) § 116 lg 1 alusel seoses koondamisega teenistuse ümberkorraldamise tõttu ning maksti talle koondamise tõttu teenistusest vabastamisel hüvitist 1)ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses, 2)etteteatamistähtajast puudu jäänud 14 tööpäeva eest ja 3)kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse 16 kalendripäeva eest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja loobub teenistusse ennistamisest, palub tunnistada käskkiri õigusvastaseks ja mõista hüvitisena välja tema kolme kuu keskmine ametipalk. Kaebaja asus 13.02.2012.a. teenistusse Jõelähtme Vallavalitsuses juristi ametikohale. Jõelähtme Vallavolikogu 21.03.2013.a. otsusega nr 368 kehtestati vallavalitsuses uus teenistuskohtade struktuur, mis nägi ette ühe juristi ametikoha senise kahe asemel. 22.03.2013.a. sai kaebaja koondamisteate, kus oli kirjas, et seoses ametikohtade vähendamisega koondatakse ta 2.04.2013.a. ning tema viimane tööpäev on 1.04. 2013.a. Kui ametnik vabastatakse teenistusest koondamise tõttu, tuleb seda vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 56 lg 1 põhjendada, et oleks võimalik kontrollida, kas tehtav otsus on õiglane koondatava suhtes ning otstarbekas ja vajalik asutuse töö paremaks korraldamiseks. Koondamisteates, käskkirjas ega ka vallavolikogu otsuses nr 368 pole selgitatud, mis põhjusel juristi ametikoht koondati, nagu nõuab 1.04.2013.a. jõustunud
lg 1 p 2, mistõttu pole võimalik kontrollida, kas see koondamine oli otstarbekas ja vajalik vallavalitsuse töö paremaks korraldamiseks. Koondamise ajal kehtinud
lg 2 sätestas kriteeriumid, mille alusel asutus valib ametisse jäetavad ametnikud. Vallavalitsus pole põhjendanud, miks kahest vallavalitsuses ametis olnud juristist otsustati koondada just kaebaja. 18.03. 2013.a. vestluse käigus teatas kaebaja otsene ülemus L.Kure, et on otsustanud kaebaja vabastada ja käskis valida, kas ta soovib lahkuda omal soovil või koondamisega. Kaebaja valis koondamise. Vestluse käigus sai kaebaja teada koondamise sisulisest põhjusest, milleks oli vastustaja soov üles öelda teenistussuhe kaebajaga. Seega teavitas L.Kure kaebajat ametist vabastamisest enne seda, kui vallavolikogu oli teinud otsuse juristi ametikoha kaotamise kohta. Vastavalt
§-le 116 lg 3 ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Koondamisteate järgi polnud vallavalitsusel momendil vaba ametikohta, kuhu oleks võimalik kaebajat üle viia, kuid Jõelähtme Vallavolikogu 21.03.2013.a. otsusega nr 368 kehtestatud Jõelähtme Vallavalitsuse ametikohtade struktuur näeb ette sotsiaalnõuniku ametikoha loomise, mida pole täidetud. Kaebajale seda kohta ei pakutud. Väär on vastustaja arvamus, et kuna koht oli ette nähtud lapsehoolduspuhkusel viibiva ametniku jaoks, siis ei saanud seda kaebajale pakkuda. Nimetatud ametikoht oli vaba kuni ametniku lapsehoolduspuhkuse lõppemiseni. Tõele ei vasta vastustaja väide, et kaebaja pole kvalifitseeritud töötama kohalikus omavalitsuses sotsiaalnõunikuna. Kaebaja on töötanud Sotsiaalministeeriumis, kus ta on tegelenud muuhulgas psühhiaatrilist abi, hoolekannet, lastekaitset, sõltuvusravi ja raseduse katkemise teemaliste seaduseelnõude koostamise ja menetlemisega. Kaebajal on magistrikraad õigusteaduses, mis on sotsiaalnõuniku ametikohta täitvale isikule sobiv haridus, kuna suur osa sotsiaalvaldkonnaga tegelevate ametnike tööst moodustab menetlusdokumentide koostamine. Absurdne on vastustaja väide, et sotsiaalvaldkonna õigusaktide väljatöötamise kogemus ei anna ettekujutust sotsiaalhoolekande rakendamisest kohalikus omavalitsuses. Isik, kes töötab välja valdkonda reguleerivaid õigusakte, peab seda valdkonda nii hästi tundma, et on võimeline selles valdkonnas töötama. Kahest juristist oli just kaebaja see, kes abistas sotsiaalvaldkonna ametnikke, mille käigus ta pidi sageli suhtlema sotsiaalabi vajavate inimestega. Vastustaja toodud sotsiaalnõuniku tööülesannete loetelu on spekulatiivne, kuna sotsiaalnõuniku ametijuhend puudub; ametikoha nimetusest "sotsiaalnõunik" ei järeldu, et ametikohaga kaasneb juhtimisülesannete täitmine. Muudatuste tulemusena kaotas sissetulekuallika vaid kaebaja, teised koondatud ametikohad olid koondamise hetkel täitmata või muutus ametikohta täitnud ametniku töötamise alus.
