lg-st 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel. 22.02.2103 kohtuotsuse järgi mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu katteks menetluskuluna 387,96 eurot. Menetluskulude jaotust, mille alusel oleks võimalik kostjalt hageja kasuks täiendavalt menetluskulu välja mõista, nimetatud kohtuotsus ei sisalda. Selleks, et maakohus saaks menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotluse rahuldada, peab asja sisuliselt lahendanud kohtu lahendi resolutsioonis olema menetluskulude jaotus selgesõnaliselt ära märgitud. Vastavale seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus lahendi nr 2-07-29486, p-s 6. Määruskaebuse põhjendused Hageja palub maakohtu 07.05.2013 määruse tühistada ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus läbi vaadata. Hagejale jääb arusaamatuks, millest tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et menetluskulude jaotus peab olema toodud kohtuotsuse resolutsioonis. Kohus oleks pidanud käesoleva otsuse algusest lõpuni läbi lugema. Kohus märkis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, et
163 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus kohaldas ebaõigesti
lg 1 p-i 3, mille järgi võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus mõistis välja kostjalt menetluskuluna üksnes riigilõivu 387,96 eurot. Kohus ei võinud lihtmenetluses näha menetluskulude suurust ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, kuna ei võimaldanud menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirja (
Kohus ei võinud määrata hageja menetluskulusid otsuse tegemise päeval 22.02.2013, kuna hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohtule 28.03.2013, vastavalt seaduses sätestatud korrale ja tähtajale.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Käesoleva sõnastuse alusel ei saa teha järeldust, et menetluskulude jaotus peab asja sisuliselt lahendanud kohtu lahendi resolutsioonis olema selgesõnaliselt ära märgitud kuna selles ei ole üldse märgitud kuhu peab olema kirja pandud menetluskulude jaotus. Menetluse edasine käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust. 2
lg 3 kohaselt kohus võib näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. 02.05.2013 määruses hagi menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude kohta märkis kohus resolutsiooni p-s 6, et hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 10 päeva jooksul (t.l. 48). Hageja lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja kinnitas määruse kättesaamist 04.05.2012 (t.l.50). Vaatamata eeltoodule hageja menetluskulude nimekirja maakohtule ei esitanud ega ilmunud ka 14.01.2013 toimunud kohtuistungile, kus pidi toimuma poolte ärakuulamine (t.l.123). Maakohus leidis õigesti kaevatavas määruses, et kui hageja ei nõustunud kohtuotsusega osas, mis puudutas menetluskulude väljamõistmist, tulnuks esitada apellatsioonkaebus. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Reet Allikvere Ele Liiv Imbi Sidok-Toomsalu 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.