaldust ning ta jäi viimase juttu uskuma, et ta sõiduki arvelt mahavõtmise dokumendi maha unustas (tl 24-27). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskoht Harjumaal, XXX vallas, . Sündmuskohale on pargitud sõiduauto VAZ 2121, milline on tumerohelist värvi. Auto asub majast umbes 100 m kaugusel tühermaal. Sõiduki juures, selle vahetus läheduses on näha veel pargituna erinevat marki sõidukeid. VAZ 2121 uksed on kinni, kuid ei ole lukus. Lukustustel silmaga nähtavaid vigastusi näha ei ole. Autol puuduvad riiklikud registreerimismärgid. Auto all on plekkveljed, millede peal olevad rehvid on täidetud õhuga. Rehvidel on näha kummiosa läbivaid pragusid, mis võivad olla tekkinud pikaaegsest seismisest. Puuduvad esimesed kojamehed ning esimene iluvõre on katki. Vasakpoolse tagumise tiiva peal on kraape jäljed (värvikahjustus). Auto taga on haakekonks. Sõiduki esimesed istmed on kaetud beeži värvi istmekattega. Tagumine iste on musta värvi nahast. Parempoolse esiistme ees põrandal on vesi. Süütelukul ei ole näha silmaga nähtavaid vigastusi. Auto üldine läbisõit on 89 328 km. Esipaneelil puudub hoidik. Süüteluku taga ripuvad juhtmed. Juhtme otsad on klemmidega. Esiklaasi keskosas on kivitäke, millest hargneb 4 haru, mis on u 1 cm pikkused. Auto tagaistme ees maas on tulekustuti ja roolilukk. Mootoriruumis paremal pool vaheseina peal asub keretähis XXXXXX, mida dubleerib alumiiniumist plaat andmetega. Mootoriruumis on tagavararatas, mille velg on roostes. Mootori seisukord teadmata (tl 20-23). Kahtlustatavana peeti XXXkinni 17.03.2012 kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning ta vabastati 19.04.2012 (tl 31-32). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas XXXtalle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist ja selgitas, et K. Kivistikuga on ta tuttav üle 10 aasta. 2005 lahkus ta Eestist ning elas välismaal. Kristjaniga hakkas ta suhtlema 2012 jaanuaris, kui käis Eestis passi vahetamas. Peale seda, kui Taani tagasi sõitis, suheldi interneti teel. Vist 28.03.2012 tuli ta uuesti Eestisse ning tal oli plaan Eestisse alaliselt elama jääda. Ta helistas Kristjanile XXX juures olles. Kristjan tuli ka sinna. Tema oli mõned päevad XXX juures ning küsis Kristjani käest, kas ta saaks tema juures elada, lubades talle maksta 70 eurot kuus. Kristjan oli tema ettepanekuga nõus. Peale seda asus ta elama Kristjani juurde aadressil Tallinn, XXX. Kuna ta oli sunnitud Taanist kiiresti lahkuma, olid ta vaid need riided, mis tal seljas olid. Kristjanil on sõiduauto Audi A6, mida ta pargib oma elukoha maja taha, garaaži sissesõidu juurde. Sissesõidul seisis mingi Niva, mille esikummid olid tühjad ning oli näha, et see auto seisis seal juba ammu. Niva kapott oli avatav väljastpoolt traadiga. Kõrvalistuja uks ei olnud lukustatud, süütejuhtmed rippusid, rool rippus imelikult, roolilukk oli vist murtud. Kapoti alt vaatas ta kere numbri ja kirjutas selle üles. Kristjan ütles talle, et auto seisvat ja segavat 5 liiklemist juba mitu aastat ning ta pole kedagi auto juures näinud. Tema mõtles, et see auto kellelegi ei kuulu ning ta viib selle romulasse. Päeval, kui Kristjan oli tööl, otsis tema internetist, kuhu saaks auto vanarauana maha müüa. Ta leidis mingi metallikokkuostja ning ta teatas, et tal on ilma dokumentide ja võtmeteta auto pakkuda, kas seda on võimalik vanametalliks müüa. See oli võimalik, ent kokkuostjal polnud puksiiri pakkuda ja tahtis, et auto kohale toodaks. Samuti küsis ta, kas on võimalik raha kellegi teise nimele kanda, millele vastati jaatavalt. Läbi interneti leidis ta puksiiri ning äravedu lepiti kokku järgmiseks päevaks. Õhtul, kui Kristjan koju tuli, küsis kahtlustatav viimaselt arve numbri, et sinna raha