lg 3 kohaselt tuleb koondamise tõttu vabanenud ametnik tema soovil kuue kuu jooksul, alates tema vabastamisest, teenistusse tagasi võtta kui tema teenistuskohas luuakse uusi või vabaneb olemasolevaid vabanenud ametniku kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti. Kaebaja koondati hoolimata sellest, et vastustajale oli teada, et teine vallavalitsuses ametis olnud jurist soovib ametist lahkuda. Tõele ei vasta vastustaja väide, et ta sai alles 2.04.2013.a. teada, et jurist Kätlin Madis lahkub ametist. Lahkumisavalduse, milles K.Madis palus enda vabastada alates 28.05.2013.a., esitas ta 28.03. 2013.a., kuid see registreeriti vallavalitsuses 2.04.2013.a. K.Madise otsene ülemus L.Kure sai mitte hiljem kui 25.03.2013.a. teada K.Madise soovist lahkuda ametist, seda tõendab K.Madise e-kiri kaebajale. Vastustaja avaldas juba 5.04.2013.a. tööportaalis CVKeskus töökuulutuse nr 303728, milles teatati, et Jõelähtme Vallavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi juristi ametikoha täitmiseks. Kaebajat vabanevast juristi ametikohast ei informeeritud. Kogu koondamist puudutav õiguslik regulatsioon on suunatud ametnikele töökohtade säilimisele ning regulatsiooni mõttest ja eesmärgist tulenevalt ei saa pidada õiguspäraseks ametniku koon2 damist olukorras, kus tema asemel ametisse jäetav ametnik on avaldanud soovi teenistusest lahkumiseks. 1.04.2013.a. jõustunud
-s pole expressis verbis sätestatud, et sobiva ametikoha vabanemisel tuleb teenistusest vabastatud ametnik teenistusse tagasi võtta. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja vabastati teenistusest kuni 31.03. 2013.a. kehtinud
-i sätete alusel, mistõttu kaebaja viide 1.04.2013.a. jõustunud
-i §-le 90 lg 1 p 2 pole korrektne. Vallavolikogu 21.03.2013.a. otsuse nr 368 „Jõelähtme Vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisu kehtestamine“ vastuvõtmise tingisid 1.04.2013.a. jõustuv uus
ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse(KOKS) muudatused. Nimetatud otsusega vähendati vallavalitsuse töökohti 5,5 võrra: teenistujaks ei loetud enam vallavanemat; kaotati haridus-, kultuuri ja sotsiaalosakonna juhataja, hariduse vanemspetsialisti ning maa-, ehitus- ja keskkonnaosakonna juhataja kohad, 1 juristi koht, 0,1 arhitekti kohta, 0,5 ehitusspetsialisti kohta ja 0,9 halduri kohta ning loodi juurde 1 sotsiaalnõuniku koht. Seega oli tegemist suurema restruktureerimisega kui ainult kaebaja ametikoha koondamisega ning ametikohtade vähendamine oli tingitud nii uue seadusandluse jõustumisest, majanduslikest põhjustest kui ka rahvaesindajate koalitsiooni poliitilistest valikutest. Otsustavaks küsimuseks oli vallaeelarve vahendite võimalused, pingeid koolieelsete lasteasutuste ja teiste hallatavate asutuste palgaläbirääkimistel tekitas Vabariigi Valitsuse 3.01.2013.a. määrus nr 1 "Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäärad" ning oma piirangud eelarve kuludele seadsid vallale võetud kohustused ja planeeritud investeeringud. Seetõttu polnud vallavalitsusel võimalik täita vabu ametikohti uute ametnikega ning nende töökohustused tuli ümber jagada teiste niigi tööga koormatud ametnike vahel, sealhulgas otsustati
