Obsah (5)

§ 138§ 175§ 218§ 226§ 663

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-09-24153 Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2013. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinu

) § 218 lg 1 p 2 alusel. See, et kostja esindaja määras kohtudokumentide saatmise aadressiks Rävala pst, 8 Tallinnas, ei anna alust arvata, et R. Mets oli 2 advokaadibüroo töötaja. Tegemist on ennekõike postiaadressiga, mitte töölepingulise vahekorraga. Samuti oli õigusabi osutamise leping sõlmitud R. Metsaga, mitte advokaadibürooga. OÜ Noster Projekt poolt arve väljastamine on tingitud asjaolust, et R. Mets on firma omanik ning oluline ei ole, kellele kostja peab õigusabiteenuse osutamise eest maksma. Fakt, et õigusabi oli osutatud, ei vaja tõendamist ning pooled ei vaidle selle üle. Hageja vastuväited kostja esitatud arvele on paljasõnalised. Hageja ei põhjenda oma seisukohti. Hageja seisukoht, et hageja pole süüdi kostja poolt kaja esitamises, ei puutu asjasse. Kostja on kasutanud R. Metsa teenust viimase 5 aasta jooksul korduvalt ning tema jaoks ei ole oluline, kelle kaudu R. Mets oma arveid esitab. Kostja jaoks on oluline, et ta on kohustatud nimetatud kulutused kandma. Kõik tsiviilasjas kantud kulud on üksnes kostja esindaja kulud, mis olid vajalikud ja põhjendatud. Esindajal on õigus saada tasu kostja esindamise eest kohtumenetluses. Kostja on nimetatud tasud esindajale hüvitanud. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas Aksalis OÜ avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 682, 25 eurot. OÜ General Equity CIS avalduse jättis kohus rahuldamata.

§ 138

lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on hagejal õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna riigilõivu väljamõistmist. Lähtuvalt maakohtu

1. detsembri
2. a. otsuse resolutsioonist – jätta OÜ Aksalis menetluskulud 85, 4% ulatuses OÜ General Equity CIS kanda – jääb hageja menetluskuludest kostja kanda 85, 4%, s.o 798, 89 x 85, 4% = 682, 25 eurot.

§ 138

lõigetest 1 ja 2 ning § 144 punktist 1 tulenevalt on kostjal õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna esindajakulu (s. o. õigusabikulu) väljamõistmist.

§ 175

lõikest 1 tuleneva esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja seoses kohtuvaidlusega tegema ja kas esindajakulu on ka väljamõistetav teiselt poolelt. Menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas on võimalik hinnang anda, lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kes kui palju on esitanud, koostanud, analüüsinud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid jms. Arve õigusabiteenuse kohta on väljastanud R. Mets OÜ Noster Projekt kaudu. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtus on kostjat esindanud R. Mets (s. t. menetlusdokumente allkirjastanud ja osalenud istungil), aga ka teised isikud on allkirjastanud menetlusdokumente. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses väidab R. Mets, et oli terve menetluse jooksul kostja esindajaks

§ 218lg.

1 p. 2 alusel. Toimiku materjalidest ei ilmne, mis alusel ta kostjat esindas, pole lepingut, volikirja ega kvalifikatsiooni kohta esitatud tõendit. Esitatud on eksitavalt dokumente advokaadibüroo Veso&Partnerid aadressilt ja dokumentidel on kasutatud advokaadibüroo logo.

§ 175

lõikest 1 tulenevalt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Seega on lepinguline esindus menetluses tõendamata. Menetlusosaline (kostja) võib vabalt valida endale esindaja, mis ei tähenda, et kulude hüvitamiseks kohustatud menetlusosaline (hageja) peab taluma mistahes esindaja tasu väljamõistmist. Seega kostja kantud menetluskulu ei ole kulu, mida saaks teiselt poolelt välja mõista. Määruskaebus Kostja palub määruskaebuses tema menetluskulude avalduse rahuldada ning kindlaks määrata ja välja mõista hagejalt 14, 6% kostja õigusabikuludest summas 219 eurot. 3

§ 226lg.

1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Lepingu, volikirja, kvalifikatsiooni ning muude esindusõiguse olemasolu tõendavate tõendite puudumine toimikust on kohtu kontrollifunktsiooni täitmata jätmine. Asjaolu, et kostja on esitanud dokumente OÜ Advokaadibüroo Veso ja Partnerid blanketil, võib olla eksitav kohtunikuabi jaoks, aga menetluse kestel ei ole kohus seda eksitavaks pidanud. Kostja on terve kohtumenetluse vältel nimetanud ja pidanud oma lepinguliseks esindajaks Reimo Metsa, nagu nähtub ka toimiku materjalidest. Samuti oli