kanda. Otseselt ta Kristjanile ei öelnud, et ta auto ära viib ning milleks tal arve numbrit vaja on. Kristjan sai ise aru. Otseselt viimane talle midagi ei öelnud, omavahel Niva asja ei arutanud, see oli tema asi. Ta ütles vaid, et raha kantakse talle üle ning tahtis, et ta teada annaks, kui raha on üle kantud. Puksiirijuht tahtis oma teenuse eest saada 45 eurot, mida tal endal ei olnud. Tema küsis Kristjani käest, kas ta saab laenata 50 eurot, öeldes, et kui talle ülekanne tuleb, siis maksab raha tagasi. Kristjan tahtis teada, kas see on kindel, et raha tagasi maksab. Järgmisel hommikul läks Kristjan tööle. Kella 10 paiku hommikul helistas tema puksiirijuhile ning lepiti kokku, et puksiirauto tuleb poole tunni jooksul. Tema läks Niva juurde, sinna sõitis puksiirauto, juhiks vene keelt kõnelev meesterahvas. Trossiga venitades tõmbas ta Niva puksiirile, sest rattad ringi ei käinud. Peale seda sõitsid nad Saha-Loo tee 5 asuvasse kokkuostu. Puksiirautoga sõideti kaalu peale, kokkuostja kaalus ära, peale seda tõsteti Niva puksiirilt maha. Romulas avas ta kapoti, et ostja vaataks kerenumbrit. Seda polnud aga vaja, kuid ta nägi, et tagavararatas oli mootori peal ning seal oli ka aku, mille juhtmed olid lahti. Puksiirijuht tahtis teada, mis autol viga. Ta selgitas, et mootor oli kokku jooksnud. Temale teadaolevalt ostja tema käest auto dokumente ei küsinud, vaid tahtis üksnes tema dokumente saada. Samuti ei antud talle purustamise tõendit ARKi esitamiseks. Samuti ei küsitud auto võtmeid. Talle koostati arve, milleks andis oma IDkaardi ning märkuste lahtrisse kirjutas ta, et palub raha kanda Kristjan Kivistiku (Kivistik) arvele. Talle öeldi, et raha saab ta 228 eurot. Ta kirjutas müügilepingule alla ning seejärel sõideti ära. Mingi aja möödudes helistas talle Kristjan, kes teatas, et talle tuli sõnum selle kohta, et tema arvele oli kantud 228 eurot. Tema palus, et Kristjan tooks õhtul raha koju. Kristjan andis talle 175 eurot, sellest rahast võttis ta 50 eurot võlgnetavat summat tagasi. Arvele jäänud 3 euro eest ostis Kristjan talle suitsu. Vahepeal oli ta haige ning oli XXXjuures, kes ta esmaspäeva linna tõi ning kes Niva juures peatus. Ta näitas Nivat ja ütles XXX, et see on tema oma. Nad mõlemad vaatasid autot, vaatasid, kuidas kapotti avada. XXX midagi öelda ei osanud, kuna pidi tööle minema. Siis ta sõitis ära ning Niva juures oldi paar minutit. Ta arvas, et sõiduauto Niva on vanaraua hunnik tänaval, mis takistab liiklemist ja parkimist. Ta vaatas ka autoregistrisse, kuid sealt ei tulnud välja mingeid andmeid auto omaniku kohta. Samuti polnud auto tagaotsitav. Ta arvas, et võib olla tagaotsitav, kuna süütejuhtmed rippusid. Ta avaldab, et Nivaga poleks midagi toimunud, kui selle müügiga oleksid mingid probleemid tekkinud. Kuid kuna müük oli väga lihtne ning mingeid dokumente vaja ei läinud, siis ta selle müüki viiski. Kui ta oleks teadnud, et sõiduk kellelegi kuulub, siis ta poleks seda puutunud. Ta arvas, et see ei kuulu kellelegi. Kristjan Kivistikul sõidukiga Niva mingit pistmist ei olnud, auto äraviimisega tegeles tema üksinda ning Kristjan Kivistik mingit kasu ei saanud (tl 32-33). Kahtlustatavana peeti K. Kivistik kinni 17.03.2012 kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning vabastati 19.04.2012 (tl 28). Kahtlustatavana antud ütlustes eitas ta talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist ning märkis, et XXXon tuttav lapsepõlvest ning läbisaamine on normaalne. Mingi aeg hakkasid nad XXXga interneti vahendusel suhtlema. Umbes 3 nädalat tagasi helistas talle XXXning kutsus teda nende ühise tuttava XXX juurde, kes elab XXX kõrval. Ta sõitis sinna ja koos võeti napsu. Ta sai XXX jutust aru, et viimasel on plaan Eestisse