lg 1 alusel kahest juristi ametikohast üks koondada ning tema tööülesanded jaotati vallasekretäri, vallasekretäri abi ja referent-asjaajaja vahel. KOKS § 30 lg 1 p 1 kohaselt valmistab vallavalitsus ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest ja volikogu otsustest. Kehtiva
-i § 11 lg 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Kõnealusele volikogu otsuse vastuvõtmisele eelnesid mitmed nõupidamised struktuuriüksuste juhtide tasemel; küsimust arutati vallavalitsuse 7.03.2013.a. istungil, volikogu arengu- ja rahanduskomisjoni 12.03.2013.a. koosolekul ning rahvaesindajate koalitsiooni koosolekutel. Lõpliku otsuse võttis volikogu vastu 14 poolthäälega, 2 volikogu liiget jäi erapooletuks ja 1 puudus. Riigikohus on 19.12.2011.a. otsuses nr 3-3-1-50-11 asunud seisukohale, et nende ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koondamisele, on ametiasutuse pädevuses ning asutuse otsus koondada üks või teine ametikoht pole vaidlustatav. Eesseisvast struktuurimuudatusest ja sellega kaasnevast oli kaebajat tema otsese juhi poolt 18.03.2013.a. suusõnaliselt informeeritud. Selle vestluse tingis soov ametnikku psühholoogiliselt koondamiseks ette valmistada - välistada võimalus, et isik kuuleks enda koondamisest kolmandatelt isikutelt ning anda kaebajale võimalus asuda otsima uut töökohta, millega seoses lepiti kokku, et ta võib kasutada aega uue töö otsimiseks kuni koondamisotsuse jõustumiseni, s.o. 22.29.03.2013.a. ega ole kohustatud töökohale ilmuma enne kui asjaajamise üleandmise kuupäeval. Seda kinnitab kaebajale 18.03.2013.a. saadetud vastavasisuline e-kiri, milles märgiti, et koondamisotsus jõustub eeldatavasti 1.04.2013.a., kaebajal paluti olla telefoni teel kättesaadav ja kontrollida paar korda päevas oma töö meile ning edastada kiired asjad, mis tähelepanu vajavad. Veel paluti pooleliolevatest asjadest teha nimekiri ja koos materjalidega need üle anda koondamisteatele järele tulles. Kaebaja kinnitas vestlusel selgesõnaliselt oma nõustumist otsusega, et ta vabastatakse teenistusest koondamise tõttu. 22.03.2013.a. kaebajale üleantud koondamisteates selgitati kaebajale kokkuvõtlikult koondamisega seotud asjaolusid viitega vallavolikogu 21.03.2013.a. otsusele, millega vähendati ametikohtade arvu ning paluti mistahes koondamisega seotud küsimustes pöörduda viivitamatult vallavalitsuse poole. Niisuguseid pöördumisi kaebaja poolt polnud. Vallavalitsus ei pidanud vajalikuks koondamisteates ega vaidlustatud käskkirjas tuua eraldi välja põhjusi, miks kahest juristist koondati just kaebaja ametikoht, kuna need olid kaebajale teada. Kaebaja teadis, et võrreldes teise juristiga oli tal 2,5 aastat vähem avaliku teenistuse staaži; 3 aastat 7 kuud ja 3 päeva vähem kogemust töötamisel kohalikus omavalitsuses; kaebajal puudusid 3 ülalpeetavad, seevastu teisel juristil on 2 last, kellest vanem oli koondamise hetkel 6-aastane ja noorem 2-aastane. Seega oli koondamissituatsioonis teine jurist selgelt eelistatumas olukorras. Kaebaja kui juriidilisi eriteadmisi omandanud ja praktiseeriv isik oli teise juristi eelistest kahtlemata teadlik. Samal põhjusel ei tõstatanud kaebaja nimetatud küsimust kordagi ka peale koondamisest faktiliselt teadasaamist või peale koondamisteate allkirja vastu kättesaamist. Vallavanem oli 28.03.2013.a. käskkirja nr 18-1/12 andmisel seotud vallavolikogu 21.
