Obsah (5)

§ 7§ 6§ 9§ 4§ 41

3-13-695 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2013. a Tallinn Haldusasja number 3-13-695 Haldusasi Ü.-A.A.’i kaebus Eesti Tö

) § 41 lg 1 alusel tagasi koolitajale koolituse eest makstud eespoolmärgitud summa. 4.Ü.-A.A. esitas 21.01.2013 Töötukassa 21.12.2012 otsusele nr TA12-0165248 ja 8.01.2013 tagasinõudele nr 6-7.2/130040 vaide, milles taotles otsuste kehtetuks tunnistamist , töötuna arveloleku ennistamist ning tagasinõudemenetluse lõpetamist. 5.Töötukassa 04.03.2013 vaideotsusega nr 53 jäeti vaie rahuldamata, kuid muudeti 21.12.2012 töötuna arveloleku lõpetamise otsust nr TA12-0165248 töötuna arveloleku lõpetamise kuupäeva ja faktilise põhjenduse osas, s.o Ü.-A.A.i töötuna arvelolek lõpetati tagasiulatuvalt alates 01.10.2012 seoses tööle asumisega Tallegg AS-i 02.10.

2. 28.03.2013 esitas Ü.-A.A. Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Töötukassa 21.12.2012 otsuse nr TA12-0165248 ja Töötukassa 8.01.2013 tagasinõude nr 6-7.2/130040 , samuti 04.03.2013 vaideotsuse nr 53 tühistamist. 12.04.2013 määruses juhtis halduskohus tähelepanu kaebuse puudustele ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ( tl 14-16). 20.05.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa ning andis vastustajale tähtaja kaebuse kohta kirjaliku seletuse ja vaidlustatud haldusakti ning selle aluseks olnud ja vastuväiteid kinnitavate dokumentide esitamiseks ( tl 23-25) . 17.06.2013 määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja, samuti tegi kohus teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ( tl 49-50). II KAEBUSE MOTIIVID 7.Töötukassa suunas 2012.a. oktoobris kaebuse esitaja proovipäevadele Tallegg AS-i ning kaebaja tegi tööd proovitööna, kuid Töötukassa hinnangul on kaebaja asunud tööle. Kaebajaga tegelenud Töötukassa konsultant ei selgitanud kordagi proovipäevade regulatsiooni ning ei teavitanud ohtudest võimaliku tagasinõudmisega. Kaebaja leiab, et konsultant oleks seda pidanud tegema, samuti oli konsultandi kohustus ja tööülesanne teha kaebajale selgeks vastavad seadusepunktid ja neist tulenevad võimalikud kohustused ja tagajärjed. 8.Kaebuse väitel puudus kaebajal soov astuda töösuhtesse, vastupidist soovi ta ei ole avaldanud, töölepingu alusel ei ole ta töötanud ning seetõttu puudus alus töötuna arveloleku lõpetamiseks.

§ 7

lg 1 sätestab töötuna arveloleku lõpetamise alused ja näeb p 3 ette, et töötuna arvelolek lõpetatakse sama seaduse § 6 lg 5 p-des 2-11 loetletud juhtudel.

§ 6

lg 5 p 3 tulenevalt lõpetatakse arvelolek, kui isik töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsunudus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Kaebaja ei ole töölepingu alusel töötanud ja seetõttu puudus alus töötuna arveloleku lõpetamiseks. 2 9.Töölepingule on iseloomulik tugev sõltuvussuhe, mida saab iseloomustada asjaoluga, et lepingu sõlmimisega allutab üks pool ennast teise poole korraldustele ja juhistele, millega määratakse muu hulgas ära töö tegemise koht, aeg ja viis. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses (VÕS) lepingu sõlmimise kohta sätestatut. VÕS § 9 alusel on lepingu sõlmimiseks vajalik pakkumuse esitamine ning sellele nõustumise saamine, mis toimub vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingu pooled on saavutanud kokkuleppe olulistes tingimustes. Pakkumuseks on VÕS § 16 lg 1 alusel lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus on VÕS § 20 lg 1 alusel otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kaebajal puudus tahteavaldus töösuhte alustamiseks. 9.Enne töölepingu sõlmimist peavad pooles kokku leppima kõigis olulistes ( nt töötasu, töötingimused) küsimustes. Kaebaja ei ole Tallegg AS-ga kordagi nimetatud läbirääkimistesse astunud. Kaebajal puudus soov astuda töösuhetesse ja vastupidist soovi ta ei avaldanud.