jääda. Kuna XXXl kindel elukoht Eestis puudus, siis küsis ta, kas tal on võimalik ajutiselt tema juures elada. Käesoleval ajal elas ta korteris üksinda ning oli nõus XXX elamispinda pakkuma, leppides kokku, et maksab 70 eurot kuus. Temale teadaolevalt pidi XXXtäna tööle minema, pidi Sakus kellelegi suvilat ehitama hakkama. Tema kasutab sõiduautot Audi A6, mille registreerimisnumbrit ta peast ei mäleta. Auto on tumesinist värvi, on liisingusse võetud. Kui ta kodus on, siis pargib oma auto maa-aluste 6 garaažide juures oleval alale – see jääb tema maja taha ning aknast ta näeb oma autot. Niva seisis samuti nende garaažide juures, kuid veidi eemal ning oma kohale sõites sõitis ta Nivast mööda. Nad tulid XXXga autoga poest ning ta näitas XXXle vanemat sõiduautot Niva ning kirus, et seisab siin vana auto ning segab kõiki; seda autot liigutati pidevalt ümber, sest ta oli pidevalt jalus. Kirumisel mingit tagamõtet polnud, see auto oli lihtsalt ära tüüdanud, sest see segas liiklemist. Autol olid vahepeal kuulutused peal, sooviga müüa. Kuulutused olid peal tükk aega, mingi hetk paberid kadusid, kuid auto seisis endiselt. Paar päeva hiljem hakkas XXXtema käest uurima, kui kaua auto on seisnud, kellele see kuulub jne. Tema vastas, et ei tea, kelle auto see on, kuid aastat 5 on ta seal seisnud. XXXütles, et auto peaks romulasse viima, tema vastas, et see ei ole võimalik, sest romula võtab vastu vaid reg tunnistusega sõidukeid. XXXarvas, et kuidagi ikka saab, peab asja uurima. Läbi interneti otsis ta võimalusi ning leidis kellegi, kes tuli ise sõidukile järgi. Kuid see isik autot ära ei viinud, sest XXXl polnud auto võtmeid. Seejärel leidis ta mingi romula aadressi, helistas sinna ja talle oli öeldud, et ta peab auto ise kohale tooma. Internetist oli ta leidnud puksiiri. Kui ta õhtul koju tuli, siis küsis XXXtema käest 50 eurot, et tasuda veoteenuse eest. Samal aja küsis ta ka konto numbri, et romula saaks auto eest tasutava raha tema arvele kanda. Järgmisel päeval lahkus ta 7.30 tööle. XXXütles, et kutsub puksiiri ja viib auto minema. Seda, mis päeval toimus, tema ei tea, kuid teab, et XXXviis auto minema ja see toimus kolmapäeval või neljapäeval. Täpset päeva ta ei mäleta. Hommiku poole, umbes 11-12 vahel helistas talle XXXja ütles, et tema arvele peaks laekuma 228 eurot ning ta tahtis, et teda sellest teavitataks. Tema telefonile tuleb teade, kui tema pangakontole on raha laekunud. Raha tuli üle 13.00 ja 14.00 vahel, millest teavitas ka XXX . Õhtul koju sõites võttis ta automaadist välja 225 eurot, 3 eurot ta välja võtta ei saanud, kuna automaat sellist summat ei anna. Kogu raha andis ta XXX kätte. XXXluges raha üle ja andis sellest talle tagasi 50 eurot - selle raha, mille oli saanud puksiirteenuse kasutamiseks. Muud raha ta ei andnud. XXXütles, et Niva äravedu oli käinud sujuvalt, ei tekkinud mingeid probleeme. Ta oli romulas rääkinud, et Niva on tema auto, et ta oli elanud kaua välismaal, auto oli seisnud ning see oli ära lõhutud. Ta oli teadlik, et XXXplaanib Niva vargust ning esialgu ütles ta XXXle, et sellel asjal ei ole mõtet, sest seda ei võeta kusagil vastu, kuid ta ajas oma joru. Kui XXXtahtis tema juurde elama tulla, siis ütles kahtlustatav talle, et ta ei taha, et ta tema juures elades mingeid kahtlasi asju ajab ning kahtlasi sõpru tema juurde kutsub. XXXoli tema pakutud tingimustega nõus. Samuti märgib ta, et tema selle sõiduauto vargusest ega romulasse viimisest mingit tulu ei saanud. Ta ei oska ka öelda, kellele see auto kuulus ning tema teada nägi ta umbes 4-5 aastat tagasi selle autoga sõitmas mingit 60-70 aastast meesterahvast. Tema pole XXX selle auto juures käinud, vaid on korra talle mööda sõites seda autot näidanud. Kui XXXEestisse saabus, siis tal isiklikke asju ei olnud, oli vaid hambahari. Samuti polnud tal raha. Riideid tal ei olnud, olid vaid need riided, mis tal seljas olid. Tema andis XXXle mõned t-särgid, pealmisi riideid ta ei andnud (tl 29-30). