1-13-5857/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.09.2013.a , Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-5857 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Kriminaalasi Keiti Vilmsi süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Žanna Morozova Kaitsja Merike Allikmäe Süüdistatav Keiti Vilms, elu- või asukoht ja aadress:XXXX; isikukood: 48302162767; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht või õppeasutus: XXXOY; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Keiti Vilms KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära, see on 480 eurot. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Keiti Vilms ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12.09.

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Keiti Vilmsilt sundraha 480 eurot ja kaitsjatasu 112,80 eurot. Keiti Vilmsil tuleb tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Harju Maakohtu viitenumber on
2. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Keiti Vilmsi süüdistatakse selles, et tema, 13.04.2013 ajavahemikul kell 03.30 kuni 04.00 Tallinnas Harju 5 asuvas klubis Prive, lõi käes olnud väikese käekotiga XXX ühe korra vasaku silma piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja terviskahjustuse. Samuti tema, 13.04.2013 ajavahemikul kell 04.00 kuni 04.15 Tallinnas Vana-Viru 8 klubis Deja Vu, lõi käes olnud joogiklaasiga ühe korra vasaku silma piirkonda XXX , millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seega põhjustas Keiti Vilms löömisega kannatanule valu ja tervisekahjustuse, millega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanule on tekitatud nii moraalne kui ka füüsiline kahju. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör nõuab süüdistatava Keiti Vilmsi karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära ja KarS § 73 rakendamist K.Vilmsi suhtes. Katseaja pikkuseks 3 aastat. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Keiti Vilms on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Keiti Vilms süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot, kaitsjatasu 112,80 eurot. Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna Keiti Vilmsi poolt menetluskulude korraga tasumine võib olla raskendatud, K.Vilms on üksikema ja kasvatab kahte alaealist last, määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Keiti Vilms võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Anne Rebane Kohtunik