1. Tallegg AS on väljastanud tõendi, millega kinnitati, et kaebaja on olnud proovipäevadel erinevates osakondades, mistõttu puudub igasugune vaidlus töösuhte olemasolu osas. Kaebajal puudus töösuhe , mistõttu puudus õiguslik alus töötuna arveloleku lõpetamiseks. 11.Lisaks on kaebaja märkinud, et ta ei ole esitanud töölepingu sõlmimiseks vajalikku tervisetõendit. Samuti on kaebaja selgitanud, et kaebajatltküsiti pangakonto numbrit, kuhu hiljem saata tööraha kui kaebaja peaks päriselt tööle jääma.Kaebaja selgitusel andis ta oma tuttava konto numbri, sest teadis, et tal pole õigust mingit raha saada. Viimaks lisab kaebaja, et ta on valesti arvestatud raha Tallegg AS-le tagastanud.
2. Kaebajale jääb arusaamatuks vaideotsuse väide, mille kohaselt „..lisaks on proovitööl osalemise lehel selgelt kirjas, et proovitööga saab töötu pakutaval töökohal ühe päeva jooksul töötamist järele proovida, mis tõttu ei saanud Ü.-A.A.il tekkida arusaam, et ta võib töötukassa vahendatud proovitööl käia kauem kui üks päev“. Kaebaja märgib, et AS Tallegg kohataotlusankeedil ei ole sõnagi kirjas selle kohta, et proovitööga saab töötu pakutaval töökohal ainult ühe päeva töötamist järele proovida. Samuti juhib kaebaja tähelepanu kohataotlusankeedile AS Tallegg töötaja kirjutatud märkusele „Talle ei maksa“. Samuti leiab kaebaja, et 04.03.2013 vaideotsuse väide, nagu oleks kaebaja töötamine suulise töölepingu alusel tõendatud, on alusetu ning paljasõnaline. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd töötuna arveloleku lõpetamiseks puudub alus, siis tuleb lugeda E-Katedraal Koolituskeskus OÜs laaduri ja sisetranspordi liikurmasina juhi koolitusel osalemine õiguspäraseks ning tagasinõue on alusetu. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 21.12.
4. a. otsus nr TA12-0165248, Eesti Töötukassa 08.01.2013 tagasinõue nr 6-7.2/130040 ja Eesti Töötukassa 04.03.2013 vaideotsus nr 53 tuginevad faktilistele asjaoludele ja on õiguspärased: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed ja vastavad vorminõuetele. Ü.-A.A.i kaebust peab vastustaja alusetuks ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Lisaks kirjalikule seletuses esitatud seisukohtadele palub vastustaja kohtul lugeda vastustaja seisukohtadeks ka kaebusega vaidlustatud otsustes toodud argumente. 3
5. Väide nagu kaebajale poleks selgitatud proovipäevade regulatsiooni ja ohte seoses tagasinõudega, on alusetu. Kaebuse esitajale on tutvustatud töötu õiguseid ja kohustusi ning ta on allkirjastanud Kliendi meelespea. Seega oli ta teadlik, et ta on kohustatud töötukassale teatama ka lühiajalisest töötamisest, mistõttu on töötukassa täitnud selgitamiskohustust. Samuti kohtupraktikas on kirjalikus vormis selgitusi aktsepteeritud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2013 otsus nr 3-12-1313, p 10). Ka kinnitab