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab kahtlusteta XXXpoolt varguse toimepanemist - tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalik võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades XXXkohtueelsel menetlusel antud ütlusi, leiab kohus, et XXXeesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta, mida näitas ka sõiduki müümine metallikokkuostu ja selle eest raha saamine. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus XXXütlustest lähtuvalt veendumusel, et XXXpani talle inkrimineeritava süüteo toime kavatsetult. Muuhulgas tõendab kohtu veendumust XXXpoolt talle inkrimineeritava varguse toimepanemises ka 19.11.2012 Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-12-9845, mille kohaselt mõisteti XXXsüüdi käesolevas kriminaalasjas vaatluse all oleva sõiduauto Niva varguses (tl 57-58). Kohtuistungil seletas K.Kivistik, et ta ei ole kuriteo toimepanemises süüdi ning selgitas, et kohtueelsel menetlusel antud ütlused XXXpoolt toimepandu asjaolude kohta on antud teadmisega, millest ta sai teada tagantjärele kui kontrollis oma pangakontot, kuid ei teadnud 7 XXXtoime pandavast raha laenamise ja konto numbri andmise ajal. Sellest tulenevalt tuleb kujundada seisukoht, kas süüdistatava K.Kivistiku ütlused on tõendina arvestatavad ning kui on, siis millised nendest. Vastavalt kohtupraktikale on asutud seisukohale, et juhul kui süüdistatava ütlused erinevates menetlusstaadiumites on diametraalselt erinevad ja omavahel vastuolus, siis tuleb süüdistatava ütlused tervikuna tõendikogumist välja jätta. Kohus leiab, et antud juhul sellise olukorraga tegemist siiski ei ole. Süüdistatav on oma kohtuistungil antud ütlustega püüdnud välistada temale inkrimineeritud süüteo süüteokoosseisu ühe elemendi, so subjektiivse tunnuse olemasolu, väites, et XXXinkrimineeritud teo toimepanemisest sai ta teada pärast XXXpoolt teo toimepanemist. Taoline olukord aga välistaks XXXinkrimineeritud teo toetamise ainelist kaasabi osutades. Kohus leiab, et kohtuistungil antud ütluste puhul on tegemist kohtuistungiks ettevalmistatud kaitseversiooniga, mis ei riimu kohtueelsel menetlusel kogutud teiste tõenditega. Nimelt on XXXkohtueelsel menetlusel üheselt selgitanud, et „Otseselt ta Kristjanile ei öelnud, et ta auto ära viib ning milleks tal arve numbrit vaja on. Kristjan sai ise aru. Otseselt viimane talle midagi ei öelnud, omavahel Niva asja ei arutanud, see oli tema asi. Ta ütles vaid, et raha kantakse talle üle ning tahtis, et ta teada annaks, kui raha on üle kantud. Puksiirijuht tahtis oma teenuse eest saada 45 eurot, mida tal endal ei olnud. Tema küsis Kristjani käest, kas ta saab laenata 50 eurot, öeldes, et kui talle ülekanne tuleb, siis maksab raha tagasi. Kristjan tahtis teada, kas see on kindel, et raha tagasi maksab. … Mingi aja möödudes helistas talle Kristjan, kes teatas, et talle tuli sõnum selle kohta, et tema arvele oli kantud 228 eurot. Tema palus, et Kristjan tooks õhtul raha koju. Kristjan andis talle 175 eurot, sellest rahast võttis ta 50 eurot võlgnetavat summat tagasi. Arvele jäänud 3 euro eest ostis Kristjan talle suitsu.