1. jaanuaril
2. a. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebus, kus esindajaks oli samuti Reimo Mets. Ka ringkonnakohus ei kahelnud Reimo Metsa esindusõiguse olemasolus. Kostja kinnitab, et tema volitatud esindajaks oli Reimo Mets. Kostja ei tea, mis põhjusel ei ole kohtutoimikust leitav tema volikiri või mis põhjusel see on toimikust kadunud. Kostja nõustub, et advokaadibüroo logo dokumendiblanketil võib olla eksitav, kuid pole aluseks lugeda menetluskulude esitajaks dvokaadibürood. Tegemist on kliendi ja advokaadibüroo vahelise sisesuhtega ja see, kuidas pooled omavaheliselt peavad arveldust, ei oma tähendust. Kostja ei ole esitanud kulutustena arveid, mis on seotud advokaadibürooga, seega ei puutu see fakt asjasse. Kohtutoimikust nähtub, et kostjat on kohtumenetluses esindanud Reimo Mets ja mitte advokaadibüroo Veso ja Partnerid OÜ jurist või esindaja. Reimo Mets töötas
3. a. advokaadibüroos Veso ja Partnerid OÜ, kuid see ei tähenda, et büroo peaks ka koheselt esitama teenuse osutamise eest arve. Kohtu taolised järeldused on ennatlikud. Tähtsust ei oma, kes dokumendid allkirjastab. Lisaks lepingulisele esindajale võib dokumente kohtule esitamiseks allkirjastada ka seaduslik esindaja. Oluline on pigem asjaolu, kas dokumendid, mis on esitatud, on oma olemuselt juriidilisi eriteadmisi nõudvad või mitte ja seda saab kohus hinnata, kui süüvib kirjutatud dokumentide sisusse. Pole kahtlust, et dokumendid on koostatud ühes stiilis ja juriidilisi eriteadmisi omava isiku poolt, kelleks oli Reimo Mets Kostja ei ole pidanud vajalikuks kontrollida, kas tema volikiri on menetlusse lisatud või mitte, kuid võib seda teha uuesti. Fakt on, et kohus on lubanud Reimo Metsal olla esindajaks ja seega on põhjendatud tema kulutuste arvestamine. Kohtunikuabi on eiranud faktilisi asjaolusid ja ei saa õigustada kohtuniku tegemata jätmist. Kohus on vääral arusaamal menetluskulude jaotuse tekkest, sest tähendust ei oma, milline äriühing on esitanud menetluskulude arve tasumiseks, vaid see, kes teenust osutas ja kelle teenuse eest küsitakse tasu. Tegemist on ettevõtlusvabadusega ja kostja on kinnitanud kohtule, et menetluskulud on kantud seoses vaidlusaluse tsiviilasjaga. Vastus määruskaebusele Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg.

5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks rahuldas. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 651 lõikega 1 ei kontrolli kolleegium lahendi põhjendatust osas, mille peale ei ole kaevatud. Määruskaebusega on vaidlustatud maakohtu lahend osas, millega kostja taotlus menetluskulud väljamõistmiseks hagejalt on jäetud rahuldamata. Selles osas määruse tühistamiseks ei anna määruskaebus alust. 4 Kostja on taotlenud vastaspoolelt 219 euro väljamõistmist lepingulisele esindajale maakohtu menetluses tehtud kulude hüvitamiseks ning on esitanud oma kulude tõendamiseks OÜ Noster Projekt

1. detsembri
2. a. kuupäeva kandva arve nr.
3. Kohtutoimikust nähtub, et OÜ Noster Projekt ei ole kostjat esindanud, mingeid andmeid selle kohta, nagu oleks nimetatud isikul olnud lepinguline kohustus kostjat esindada, tsiviilasja materjalid ei sisalda. Faktiliselt on kostjat OÜ-d General Equity CIS kõrvuti teiste isikutega esindanud Reimo Mets, kes kõigile menetlusdokumentidele, mis ta maakohtule on esitanud, on märkinud oma seose advokaadibürooga Veso ja Partnerid, ühestki menetlusdokumendist ei nähtu aga, et tema poolt õigusteenuse osutamine oleks kuidagi seotud OÜ-ga Noster Projekt. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, nagu ei oleks avalduse lahendamiseks oluline see, kellele on tal kohustus õigusabi eest tasuda ning nagu annaks OÜ-le Noster Projekt aluse Reimo Metsa osutatud teenuse eest arve esitamiseks asjaolu, et nimetatu on OÜ Noster Projekt osanik. Osaühing ja tema osanik on erinevad isikud, keda ei saa samastada ning ainuüksi asjaolust, et isik on osaühingu osanik, ei tulene osaühingule veel õigust tema eest kohustuste täitmist nõuda. Tõendeid, millest nähtuks osaühingu õigus osaniku eest seda teha, ei ole esitatud. Sellele, et tõendamata on Reimo Metsa ja OÜ Noster Projekt vahel selline õigussuhe, millest võiks tuleneda viimase õigus kostjalt õigusteenuse tasu nõuda, on menetluses tähelepanu juhtinud ka hageja, sellele vaatamata ei ole kostja pidanud vajalikuks oma kulude vajalikkust ja põhjendatust tõendada. Kui kostjale õigusabi osutamise leping oli sõlmitud Reimo Metsaga ning kostja on nimetatule tasu ka hüvitanud, nagu kostja on oma
4. jaanuari
5. a. seisukohas kinnitanud (kd. IV, tl. 5), siis ei saa OÜ Noster Projekt poolt kostjale esitatud arved juba iseenesest tuua kaasa kostja kohustust nimetatule õigusteenuse eest tasuda. Mingeid tõendeid Reimo Metsale õigusteenuse eest tasumise kohta ei ole aga kohtule esitatud. Selliselt on tõendamata, et kulu näol, mille hüvitamist vastaspoolelt nõutakse, oleks tegemist kostja vajaliku ja põhjendatud kulutusega lepingulisele esindajale ja maakohus leidis põhjendatult, et kostja taotlust nende kulude hüvitamiseks ei saa rahuldada. Muudel avalduses ning määruskaebuses märgitud asjaoludel ei olegi avalduse lahendamiseks sisulist tähendust. Gaida Kivinurm Kaupo Paal Malle Seppik 5