kaebuse esitaja oma 2.05.2013 koostatud taotluses kohtule, et andis oma tuttava pangakonto numbri, kuna oli teadlik, et proovitöö eest ta tasu saada ei tohi. Järelikult pidi kaebuse esitaja olema teadlik ka proovitööga seotud riskidest. Kaebuse esitajal oli ka võimalus täiendavalt uurida enne proovitööle minemist töötukassalt, kuidas mõjutab lühiajaline töötamine tema töötuna arvelolekut ja tööturuteenusel osalemist, mida kaebuse esitaja ei teinud (vastav informatsioon olemas ka proovitööl osalemise lehel ). 15.Ekslik on kaebuse seisukoht, mille kohaselt puudub alus töötuna arveloleku lõpetamiseks, kuna kaebuse esitaja ei ole töölepingu alusel töötanud.Vastustaja nõustub kaebuse esitajaga, et töösuhte määratlemise ühe kriteeriumina on töösuhtele iseloomulik tugev sõltuvussuhe, mida saab iseloomustada asjaoluga, et lepingu sõlmimisega allutab üks lepingu pool ennast teise lepingu poole korraldustele ja juhistele, millega määratakse töö tegemise aeg, koht ja viis. Lisaks eeltoodud kriteeriumitele tuleb töösuhte määratlemisel arvestada ka asjaoluga, et töösuhtega on tegemist, kui tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Seega kui tööandja maksab töö tegemise eest töötasu, ei ole tegemist proovitööga, vaid lühiajalise töötamisega töölepingu alusel ning isiku töötuna arvelolek lõpetatakse. TLS § 1 lg 2 järgi, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping võib olla sõlmitud ka suulises vormis, kuna TLS § 4 lg 2 kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Käesoleval juhul asus kaebaja AS-is Tallegg tööle tootmistöölise ametikohale ning nõustus ametikoha töötingimustega, allutades ennast tööandja korraldustele ja juhistele. Samuti on tõendatud üheselt AS Tallegg 29.01.2012 selgituste ja AS Tallegg 16.10.2013 tõend PO-19/7 ning kaebuse esitaja konto väljavõttega, et kaebuse esitaja sai ajavahemikul 2.10.2012-16.10.2012 töötasu 5 päeva eest. 16.Vastustaja selgitab täiendavalt, et TLS § 4 lõike 1 puhul on tegemist viitenormiga VÕS
6. peatükile (VÕS § 8 jj), mis seletab lahti lepingu sõlmimise üldpõhimõtted. VÕS § 9 alusel on lepingu sõlmimiseks vajalik pakkumuse esitamine ja sellele nõustumise saamine, mis toimub vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe olulistes tingimustes. Pakkumuseks on VÕS § 16 lõike 1 alusel lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekuga nõustumuse saamisel õiguslikult seotud. Nõustumus on VÕS § 20 lõike 1 alusel otsese tahteavalduse või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Tahteavalduse mõiste avab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68, mille alusel võib selleks olla kaudne tahteavaldus ehk konkludentne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lõige 3). Töölepingu sõlmimiseks on seega vajalik kattuvate tahteavalduste olemasolu, eesmärgiga luua töösuhe. Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes, mida kinnitab AS Tallegg 29.01.2013 seletuskiri, mille kohaselt lepiti kaebuse esitajaga töövestlusel kokku töötingimustes, ametikohas (tootmistööline), töötegemise kohas, töötasus ja proovitöös (proovipäevast). Kuna kaebuse esitaja asus täitma tööülesandeid, siis järelikult olid töö ja tingimused talle vastuvõetavad. Lähtudes eeltoodust on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et kaebuse esitaja ja AS Tallegg vahel oli sõlmitud kehtiv suuline tööleping.
7. Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebuse väidet töölepingu puudumisest argumendil, et kaebaja ei ole astunud töötingimuste üle läbirääkimistesse, kuna kaebuse esitajal puudus soov 4 astuda töösuhtesse ning vastupidist soovi ta väljendanud ei ole. Vastustajale 29.01.2013 saabunud Tallegg AS selgituste kohaselt käis kaebuse esitaja personalispetsialisti juures töövestlusel 27.09.2012, kus räägiti kaebuse esitajale töötingimustest, ametikohast (tootmistööline), töötegemise kohast, töötasust ja proovitööst (proovipäevast), mille käigus selguks tööandjale, kas töötajale töö ja töötingimused on vastuvõetavad ning millal saab ta tööle asuda. 2.10.2012 asus kaebuse esitaja täitma tööülesandeid, st töö ja töötingimused olid talle vastuvõetavad. Vahetu juhiga lepiti kokku ka töösuhte jätkumine AS-is Tallegg. Sisuliselt kinnitab AS Tallegg oma selgitustes, et aktsiaseltsi ja kaebuse esitaja vahel oli sõlmitud suuline tööleping.
8. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja töötamine suulise töölepingu alusel on tõendatud. Kaebuse esitaja ei ole töötukassale esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta AS-is Tallegg ei töötanud ja töötasu ei saanud. Kaebaja esitas oma konto väljavõtte, millega tõendab novembris 2012 töö tegemist ja töötasu saamist. Samuti tõendab töötamist asjaolu, et kaebuse esitaja on 27.12.2012 töötukassalt taotlenud töötutoetust AS-is Tallegg novembris 2012 töötamise alusel. Lisaks pidi kaebuse esitaja olema teadlik tasu maksmisest. AS Tallegg on töötasu novembris kandnud kaebuse esitaja määratud arvelduskontole, mis tähendab, et kaebuse esitaja pidi ise arvelduskonto numbri tööandjale andma, kuna tööandjal ei ole võimalik selliseid andmeid mujalt kätte saada. Kui tööandja maksab töö tegemise eest töötasu, ei ole tegemist proovitööga, vaid lühiajalise töötamisega töölepingu alusel ning isiku töötuna arvelolek lõpetatakse. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 2 järgi, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping võib olla sõlmitud ka suulises vormis, kuna TLS § 4 lg 2 kohaselt loetakse tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Eeltoodu alusel on kaebuse esitaja töötamine suulise töölepingu alusel tõendatud ning tal puudus alates 2.10.2012 õigus töötuna arvel olla tulenevalt