“ (tl 32-33) Seejuures on K.Kivistik 18.04.2012 kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et „Kui ta õhtul koju tuli, siis küsis XXXtema käest 50 eurot, et tasuda veoteenuse eest. Samal aja küsis ta ka konto numbri, et romula saaks auto eest tasutava raha tema arvele kanda. Järgmisel päeval lahkus ta 7.30 tööle. XXXütles, et kutsub puksiiri ja viib auto minema. Seda, mis päeval toimus, tema ei tea, kuid teab, et XXXviis auto minema ja see toimus kolmapäeval või neljapäeval. Täpset päeva ta ei mäleta. Hommiku poole, umbes 11-12 vahel helistas talle XXXja ütles, et tema arvele peaks laekuma 228 eurot ning ta tahtis, et teda sellest teavitataks. Tema telefonile tuleb teade, kui tema pangakontole on raha laekunud. Raha tuli üle 13.00 ja 14.00 vahel, millest teavitas ka XXXt. Õhtul koju sõites võttis ta automaadist välja 225 eurot, 3 eurot ta välja võtta ei saanud, kuna automaat sellist summat ei anna. Kogu raha andis ta XXX kätte. XXXluges raha üle ja andis sellest talle tagasi 50 eurot - selle raha, mille oli saanud puksiirteenuse kasutamiseks. Muud raha ta ei andnud. XXXütles, et Niva äravedu oli käinud sujuvalt, ei tekkinud mingeid probleeme.“ Sellised ütlused viitavad üheselt sellele, et ajaliselt oli K.Kivistik toimuvaga kursis ja tegutses raha laenates ja konto numbrit andes eesmärgipäraselt. Tagantjärele sai K.Kivistik sõiduki äravedamise asjaoludest teada vaid selles osas, et sõiduki äravedu ja müük oli toimunud sujuvalt, so tõrgeteta ning XXXselgitas talle hiljem vaid seda, millise legendi ta metallikokkuostus esitas, loomaks muljet nagu oleks ta vaidlusaluse sõiduki tegelik omanik. Kohtu arvates annab kinnitust sellele, et kohtuistungil antud ütlused on esitatud kaitseversioonina ka see, et pärast kahtlustatavana ülekuulamist 18.04.2012, mil K.Kivistik andis üksikasjalikke ütlusi, kuulati K.Kivistikku üle kahtlustatavana ka 25.06.2012 (tl 38), kuid K.Kivistik jäi varasemate ütluste juurde ja midagi lisada ei soovinud. Kohus järeldab sellest, et juhul, kui K.Kivistik soovinuks täpsustada temale süüks arvatud kaasaaitamisteo asjaolusid, tahtluse olemasolu või puudumist, saanuks ta kahe kuu möödudes eelmisest ülekuulamisest seda teha. K.Kivistik seda ei teinud. Kohtuistungil selgitas K.Kivistik, et ta oli oma konto numbri andnud XXXselleks, et see saaks kätte välismaalt laekuvaid rahasummasid, mida olevat ka varem juhtunud. Ometigi ei ole ei XXXega K.Kivistik taolise asjaolu kohta kordagi ütlusi andnud, küll on nad selgitanud mõlemad seda, et konto number oli vajalik just metallikokkuostust laekuva raha jaoks. Kaitsja leidis, et selline väide välismaalt laekuva raha kohta on eluliselt usutav, kuivõrd XXXtuli välismaalt ja asus elama K.Kivistiku juurde. Kohus asub seisukohale, et selline asjaolu siiski eluliselt usutav ei ole. K.Kivistiku ütlustest tulenevalt elas XXXtema juures tema kulul ning XXXpuudusid igasugused rahalised vahendid. Seejuures olevat XXXtulnud välismaalt tühjade kätega ning ainsaks varaks seljas olnud riided, mida on kinnitanud ka XXXise oma ütlustes. Taoline 8 asjaolu viitab üheselt sellele, et XXXpuudusid igasugused rahalised vahendid ning ainsaks tuluks oli XXXvarastatud sõiduki Niva müügist saadud tulu. Sellele annab kohtu arvates kinnitust ka XXXütlustest tulenev asjaolu: „Ta küsis Kristjani käest, kas ta saab laenata 50 eurot, öeldes, et kui talle ülekanne tuleb, siis maksab raha tagasi. Kristjan tahtis teada, kas see on kindel, et raha tagasi maksab.“ Selline K.Kivistiku kahtlus vaid 50 euro tagasimaksmise osas viitab üheselt sellele, et XXXei olnud ka enne varguse toimepanemist olnud mingeid tulusid ning K.Kivistikul oli kahtlus kas ta välja laenatud raha tagasi saab. Seejuures aga selgitas XXX, et kui ülekanne tuleb, siis saab raha tagasi. Ülekandeks oli aga metallikokkuostust üle kantud raha. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et K.Kivistiku erinevatest ütlustest tuleb usaldusväärsemaks lugeda K.Kivistiku 18.04.2012 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, mis riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kohtuistungil esitatud versioon, mis ei riimu ühegi teise tõendiga, tuleb tõendite kogumist välja jätta. Mis puudutab kaitsja tõstatatud küsimust süüdistataval kaasaaitamisteo toimepanemiseks motiivi ja huvi puudumise kohta, siis leiab kohus, et ka varavastase kuriteo toimepanemiseks kaasaaitamistegu ei eeldagi ilmtingimata omakasu motiivi. Antud juhul olid XXXja K.Kivistik tuttavad lapsepõlvest ning kui XXXpalus Eestisse tagasi tulles abi, siis K.Kivistik seda ka andis, ilmselt julgemata abi andmisest keelduda ja võimaldas elada enda elukohas ja enda kulul. Iseasi on see, millal K.Kivistik pidanuks tajuma piiri millal tuleks abistamine lõpetada. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt näitas K.Kivistik XXXsõidukit Niva, mis oli aastaid samas kohas seisnud ja väidetavalt liiklust takistanud ning sellele järgnevalt asus XXXtegutsema, et liiklust takistav romusõiduk ära toimetada ja sellega raha teenida. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on K.Kivistik XXXselgitanud, et selle sõiduki metallikokkuostu viimine ei pruugi õnnestuda. Seejuures on K.Kivistik kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et ta oli teadlik, et XXXplaanib Niva vargust ja esialgu ütles talle, et sellel asjal ei ole mõtet, sest seda ei võeta kuskile vastu. Samas aga kui XXXhakkas teo toimepanemiseks ettevalmistusi tegema, osutas K.Kivistik XXXedasi abi, laenates sõiduki äravedamiseks raha ja andis konto numbri selleks, et varastatu müügist saadavat raha oleks XXXvõimalik kasutada. Selline K.Kivistiku käitumine on kohtu arvates selline, et teadmatus süüteokoosseisu asjaoludest on välistatud ning taoliselt ei ole võimalik käituda ka ettevaatamatusest. Süüdistatava K.Kivistiku eelmärgitud käitumine näitab seda, et ta ei suutnud XXXpikaajalise tutvuse tõttu ära öelda ning jätkas XXXabistamist ka siis kui abistamine tulnuks lõpetada. Mis aga puudutab kaitsja viidatud huvi puudumist kaasaaitamisteo toimepanemisse, siis kohtu arvates saab kriminaalasja toimiku materjalides leiduvatest XXXja K.Kivistiku ütlustest järeldada K.Kivistiku huvi, mis seisneb selles, et parkimist takistanud romusõiduk viidi ära. Seejuures sai XXXvarguse toimepanemisest tulu ja XXXülalpidamise kulud selle võrra K.Kivistikul vähenesid, kuivõrd K.Kivistiku sõnade kohaselt elas XXXtema kulul. Seega ei saa öelda, et K.Kivistikul igasugune huvi puudus. Küll on see huvi kaudne. Käesoleval juhul inkrimineeritakse süüdistatav Kristjan Kivistikule KarS § 199 lg 1 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist ehk inkrimineeritavaks on kaasaaitamisteo toimepanemine, mis seisnes ainelises kaasabis, so rahaliste vahendite laenamises ning pangakonto kasutamise võimaldamises. Kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga märgib kohus, et süüteole kaasaaitamisena hinnatakse tegevust, mis on küll kausaalseoses saabunud tagajärjega, kuid millel puudub teovalitsemise kvaliteet. Tuleb nentida, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogum jaatab põhimõtteliselt põhjusliku seose olemasolu kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel ning K. Kivistiku tegevus on avaldanud mõju põhjusliku seose ahela arengule ning on toetanud selle arengut. Sellise seisukoha põhjenduseks osutab kohus XXXning K. Kivistiku ütlustele, milledest on sedastatav, et XXXsaabus Eestisse kusagil 28.03.2012 paiku ning Eestisse naastes puudusid XXXnii rahalised vahendid kui ka mistahes materiaalsed esemed, sh riided. Kuna sõiduki vargus pandi toime 11.04.2012 kuni 12.04.2012 ehk lühikese ajavahemiku möödudes XXXEestisse saabumisest, siis järeldab kohus, et isiklikud rahalised vahendid 9 puksiiri tellimiseks XXXtäielikult puudusid. Seda on kohtueelsel uurimisel kinnitanud ka XXXise, märkides, et „Puksiirijuht tahtis oma teenuse eest saada 45 eurot, mida mul endal ei olnud“. Kuna materjalidest on sedastav, et varguse objektiks olnud sõiduk ise ei sõitnud, sel olid esirattad kinni kiilunud, siis sõiduki metalli kokkuostu toimetamiseks oli puksiiriteenuse kasutamine hädavajalik. Kuna XXXendal vajalikud rahalised vahendid puksiiriteenuse eest tasumiseks puudusid, ent puksiirteenuse eest tuli vastavalt XXXütlustele tasuda 45 eurot, siis K. Kivistiku poolt rahaliste vahendite laenamine XXXpuksiiriteenuse eest tasumiseks on avaldanud otsest mõju kausaalahela arengule ja toetanud seda. Puksiirteenust kasutamata poleks saanud sõidukit senisest asukohast ära toimetada. Kohus nõustub riikliku süüdistajaga selleski, et K. Kivistiku kaasaaitamistegu ei piirdunud vaid 50 euro laenamisega, vaid kaasaaitamisteona on vaadeldav ka pangakonto kasutamise võimaldamine ja sealt hilisemalt rahaliste vahendite sularahas väljavõtmine. Kriminaalmenetluse käigus on tõendamist leidnud, et sõiduk, mille XXXmetalli kokkuostupunkti transportis, oli varastatud ja selle müügist saadud 228 eurot lasi XXXkokkuleppel K. Kivistikuga kanda K. Kivistiku arvelduskontole. Kuigi XXXei ole kohtueelsel menetlusel enda ülekuulamisel avaldanud, millistel asjaoludel ta K. Kivistiku pangakontot ülekande tegemiseks kasutas, tuleneb tunnistaja XXXütlustest, et XXXütluste kohaselt olid ta võlgnevused FIEna tegutsemisest, tema enda pangakontod olid arestitud, mistõttu soovis ta, et raha läheks kellegi kolmanda isiku arvele. Fakt on ka see, et jäätmeseaduse § 107 teine lause keelab metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel sularahas arveldamise. Märgitu tähendab omakorda, et varastatu müügist saadava raha kättesaamiseks oli pangakonto kasutamine vältimatu. Seega on K. Kivistiku poolt oma pangakonto kasutamise lubamine ning sellelt hilisem sularaha väljavõtmine 228 euro suuruses summas vaadeldavad sarnaselt 50 euro laenamisega kui kausaalahela arengule otsest mõju avaldavana. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud K. Kivistiku poolt KarS § 199 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimine, mis seisnes ainelise kaasabi andmises. Subjektiivse külje olemasolule hinnangu andmisel märgib kohus esmalt, et kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus: esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks; teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Nagu ülalpool märgitud, jätab kohus K.Kivistiku selgitused kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohta kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja ning arvestab tõendina K.Kivistiku kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, mis riimuvad teiste tõenditega, sh teiste isikuliste tõendiallikatega selle kohta, et XXXhakkas talt küsima õues seisvas sõiduki Niva kohta ning tema andis vastuseid, et ei tea, kellele sõiduk kuulub jne. S.t et XXXja K. Kivistikul oli arutelu kõnealuse sõiduki üle. Samuti on K. Kivistik avaldanud XXXvastuseks auto romulasse viimise kohta, et seda ei ole võimalik romulasse viia, kuna romula võtab vastu vaid registreerimistunnistusega sõidukeid. XXXoli jätkuvalt jäänud seisukohale, et kuidagi ikka saab ja hakkas sellest internetist võimalusi otsima. Esmalt oli XXXleidnud kellegi, kes pidi ise auto ära viima, kuid võtmete puudumise tõttu see ei õnnestunud. Seejärel oli XXXleidnud romula aadressi, kust vastati, et ta peab sõiduki ise sinna viima. Samuti oli XXXleidnud internetist puksiiri ja selle veoteenuse tarbeks laenas XXXtemalt 50 eurot. Samuti oli XXXtemalt otsesõnu küsinud tema konto numbri, et romula saaks auto eest saadud raha tema arvele kanda. Järgmisel päeval enne tööle minekut ütles talle Viljar, et