lg 3 esimesest lausest tuleneb kohustus pakkuda ametnikule vaba ametikohta, millele see ametnik sobib. Juhina mittetöötanud ametnikule pole juhi ametikoha pakkumine nõutav. Sotsiaalnõuniku ametikoha eesmärgiks on sisuliselt vastava valdkonna juhtimine, sest selles töös tuleb igapäevaselt kokku puutuda kõigi teiste osakondade ja valdkondade nõunikega, kes kõik on oma valdkonna juhtivametnikud. K.Madise poolt esitatud lahkumisavaldus ei mõjutanud kaebajale koondamisotsuse tegemist. 28.03.2013.a. kuupäevaga dateeritud avalduses, mis registreeriti vallavalitsuse kantseleis 2.
kohustab kohalikku omavalitsust täitma ametikohti avaliku konkursi korras. Kaebaja teenistussuhe lõppes 1.04. 2013.a., tema üleviimine 28.05.2013.a. vabanenud ametikohale pole enam objektiivsetel põhjustel võimalik ning tema nimetamine vabanevale ametikohale ilma konkursita oleks vastuolus kehtiva
§-ga 16. Juristi ametikoha täitmiseks väljakuulutatud konkursile kaebaja sooviavaldust ei esitanud. Kaebaja väide, et vastustaja tahtis temaga teenistussuhet lõpetada koondamise läbi, on paljasõnaline ja tõendamata. Jõelähtme Vallavalitsuse 7.09.2012.a. käskkirjaga nr 18-1/43 kinnitati P.K.i ametipalgaks alates 1.09.2012.a. 959 eurot (aste 19) kuus. Jõelähtme Vallavalitsuse raamatupidamise õiendi järgi on P.K.i viimase kuue kuu (oktoober 2012.a. kuni märts 2013.a.) keskmine töötasu(bruto) kokku 4172.40 eurot, tööpäevi oli kuues kuus kokku 125, millest P.K. oli tööl 91 päeva. Keskmine tööpäeva tasu oli 4172,40 : 91 = 45,851 eurot, keskmine tööpäevade arv kuus 125 : 6 = 20,83, keskmine kuutasu 45,854 x 20,83 = 955,14 eurot. Kolme kuu keskmine töötasu on seega 955,14 x 3 = 2685,42 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED Kuna kaevatud haldusakt anti välja kuni 31.03.2013.a. kehtinud
-i jõusoleku ajal, tuleb käskkirja õiguspärasuse hindamisel juhinduda selle seaduse sätetest, mille § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Kaebaja väitel oli tema koondamine õigusvastane kolmel põhjusel: vastustaja pole põhjendanud, mis põhjusel juristi ametikoht koondati ning miks kahest vallavalitsuses ametis olnud juristist otsustati koondada just kaebaja; kaebaja oleks olnud nõus töötama ka muudes valdkondades, näiteks sotsiaalnõuniku ametikohal, mis polnud tema koondamise ajal täidetud, kuid seda kaebajale enne koondamist ei pakutud. Vaidlustatud käskkirja aluseks on Jõelähtme Vallavolikogu 21.03.2013.a. otsus nr 368, millega vähendati vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisu 5,5 töökoha võrra ning nähti varasema kahe juristi ametikoha asemel ette üks juristi ametikoht. Nende ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koondamisele, on vallavolikogu pädevuses ning volikogu otsustus koondada üks või teine ametikoht pole vaidlustatav. Küll aga on vaidlustatav käskkiri või korraldus, millega koondatav ametnik vabastati teenistusest.
lg 2 p 4 kohaselt peab teenistusest vabastamise käskkiri sisaldama vabastamise aluse formuleeringut viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile.