§ 7lg 1 p-st 3 koostoimes sama seaduse § 6 lg 5 p-ga 3.

1. Proovitööl osalemise lehe järgi käis kaebuse esitaja 2.10.2012 Tallegg AS-is liinitöölise proovitööl ning see on allkirjastatud kaebaja ja Tallegg AS-i poolt. Kui kaebaja ja Tallegg AS leppisid kokku teistsuguses „proovitöö“ perioodis, s.o 2.10.-16.10.2012 ja tööandja maksis töö eest tasu, ei ole tegemist töötukassa proovitööga Vabariigi Valitsuse 22.12.2012 määruse nr 170 mõttes, vaid lühiajalise töötamisega töölepingu alusel, millest kaebuse esitaja pidi olema teadlik, kuna proovitööl osalemise lehel on selgelt kirjas, et proovitööga saab töötu pakutaval töökohal ühe päeva jooksul töötamist järele proovida. Kohataotlusankeedil ei pea olema informatsiooni proovitöö kestuse kohta, informatsioon proovitöö kestuse kohta on toodud proovitööl osalemise lehel, mille töötu edastab tööandja poolt täidetuna, hiljemalt proovitööl osalemisele järgneval pöördumisel Eesti Töötukassale, mida kaebuse esitaja ka tegi. Tähtsust ei oma asjaolu, et AS Tallegg kohataotlusankeedile on märgitud: „Talle ei maksa!“. Loeb üksnes fakt, et AS Tallegg on novembris 2012 maksnud tasu ja on tasu deklareerinud Maksu-ja Tolliametis kui töötasu, st makstud tasult on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Eeltoodut tõendavad töötuskindlustuse andmekogu andmed (sisuliselt Maksu-ja Tolliameti) ja 17.12.2012 Eesti Töötukassasse saabunud AS Tallegg tööandja tõend kindlustatule, mille p 2 järgi töötas kaebuse esitaja esialgselt aktsiaseltsis võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel 15.10.-19.10.
2. Oma 30.01.2013 vastuses töötukassale selgitab AS Tallegg täiendavalt, et tööandja tõendil kindlustatule on ekslikult märgitud töötamine võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel. AS Tallegg kinnitab, et aktsiaseltsi ja kaebuse esitaja vahel oli töösuhe. 5
3. Kaebuse väitel kinnitab AS Tallegg 16.01.2013 tõend nr PO-19/7, et kaebaja on olnud proovipäevadel tööl erinevates osakondades ning seetõttu puudub vaidlus töösuhte olemasolu üle.Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt kaebuse esitaja on olnud proovipäevadel tööl ning seetõttu puudub vaidlus töösuhte olemasolu üle, on vastuoluline ja ekslik. Tõendis on üheselt öeldud, et isik on olnud proovipäevadel tööl, ajavahemikus 15.10.2012-19.10.
4. Sisuliselt AS Tallegg kinnitab kaebuse esitaja töötamist suulise töölepingu alusel. Samuti lähtudes eeltoodust ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2012 määruse nr 170 Tööhõiveprogrammile 2012-2013 §-st 16, võib proovitöö maksimaalseks kestuseks olla üks päev, mistõttu ei ole vastustaja arvates kindlasti tegemist proovitööga, vaid töötamisega suulise töölepingu alusel.
5. Tervisetõendi esitamata jätmine tööandjale või selle puudumine ei muuda töötamist tühiseks. Vastustaja on üheselt tuvastanud suulise töölepingu alusel töötamise. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) § 13 lg 1 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud nõudma enne tööle asumist kirjalikku tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta ning saatma töötamise ajal vastavalt riskihindamise tulemustele korrapärasele tervisekontrollile, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringule töötajad, kes käitlevad toitu ja joogivett ning puutuvad oma tööülesannete tõttu kokku toiduga või selle käitlemisvahenditega, samuti toidu käitlemisruume puhastavad töötajad. Töötukassa arvates ei ole vaidlust selles, kas tööandja rikkus NETS § 13 lg 1 p 1 sätestatud kohustust, kui ei nõudnud kaebuse esitajalt enne tööle asumist kehtivat tervisetõendit. Kui tööandja tõendit ei nõudnud, oli see tema oma risk. NETS § 13 lg 1 p 1 tuleneva kohustuse rikkumine tööandja poolt ei muuda fakti, et kaebuse esitaja töötas ajavahemikus 2.10.2012-16.10.2012 5 päeva ja sai töötasu.
6. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, kelle pangakontole töötasu kanti. Oluline on üksnes fakt, et kaebuse esitajale maksti töötasu ajavahemiku 2.10.2012-16.10.2012 eest ja töötasult peeti kinni töötuskindlustusmaks. Samuti ei näe TLS § 33 lg 4 ette, kelle kontole töötasu tuleb maksta.
7. Kaebuse esitaja poolt töötasu tagasikandmine tööandjale ei muuda töötamist AS-is Tallegg tühiseks, kuna töötuna arveloleku lõpetamise alused on imperatiivsed ning töötukassat kohustavad sätted ega anna töötukassale võimalust