kutsub puksiiri ja laseb auto ära viia. Seejärel oli XXXtalle helistanud, et tema arvele peaks laekuma 228 eurot, mille laekumisest tuleks XXXt teavitada ja see raha ka välja võtta. Samuti on K. Kivistik kohtueelsel menetlusel andnud ütlusi, et ta oli teadlik, et XXXplaanib Niva vargust. Toodud asjaolusid ning K. Kivistiku teadmist/teadlikkust hinnates asub kohus seisukohale, et K. Kivistik pani kaasaaitamisteo toime kavatsetusega, st ta oli teadlik ning sai täpselt aru, milleks XXXtema laenatud rahalisi vahendeid 50 euro väärtuses kasutada ning samuti sai ta aru, et XXXplaanib kasutada ja kasutab tema pangakontot varguse toimepanemisest saadavate rahaliste vahendite ülekandmiseks. Seega K. Kivistik kavatsetult toetas ja soodustas 10 XXXkuritegu. Õigusvastase põhiteo osas asub kohus seisukohale, et kuna K. Kivistik oli teadlik, et XXXkavatseb sõiduauto Niva varastada, siis K. Kivistik möönis varguse toimepanemist XXXpoolt, mistõttu esines tal otsene tahtlus XXXpoolt toimepandud õigusvastase teo suhtes. Seega vastab K. Kivistiku tegevus kaasaaitamisteo subjektiivsetele tunnustele. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatav K. Kivistiku käitumine kohtueelsel menetlusel on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg-s 1 - § 22 lg-s 3 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 1 – § 22 lg 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt on tal olemas nii kindel töökoht kui ka sissetulek. Karistusliigi valikul võtab kohus arvesse sedagi, et K. Kivistiku puhul kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras mõistetud rahatrahvid on K. Kivistikul tasutud, mistõttu leiab kohus, et kohaseks ja õiglaseks karistusliigiks K. Kivistiku puhul tuleb pidada rahalist karistust ning isiku vabadust piirava karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ega vasta süüdistatava isikule. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus kuriteo tehiolusid arvestades, et süüdistatava süü ei ole suur, kuivõrd süüteo läbi kannatanule kahju ei tekkinud ning K. Kivistik tegutses kaasaaitajana. Viimane asjaolu, koosmõjus KarS § 22 lg 5ga, mis viitab KarS § 60 sätetele, annab aga kohtule võimaluse karistuse kergendamiseks, kuivõrd KarS § 60 lg 2 sätete kohaselt ei või kergendatud karistuse määr olla üle 2/3 seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. See asjaolu aga muudab karistuse mõistmisel aluseks võetava keskmise määra oluliselt madalamaks kui see oleks kergendamata karistuse ülemmäära arvestades. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, seda, et tegemist on ühe episoodiga, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, teo tehiolusid ning KarS § 22 lg 5 ja 60 lg 2 sätteid, mis kogumis võimaldavad karistuse mõistmist oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt sanktsiooni alammäära lähedases määras.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ning määratud kaitsja tasu. Süüdistatava ankeetkandmete kohaselt on süüdistataval kindel töökoht, millega eelduslikult kaasneb ka igakuise legaalse sissetuleku saamine. Samuti märgib kohus, et ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist ja nende osalist jätmist riigi kanda - seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies ulatuses sisse nõuda. Kuivõrd kohtumenetluse pooled ei esitanud taotlust süüdistatavalt välja mõistetavate menetluskulude ositi hüvitamise määramiseks ning süüdistatava ütlustest võib teha järeldusi, et süüdistataval on sissetulek, mis on keskmise palga lähedases suuruses, siis leiab kohus, et menetluskulud kuuluvad täies ulatuses hüvitamisele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. (

§ 180

lg 1,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik 11