3-13-1009/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-1009 Määruse kuupäev

1. juuli 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Vadim Lebedevi kaebus Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Resolutsioon
2. Tagastada Vadim Lebedevi kaebus.
3. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale.
4. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
5. Vadim Lebedev esitas 12.05.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajale tekitatud varaline ja mittevaraline kahju 09.09.
6. a aktiga nr 5-12/82-i, kriminaalasja nr 10922200033 algatamisega ning riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.
7. Tartu Halduskohtu 28.05.
8. a määrusega jäeti V. Lebedevi kaebus käiguta ning määrati tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuete täpsustamiseks ja põhjendamiseks, kohtueelse menetluse läbimise kohta andmete esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks.
9. 11.06.2013 saabus kohtusse V. Lebedevi avaldus puuduste kõrvaldamiseks (pealkirjastatud kaebusena), mille kohaselt põhjustati kaebajale nii mittevaralist kui ka varalist kahju seoses Murru Vangla 09.09.
10. a akti nr 5-12/82-i alusel eraldi lukustatud kambrisse paigutamisega, kuna ta pidi viibima põhjendamatult täielikus sotsiaalses isolatsioonis, see tõi kaasa haigestumise ning ta jäi ilma tööst. Kaebaja hinnangul on kohtueelne menetlus läbitud, kuna ta on pöördunud
11. a nii Justiitsministeeriumi kui ka Murru Vangla poole. Kaebaja palus lugeda haldusasjades nr 3-13-666 ja nr 3-12-2606 tasutud riigilõivu summad tasutuks käesolevas asjas.
12. Harku ja Murru Vangla teatas 29.05.
13. a ja 02.07.
14. a vastustes kohtunõuetele, et kaebaja ei ole pöördunud Harku ja Murru Vangla poole kahju hüvitamise nõudega seoses 09.09.
15. a käskkirja nr 5-12/82-i, kriminaalasja algatamise, riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega ega tööst ilma jäämisega seoses julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kohtu seisukoht
16. Kohtu hinnangul nähtub kaebuse täiendusest, et kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebuse seoses Murru Vangla 09.09.
17. a korralduse nr 5-12/82-i alusel kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ning sellest tulenenud kannatustega tagajärgedega.
18. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
19. Kaebaja leiab, et kohtueelne menetlus on läbitud tema poolt
20. a esitatud pöördumistega Justiitsministeeriumi ja Murru Vangla poole. Kohtu hinnangul on kaebaja seisukoht ekslik, kuna
21. a pöördumised võisid olla küll seotud kaebajale täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega, kuid kaebaja ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise nõuet vastavalt VangS § 11 lg-le
23. Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-10-2732 on Tallinna Halduskohus 01.11.
24. a kirja punktis 3 selgitanud kaebajale kohtueelse menetluse läbimise korda hüvitamisnõude esitamisel ning väljendatud selgelt, et kahjunõue tuleb esmalt esitada vanglale ja seejärel, kui vangla lahendab küsimuse ning ei rahulda esitatud nõuet või kui kaebaja ei ole muul põhjusel lahendiga nõus, saab alles pöörduda kohtusse seaduses ettenähtud korras ja tähtajal. Nimetatud kiri on edastatud kaebajale vene keeles 02.11.
25. Seega oli kaebajale selgitatud hüvitamisnõudega vangla poole pöördumise vajalikkust ning määrav ei ole, et kaebaja on 22.10.
26. a pöördumises Justiitsministeeriumile soovinud kahju hüvitamist seoses käesolevas kaebuses nimetatud asjaoludega. Kohustuslikku kohtueelset menetlust hüvitamisnõude esitamisel ei saa lugeda läbituks Justiitsministeeriumile vastava pöördumise esitamisega.
27. Murru Vangla 16.11.
28. a vastusest kaebaja 03.11.
29. a avaldusele selgub, et kaebaja on taotlenud
30. a koostatud distsiplinaarmenetluse materjale ning esitanud selgitustaotluse seoses Murru Vangla direktori vastusega. Kaebaja on ka ise käesolevas asjas esitatud esialgses kaebuses märkinud, et pöördus Harku ja Murru Vangla poole 03.11.2010 avaldusega tõkendi põhjuste välja selgitamiseks. Eelnevat kinnitab Harku ja Murru Vangla poolt 02.07.2013 vastusena kohtunõudele esitatud kaebaja 03.11.
31. a pöördumine, milles ei ole esitatud kahju hüvitamise taotlust. Kohtu hinnangul oli tegemist selgitustaotlusega seoses täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega, mitte kahju hüvitamise taotlusega. Harku ja Murru Vangla kinnitas 29.05.
32. a ja 02.07.
33. a vastustes kohtule, et kaebaja ei ole käesoleva haldusasjaga seotud hüvitamisnõudega nende poole pöördunud. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja on esitanud hüvitamisnõude esmakordselt alles kohtule ning enne kohtusse pöördumist ei ole kaebaja esitanud vanglale nõuet kahju hüvitamiseks seoses täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega ega sellest tulenevate kannatustega. Kuna
34. a kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumine ei olnud suunatud kahjuhüvitise nõudmisele, siis on kaebajal läbimata VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude esitamiseks.
35. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui mõni
36. a kaebaja poolt esitatud pöördumistest lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks VangS § 11 lg 8 mõistes, siis oleks kaebaja pidanud vastavalt riigivastutuse seaduse § 18 lg-le 2 esitama halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks 30 päeva jooksul alates päevast, mil haldusorgan jättis kahju 2 hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Murru Vangla vastas kaebajale 16.11.2010 ja Justiitsministeerium vastas kaebajale 02.11.
37. Seega ei ole käesolevas asjas põhjendatud kaebusega kohtusse pöördumine alles 12.05.2013, s.o kaks ja pool aastat pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist. Nagu märgitud, selgitas Tallinna halduskohus 01.11.2010 kirjas kaebajale kahju hüvitamise nõude osas kohtueelse menetluse läbimise vajadust ja korda.
38. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei võta kohus seisukohta riigilõivu ümberkandmise osas. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 3