§-s 116 lg 2 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel: Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on eelisõigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Osundatud teksti teist ja kolmandat lauset, mis sätestavad teenistusse jäämise eelisõiguse, saab kohaldada, kui on vähemalt kaks ühesuguste või sarnaste ametiülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal. Sellele sättele pole kaevatud käskkirjas viidatud. Kuna vallavolikogu otsusega vähendati vallavalitsuse koosseisus olevate juristi ametikohtade arvu ühe võrra, siis olid koondamissituatsioonis mõlemad vallavalitsuse juristid, mis eeldas teenistusse jäämise eelisõiguse väljaselgitamist
Kohtule esitatud materjalist nähtuvalt pole vallavalitsus koondamisel kaebaja ja teise juristi K.Madise teenistusalaseid näitajaid üldse võrrelnudki. Vastustaja selgituse kohaselt ei pidanud ta vajalikuks ei koondamisteates ega ka vaidlustatud käskkirjas tuua eraldi välja põhjusi, miks kahest juristist koondati just kaebaja ametikoht, kuna need olid kaebajale teada; teenistusse jätmisel eelistati K.Madist sellepärast, et tal oli kaebajaga võrreldes üle 2 aasta rohkem avaliku teenistuse staaži ja üle 3 aasta 5 rohkem kogemust töötamisel kohalikus omavalitsuses ning 2 koolieelikust last, samas kui kaebajal ülalpeetavad puudusid. Teenistusstaaźi pikkust ja ülalpeetavate olemasolu saab
lg 2 alusel teenistusse jäämise eeliskriteeriumina arvesse võtta aga alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud, et ametnike teenistusalased näitajad on võrdsed, sest võrdlemine osutatud sätte alusel eeldab koondamissituatsioonis olevaid ametnikke iseloomustavate andmete kõrvutamist kindlas järjekorras, kusjuures iga järgmine võrdlusetapp tuleb läbida vaid juhul, kui eelmiste kriteeriumide põhjal on ametnike näitajad võrdsed ja seetõttu ei saaks kedagi neist objektiivselt eelistada. Kohustus võrrelda sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike teenistusalaseid näitajaid on sätestatud ka 1.04. 2013.a. jõustunud
-i §-s 90 lg 5. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-42-10 sedastanud, et ametiasutusel on kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostada seejärel kaalutud valik. Alles pärast sellise valiku tegemist saab asutus teavitada teenistujat tema vabastamisest koondamise tõttu. Teenistuja peab teadma, millist kriteeriumi tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse. Kuivõrd käsitletavas asjas oli kahe juristina töötanud ametniku teenistusalaste näitajate võrdlemine objektiivselt võimalik, kuid vastustaja pole seda läbi viinud, on kaebaja teenistusest vabastamisel tehtud oluline kaalutlusviga - asjassepuutuvate asjaolude arvestamata jätmine -, mistõttu kaebus tuleb rahuldada olenemata sellest, kas kohtumenetluse kestel esitatud andmed võiksid ametiasutuse valikut iseenesest õigustada või mitte. Kohus märgib, et vastustaja pole ka kohtumenetluse käigus niisuguseid võrdlusandmeid esitanud. Kuna kaebaja teenistusest vabastamine on ülaltoodud põhjustel õigusvastane ning kaebaja ei taotle enda teenistusse ennistamist, ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut, kas vastustaja poolt kaebajale sotsiaalnõuniku ametikoha pakkumata jätmine oli õigusvastane või mitte. Eeltoodust lähtudes tuleb kaebus rahuldada. Kuna kaebaja teenistusest vabastamise ajal 1.04.2013.a. kehtis juba samal päeval jõustunud
, tuleb kaebaja nõudeõiguse kindlakstegemisel lähtuda 1.04.2013.a. jõustunud
-st, mille § 105 lg 1 sätestab, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kaebajale väljamõistmisele kuuluv hüvitis on vastustaja tehtud arvestuse kohaselt 2685,42 eurot, kaebaja pole nimetatud summa suurust vaidlustanud. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled pole esitanud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks. Kohtunik: D.Maastik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.