§ 7

lg 1 p 3 asjaolude ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas töötuna arvelolek lõpetada või mitte. Töötuna arveloleku lõpetamine

§ 7lg 1 p 3 alusel ei ole seotud töötamise kestvusega, vaid töötamise faktiga.

Käesoleval juhul kuulus kaebaja töötuna arvelolek lõpetamisele tagasiulatuvalt alates töötuna arvelolemist välistava asjaolu saabumise (tööle asumise) hetkest. Vastustaja viitab siinkohal Riigikohtu

1. märtsi
2. aasta kohtuotsusele haldusasjas nr 3-3-1-92-10 (p 17). Kuna kaebuse esitaja töötas 2.10.-16.10.2012 Tallegg AS-is ja ei teavitanud sellest töötukassat, on töötuna arveloleku lõpetamine

§ 7lg 1 p 3 alusel õiguspärane.

Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 21.12.

1. a. otsus nr TA12-0165248, Eesti Töötukassa 08.01.2013 tagasinõue nr 6-7.2/130040 ja Eesti Töötukassa 04.03.2013 vaideotsus nr 53 tuginevad faktilistele asjaoludele ja on õiguspärased: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed ja vastavad vorminõuetele. IV KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 6
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Seega tulenevalt viidatud sättest võib kohus jätta otsusest välja põhjendused, mis kattuvad vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses esitatud põhjendustega. Käesoleval juhul leiab kohus, et Eesti Töötukassa 04.03.2013 vaideotsusega nr 53 Ü.-A.A.i vaide Eesti Töötukassa 21.12.
4. a. otsuse nr TA12-0165248 ja 08.01.2013 tagasinõude nr 6-7.2/130040 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata jätmine on õiguspärane ning nõustudes vaideotsuses , kaebuse esitaja töötuna arveloleku lõpetamise otsuses ja tagasinõudes toodud põhjendustega kohus neid siinkohal kordama ei hakka. Lisaks märgib kohus järgmist. 26.

§ 9

lg 1 sätestab tööturuteenuste liigid, nähes punktis 14 ette töötule osutatava tööturuteenusena sama seaduse §-s 41 sätestatud tööhõiveprogrammiga kehtestatud tööturuteenused .

