) § 174 lg-le 4. Avaldusele on lisatud arve nr 202V/L, mille kohaselt on avaldaja lepinguline esindaja osutanud avaldajale õigusabi 8,75h, mis kulus kaja koostamiseks, tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldaja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva asja kohtumenetlusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg-st 1 ja § 177 lg-st 2 palus kostja II hagejalt X X kasuks (arveldusarve nr 221017403738) välja mõista menetluskulud 2120 eurot ja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates kohtumääruse jõustumisest tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 2 järgi määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis rahuldamata kostja II avalduse 1459 euro osas. 2
Samuti ei ületa kostja II taotletavad lepingulise esindaja kulud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg-s 1 sätestatud piirmäära.
lg-le 1 tuginedes ei nõustunud kohus hageja vastuväitega, et kostja II esindajal ei ole esindusõigust. Kostja II lepingulise esindaja esindusõigust on aktsepteerinud mh asja sisuliselt lahendanud kohus pärast kostja II pankroti väljakuulutamist (vt t lk 188 ja 189). Ka pankrotihaldur kui kostja II seaduslik esindaja omab õigust kasutada lepingulist esindajat ning kohtule ei ole esitatud andmeid, mis annaks alust kahelda kostja II lepingulise esindaja esindusõiguses. Samuti ei ole hageja esitanud taotlust kontrollida kostja II lepingulise esindaja esindusõigust. Seetõttu lähtus kohus eeldusest, et kostja II lepinguline esindaja oli õigustatud esitama menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Kuna kostja II on pankrotis, siis tuleb kostja II lepingulist esindajat käsitleda kostja II pankrotihalduri esindajana (vt ka Riigikohtu 19.09.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-12, p 30). Samas nõustus kohus hageja vastuväitega selles, et kohus ei või mõista lepingulise esindaja kulusid välja menetluses mitteosalenud X X kasuks.
sätete ja mõtte kohaselt hüvitavad menetlusosalised vastavalt menetluskulude jaotusele teiste menetlusosaliste kulusid, kui need on jäetud jõustunud kohtulahendiga vastava menetlusosalise kanda, kuid kohtul puudub seaduslik alus mõista menetlusosaliselt välja menetluskulusid menetluses mitteosalenud kolmanda isiku kasuks. Seaduses on selgelt väljendatud, et menetluskulud hüvitatakse menetlusosalisele, mitte kulud kandnud kolmandale isikule (vt
Samuti märkis kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on esitanud kostja II esindaja, mitte aga A.X esindaja. Isegi kui tõlgendada menetluskulude kindlaksmääramise avaldust nii, et kostja II soovib tema kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid kanda A.X arveldusarvele, ei pidanud kohus õigeks sekkuda kohtulahendi seaduses ettenähtud täitmise korda ja piirata kohtulahendi täitmist pangaülekandega konkreetse menetlusvälise isiku arvele (mis võiks ka piirata kostja II pankrotivõlausaldajate õigusi). Kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluse puhul on tegemist hagita menetlusega, pidas kohus siiski võimalikuks lahendada kostja II avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks, vaatamata sellele, et avaldaja on ise ekslikult soovinud menetluskulude hüvitamist X Xle. Riigilõivu tasumine kaja esitamise eest summas 650 eurot nähtub toimiku lk 180, tegemist on vajaliku kuluga ning nimetatud summa kuulub iseenesest menetluskulude koosseisu, kuid tuleb arvestada, et riigilõivu ei tasutud mitte üksnes kostja II kajalt, vaid kostjate I ja II ühiselt kajalt. Kuna hageja on esitanud lepingulise esindaja kulude kohta vastuväite ning samuti põhjusel, et tegemist on hagita menetlusega, kontrollis kohus alljärgnevalt kostja II lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus ei pidanud vajalikuks vähendada kostja II lepingulise esindaja poolt näidatud õigusabi tunnitasu 140 eurot/tund, kuivõrd see jääb kohtu hinnangul advokaadibüroode turu keskmise tunnihinna lähedale, olles keskmisest tunnihinnast küll mõnevõrra kõrgem. Samuti ei ole hageja vaidlustanud kostja II lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunniühiku maksumust. 3
lg-st 8 tuleneb üheselt, et kautsjon tagastatakse kas menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule. Lisaks märkis kostja II, et kuivõrd kõnealusele menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud dokumentidel kajastuvad vaid kostja II kasuks kohtumenetluses kantud kulud ning ei kajastu kostja II õigusabikulud, ei ole kohtul 4
Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kaja koostamisele kulunud 8,75h ei ole täiel määral põhjendatud ajakulu. Kohtu seisukoht, et pankrotisituatsioonis oleva kostja sisuliste vastuväidete koostamiseks ei olnud vajalik ega põhjendatud kulutada sedavõrd palju aega, kui eksisteeris arvestatav tõenäosus, et kostjate tulevase pankroti tõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata, on väär ja põhjendamata. Esiteks oli kostja II seisukohalt hädavajalik esitada kaja, sest vastasel juhul oleks tagaseljaotsus jõustunud ning võlausaldajal oleks kostja II pankrotimenetluses eksisteerinud selge nõue. Tänu kaja esitamisele on aga võlausaldaja nõue pankrotimenetluses vaidluse all. Teiseks, kuivõrd kostjale II ei toimetatud hagimenetluses kätte menetlusdokumente, sh hagiavaldust, oli igati põhjendatud, et koos kajaga esitas ta ka sisulised vastuväited hagile. Arvestades, et kõnealuse kaja maht oli üle 13 lehekülje (sisulisi argumente ca 11 lk), on kaja koostamisele kulunud aeg 8,75h igati mõistlik ja põhjendatud. Kohus on vääralt leidnud, et kostja II kasuks kantud menetluskulud tuleb võrdsetes osades jagada kostjaga I. Kohtu seisukoht, et kuivõrd kostjatel I ja II oli sama esindaja, siis on kummagi kostja menetluskuluks pool kostja II poolt nõutavatest menetluskuludest, on ekslik ja põhjendamata. Kohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-65-13 p-s 15 käsitles Riigikohus olukorda, kus kahe kostja poolt kantud menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotlesid kaks kostjat ühiselt. Käesoleval juhul taotleb aga kostja II üksi vaid tema enda kasuks kantud kulude väljamõistmist. Seega puudus kohtul alus vähendada kostja II esitatud ja tema kasuks kantud menetluskulude suurust olukorras, kus teine kostja ei ole kulude kindlaksmääramise taotlust esitanud, ning tema võimalike menetluskulude suurus on kohtul seega teadmata. Arusaamatu, väär ja põhjendamatu on kohtu järeldus, et kuivõrd kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitanud, siis on tema menetluskuluks järelikult pool kostja II esitatud menetluskulust. Juhul, kui üks menetlusosaline ei esita taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks, jättes seega nimetatud kulud enda kanda, ei ole võimalik nimetatud kulusid ilma objektiivse põhjenduse ja õigusliku aluseta jätta kaaskostja kanda, kes on enda kantud kulud kohaselt tõendanud. Seega on määrus ebaõige osas, milles kohus jättis 50% kostja II kuludest kostja I kanda. 6. Vastustaja hinnangul on kaevatav määrus kautsjoni kostjale II tagastamise osas ebaõige ning ta nõustus kaebuse põhjendustega, kuid leidis, et nende põhjenduste arvessevõtmisel peaks kohus jätma kostja II taotluse kautsjoni väljamõistmiseks hagejalt täies ulatuses rahuldamata. Muus osas nõustus hageja maakohtu määrusega. 7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 05.07.2013.a määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Määruskaebus tuleb
9. Maakohus on vääralt hagejalt kostja II kasuks välja mõistnud kautsjoni kaja esitamise eest. Kuigi menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on kostja kautsjoni asemel palunud hüvitada riigilõivu kaja esitamise eest, tuleb
142 lg 1 kohaselt tasuda kajalt riigilõivu 5
Kautsjoni tagastab riik menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule, seega pidanuks kostja II esitama kohtule eraldiseisva avalduse
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ei saa nõuda kautsjoni hüvitamist vastaspoolelt. Eespool toodu tõttu tuleb jätta kostja II taotlus hagejalt kautsjoni väljamõistmiseks rahuldamata. 10. Maakohtu seisukoht, et kostjale II kuulub hüvitamisele üksnes 50% põhjendatud menetluskulude kogusummast, kuivõrd avaldus on esitatud ainult kostja II nimel, aga õigusabikulud ja kautsjon on tasutud seoses kostjate I ja II ühise kajaga, on ekslik. Kohtu poolt viidatud ja kohaldatud Riigikohtu 03.06.2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p-s 15 toodud seisukoht ei ole antud asjas kohaldatav. Nimetatud lahendis käsitles Riigikohus olukorda, kus kahe kostja poolt kantud menetluskulude kindlaksmääramist ja väljanõudmist taotlesid kaks kostjat ühiselt, näitamata kummagi isiku kulude suurust – käesoleval juhul taotleb aga kostja II üksi vaid tema enda kasuks kantud menetluskulude hüvitamist. Kostja II tegi põhjendatud ja vajaliku menetlustoimingu ning vastavalt saab ta nõuda vastaspoolelt ka selleks tehtud menetluskulude hüvitamist. See, et kostja II poolt tellitud menetlustoimingus (kajas) märgiti ära ka teine kostja, ei tähenda, et see oleks kostja II poolt tellitud menetlustoimingu mahtu suurendanud. Seega kuulub kostjale II hüvitamisele 100% põhjendatud menetluskuludest. Kolleegium nõustub aga maakohtuga, et kostja II taotletavate õigusabikulude suurust tuleb vähendada. Maakohtu hinnangul ei ole kostja II esindaja poolt kaja koostamisele kulunud 8,75h täiel määral põhjendatud, kuivõrd kaja moodustas vaid väikese osa 13.03.2013.a esitatud menetlusdokumendist, ülejäänud osas sisaldas see sisulisi vastuväiteid hagile, milliste koostamiseks aga ei olnud vaja kulutada sedavõrd palju aega, kuna kaja esitamise ajal olid mõlemad kostjad pankrotisituatsioonis. Maakohus on vähendanud ajakulu 4,75h võrra, leides, et antud asjaoludel on põhjendatud ajakulu kaja koostamiseks 4h, mis vastab 672 eurole (sh käibemaks). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Seega tuleb kostja II põhjendatud õigusabikuluks lugeda 672 eurot, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele.
lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 14. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.