§ 4

¹ lg 1 sisalduva delegatsiooninormi alusel Vabariigi Valitsuse 22.12.2012 määrusega nr 170 kehtestatud „Tööhõiveprogrammi 2012-2013“ § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega tähtajaline tööhõiveprogramm (edaspidi programm), millega reguleeritakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmist programmi kestuse ajal ning programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamist. Programmi alusel võib „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses” sätestatust soodsamatel tingimustel osutada programmi § 6 loetletud tööturuteenuseid, sealhulgas osundatud paragrahvi p 1 nimetatud töövahendust. Programmi § 16 lg 1 tulenevalt võib töövahenduse osutamisel Eesti Töötukassa leppida tööandjaga kokku isiku osalemise proovitööl, mille eesmärk on isikule sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine .Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et proovitöö maksimaalseks kestuseks on üks päev. Kaebuse väide, mille kohaselt kaebaja ei olnud proovitöö regulatsioonist ja sellest tulenevatest võimalikest kohustustest ja tagajärgedest teadlik töötukassa konsultandi poolt eeltoodust kaebaja teavitama jätmise tõttu, on põhjendamatu. Kuigi töötukassa ei ole esitanud kohtule kaebuse esitaja poolt allkirjastatud Kliendi meelespead, milles on tutvustatud töötu õigusi ja kohustusi, siis ei ole kaebaja esitanud selles osas vastuväiteid ning seega vaidlustanud asjaolu, et töötu õigusi ja kohustusi on temale selgitatud kirjalikus vormis.Ka eelnevat kõrvale jättes puudub alus väita kaebaja teadmatust proovitööst ja võimalikest seonduvatest riskidest. Asjas esitatud proovitööl osalemisel lehelt ( tl 40 ) nähtub üheselt, et proovitööl osalemise päevaks oli 02.10.2012, samuti on nimetatud lehel proovitöö meelespea ja võimalike küsimuste tekkimisel, näiteks lühiajalise töötamise mõjust töötuna arvelolekule ja tööturuteenusel osalemisele, on ka osundatud meelespeas soovitatud pöörduda töötukassa poole, mida kaebuse esitaja ei ole vajalikuks pidanud. Eespoolviidatud proovitööl osalemise lehelt ei nähtu, et töötukassa oleks kokku leppinud mõne muu aja, lisaks sätestab Vabariigi Valitsuse 22.12.2012 määrusega nr 170 kehtestatud „Tööhõiveprogrammi 2012-2013“ § 16 lg 2 proovitöö maksimaalse kestusena ühe päeva , ka on proovitööl osalemise lehel olevas proovitöö meelespeas asjakohased selgitused. Kaebuse esitaja 02.05.2013 menetlusdokumendist ( tl 20) nähtuvalt oli kaebaja teadlik sellest, et proovipäeva eest ei ole õigus raha saada, sealjuures kaebuse väide, et pangakonto numbrit küsiti juhuks, kui tulevikus peaks kaebaja tööle asuma, on ebaloogiline ja väheveenev, sealhulgas lükkab ümber kaebaja väited teadmatusest tegutsemisest ning on samas vastuolus töötukassa poolt kõigi asjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks kogutud tõenditega. 27.Lisaks leiab kohus vastupidiselt kaebuse esitajale, et AS Tallegg 16.01.2013 tõend nr PO19/7 (tl 39) , mille kohaselt on kaebuse esitaja olnud proovipäevadel tööl erinevates osakondades ajavahemikul 15.10.2012-19.10.2012, ei tõenda kaebuse väidet töösuhte puudumisest, vaid kinnitab vastustaja järelduse, mille kohaselt kaebaja töötas suulise töölepingu 7 alusel, õigsust. Töötukassa on põhjendatult asunud seisukohale, et proovitööna Vabariigi Valitsuse 22.12.2012 määruse nr 170 mõttes ei ole käsitatav kaebaja ja tööandja vahel kokku lepitud proovitöö tegemine perioodil 2.10.2012-16.10.2012 ja tasu maksmine töö eest. Kaebaja on kohtule esitanud AS Tallegg kohataotlusankeedi ja juhtinud tähelepanu proovitöö kestvuse kohta märgete puudumisele, samuti asjaolule, et eespoolnimetatud kohataotlusankeedil on märgitud, et kaebuse esitajale töötasu ei maksta. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse väitel arusaamatu vaideotsuses toodud väide, mille kohaselt: „ … lisaks on proovitööl osalemise lehel selgelt kirjas, et proovitööga saab töötu pakutaval töökohal ühe päeva jooksul töötamist järele proovida, mistõttu ei saanud Ü.-A.A.´il tekkida arusaam, et ta võib töötukassa vahendatud proovitööl käia kauem kui üks päev.“ Kohus on eespool leidnud, et kaebuse esitaja pidi olema teadlik proovitöö regulatsioonist, kaebuse esitaja ei ole väitnud töötukassa poolt ebaõigete faktiliste andmete esitamist /neist lähtumist seonduvalt töötu õiguste ja kohustuste tutvustamisega Kliendi meelespea kaudu . Seega asjaolu, et kohataotlusankeedis ei ole märgitud proovitöö kestvust, ei muuda ebaõigeks või alusetuks töötukassa ülaltsiteeritud järeldust. Töötukassa on sealjuures õigesti selgitanud, et informatsioon proovitöö kestvust ei peagi olema kajastatud kohataotlusankeedil. 28.

§ 7

sätestab töötuna arveloleku lõpetamise alused ja näeb lg 1 p 3 ette, et töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta

§ 6

lõike 5 punktides 2–11 loetletud juhtudel.

§ 6

lg 5p 3 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Töötukassa on välja selgitanud asjas tähendust omavad asjaolud ning uurimisprintsiibist lähtuvalt kogutud tõendeid igakülgselt ja koostoimes hinnates teinud õige järelduse , mille kohaselt töötas kaebaja lühiajaliselt suulise töölepingu alusel. Lisaks käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusaktides toodud põhjendustele on töötukassa üksikasjalikult käsitlenud vastavaid TLS, VÕS ja TsÜS sätteid ning analüüsinud kogutud tõendeid kirjaliku seletuse p 2.2-2.6, mida kohus on eespool kajastanud piisava detailsusega ning nende ülekordamist siinkohal vajalikuks ei pea. Kaebuse esitaja väited temal tahteavalduse puudumisest töösuhte alustamiseks ning AS-ga Tallegg kokkuleppe puudumisest olulistes töölepingu tingimustes vastustaja seisukohtade õigsust, mis tuginevad Kohus märgib siinkohal, et kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine. TLS § 4 lg 2 kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kaebuse väited ei lükka ümber AS Tallegg 29.01.2013 selgitust (tl 43), millest nähtuvalt lepiti kaebuse esitajaga 27.09.2012 töövestlusel kokku töötingimustes, ametikohas, töötegemise kohas, töötasus , aga ka proovipäevas. Kaebuse esitaja asus täitma tööülesandeid 2.10.2012 ning temale ajavahemikul 2.10.2012-16.10.2012 töötasu maksmine on tõendatud lisaks AS Tallegg osundatud selgitusele AS-i Tallegg 16.01.2013 tõendiga nr PO-19/7 (tl 39),kaebaja konto väljavõttega ( tl 45), samuti AS Tallegg tööandja tõend kindlustatule (tl 42) ning töötuskindlustuse andmekogu andmed ( tl 41), millest nähtuvalt on AS Tallegg on makstud töötasult pidanud kinni töötuskindlustusmakse . Töötukassa on põhjendatult leidnud, et kui ka AS Tallegg ei nõudnud kaebuse esitajalt kooskõlas Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lg 1 p 1 enne tööle asumist kehtivat tervisetõendit, ei avalda eeltoodu mõju faktilisele asjaolule, et kaebuse esitaja töötas ajavahemikus 2.10.2012-16.10.2012 5 päeva ja sai töötasu . Seega tööandja poolt tervisetõendi nõudmata jätmine töötukassa järeldust kaebuse esitaja töötamisest suulise töölepingu alusel ümber ei lükka. 8 29.

§ 7

lg 1 p 3 kohaselt teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta

§ 6

lõike 5 punktides 2-11 loetletud juhtudel.

§ 6

lg 5 p 3 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Kaebuse esitaja töötuna arvelolek lõpetati õiguspäraselt tagasiulatuvalt alates 02.10.2012, sest kaebuse esitaja oli eeltoodud asjaoludel olnud õigusliku aluseta töötuna arvel. Vastustaja on õigesti leidnud, et töötuna arveloleku lõpetamise alused on imperatiivsed ning asjaolu, et kaebaja on väidetavalt kandnud töötasu AS-le Tallegg tagasi, ei muuda asjas tuvastatud töölepingu alusel töötamise fakti. 30. Kaebuse väitel on töötuna arvelolek lõpetatud õigusvastaselt, mistõttu oli seaduslik ka tööturukoolitusel käimine. Asjas on tuvastatud, et kaebuse esitaja oli õigusliku aluseta töötuna arvel alates 2.10.2011 ning tema töötuna arveloleku tagasiulatuvalt lõpetamine on õiguspärane, mistõttu on tööturuteenust ajavahemikul 6.11.2012-5.12.2012 osutatud kaebajale õigusliku aluseta.

§ 41

lg 1sätestab: Eesti Töötukassa nõuab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud tööturutoetuse või käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 7–14 ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenuse saaja poolt teadliku valeandmete esitamise või tööturutoetuse või teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral või käesoleva seaduse § 18 lõikes 7, § 19 lõikes 8 ning § 20 lõikes 5 nimetatud juhtudel tööturutoetuseks alusetult makstud või tööturuteenuste osutamiseks kulunud summad tagasi. Osundatud säte alusetult makstud tööturuteenuste summade tagasinõudmiseks on imperatiivne. 31.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Eesti Töötukassa ei ole selleks sätestatud korras ja tähtajal taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 9